2-25-107564/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-107564

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi Xi vastu põhivõlgnevuse, intressi

ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1834,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Marie Tsine, e-post xxx

Kostja X (isikukood XXX), elukoht kohtule teadmata

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus Xile kätte väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE, ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 11.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Xilt (kostja) 3194,28 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 31.03.2025

maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja

jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 21.04.2025 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 09.06.2025), milles palus

kostjalt välja mõista põhivõla 1530,84 eurot, intressi 42,99 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise perioodi 15.10.2024–17.04.2025 eest 90 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 1530,84 eurot alates 22.04.2025 kuni

kohustuse täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista

kostjalt välja hageja menetluskulud, st riigilõiv 315 eurot, menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot ja viivis menetluskuludelt.

2.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (krediidiandja; endine Ferratum

Bank plc) ja kostja 14.08.2021 laenulepingu, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti kuni

3000 eurot. Kostja kohustus raha kasutamise eest tasuma intressi. Lepingus lepiti kokku

intressimääras 45,2965% aastas ehk 0,1241% päevas. Lepingu krediidi kulukuse määr sõltub

kasutusele võetud krediidi suurusest: näiteks 3000 euro suuruse krediidi korral on krediidi

kulukuse määr 55,99% eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning

makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena.

2.2.

Kostja kasutas krediidiandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku 4022 euro ulatuses.

Kostja kohustus tasuma laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja on

krediidilepingu raames teinud tagasimakseid kokku 3682,46 eurot, millest arvestati põhivõla

katteks 1083,74 eurot, kulude kattes 105,66 eurot ja intressi katteks 2493,06 eurot. Kostja jäi

võlgnevusse alates 01.07.2023 arve tasumisega.

2.3.

Krediidiandja edastas kostjale meeldetuletuskirja, milles andis täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, luges krediidiandja

lepingu ülesöelduks 29.09.2023. Teated ja arved edastas krediidiandja kostjale krediidiandja

iseteeninduskeskkonnas. 09.10.2023 edastas hageja kostjale teatise nõude loovutamisest.

3. Kohus võttis hagi menetlusse 23.05.2025 ning määras pooltele tähtajad.

4. Hageja esitas 09.06.2025 ja 10.06.2025 hagiavalduse täiendused. Muuhulgas esitas hageja

tõenditena krediidiandja väljastatud maksed kostjale, arved ning ülesütlemise teatise.

5. Kohus toimetas 23.05.2025 määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte 08.06.2025 väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 1530,84 eurot, intressi 42,99 eurot ja seadusjärgset viivist

alates 15.10.2024.

7. Kohus tuvastas, et Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja sõlmisid

14.08.2021 laenulepingu (dtl 83-97), mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti kuni 3000

eurot. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN-koodi

kasutades krediidiandja iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud

kinnituskoodi.

8. Multitude Bank p.l.c ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti

väljaspool oma majandustegevust. Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098

määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on

esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406² lg 1 esimese lause

järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

9. Krediidi kulukuse määr on lepingus märgitud eelduslikest arvutustest lähtudes, kuna

lepingu sõlmimise ajal ei olnud teada, kui palju laenusaaja tegelikult krediiti kastab ja seetõttu

ei ole täpselt teada, millised tasud kaasnevad. Krediidi kulukuse määr on arvestatud

eeldusega, et 3000 euro laenamisel 12 kuuks, intressimääraga 45,2965% aastas, võetakse

kasutusele viivitamata ja täies ulatuses. 14.08.2021 lepingu krediidi kulukuse määr 55,99% on

seega kohtu poolt arvestatud eeldusel, et 3000 euro laenamisel 12 kuuks, intressimääraga

45,2965% võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus. 14.08.2021 seisuga oli eraisikutele

antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68%. Seega oli maksimaalne krediidi

kulukuse määr 56,04%. Praegusel juhul ei ületa laenu krediidi kulukuse määr (55,99%) VÕS

§ 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

10. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub

asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa

Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20–23).

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg

1, VÕS § 4034 lg 13).

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s 12.1

leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks,

ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla.

Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661

selgitanud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (otsuse p 55).

Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta

tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt

äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida

tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja

pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid

sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad

asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb

vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

11. Kohus selgitas 23.05.2025 määruses hagejale, et selleks, et tarbijakrediidilepingust tulenev

nõue oleks õiguslikult perspektiivikas, peavad olema täidetud järgmised seadusest tulenevad

nõuded, mida kohus kontrollib omal algatusel. Kohus palus kohtu selgituste valguses üle

vaadata kohtule esitatud tõendid. Hageja esitas 09.06.2025 ka täiendavad tõendid

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

12. Hageja täiendavate selgituste (dtl 77-79) ja tõendite (dtl 123-125) kohaselt leiab hageja, et

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtule esitatud andmete

kohaselt tugines krediidiandja kostja laenutaotlusele ja maksehäireregistri päringule.

Muuhulgas on krediidivõimelisust hinnatud kostjaga läbiviidud telefonivestluse alusel (dtl

124). Hageja toob välja, et krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel

arvesse andmeid, mis ei ole talle kättesaadavad või nähtavad või mida talle ei avaldata. Kostja

laenutaotluse kohaselt oli tema igakuiseks sissetulekuks 1500 eurot ja kohustusteks 50 eurot

(dtl 123).

12.1.

Krediidiandjal tuleb KAVS § 49 lg 3 alusel tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel

1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist, 2) aluseks võtta piisav

ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning

muid eelnimetatud tingimusi ja 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.

12.2.

Hageja on väitnud, et krediidiandja kontrollis mh kostja arvelduskonto väljavõtet, kuid

kohtule ei ole seda esitatud. Laenutaotluses märgitud ja maksehäireregistrist nähtuvad andmed

ei ole piisavad, et selgitada välja tarbija tegelik varaline seisund. Konto väljavõtte põhjal

olnuks võimalik tuvastada kostja varaline seisund, sh regulaarse sissetuleku ja rahaliste

kohustuste ning majapidamiskulude suurus. Hageja esitatud telefonivestluse salvestise (kestus

3 minutit 45 sekundit; tõlge dtl 139–140) kohaselt küsis krediidiandja kostjalt tema töökoha ja

finantskohustuste suuruse kohta, kuid ka telefonikõnes ei ole hageja selgitanud välja kõiki

eelnimetatud andmeid. Krediidiandja ei ole ka kostja esitatud andmeid kontrollinud.

12.3.

Ka sellega, et tarbija saadud laenusumma ei olnud suur ja/või et tarbija on lepingu

alusel teinud tagasimakseid, ei saa õigustada krediidiandja poolset hoolsuskohustuse

rikkumist. Pelgalt maksete regulaarsest tasumisest ei saa järeldada, et tarbija oli laenu

saamisel ka reaalselt krediidivõimeline. Tarbijal võib olla mitmeid väikelaenusid, mille

tagasimaksmine talle kogumis üle jõu käib. Samuti võib tarbija laenu tagasi maksmiseks võtta

uusi laenusid, mille tulemusel tarbija võlad üha suurenevad. Krediidivõimelisuse kontrolli

eesmärk on sellist tagajärge vältida.

12.4.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlausaldaja ei järginud VÕS § 4034 lg 2

esimeses lauses nõutavat hoolsust. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada

laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal oli VÕS § 403⁴ lg 4 ning KAVS § 50

lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt

RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Sama paragrahvi lõikest 4

tuleneb, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Nimetatud kohustuste täitmine ei ole kehtiva seaduse kohaselt seatud sõltuvusse laenusumma

suurusest. Praegusel juhul ei nähtu, et krediidiandja oleks eelnimetatud kohustusi täitnud.

Kohtule ei ole peale kostja enda poolt laenutaotlusel märgitud ja telefonivestluses öeldud

andmetele tõendeid kostja sissetuleku suuruse kohta ega selle kohta, millised olid kostja

tegelikud rahalised kohustused, majapidamiskulud ja muud vältimatud kulud.

13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse

regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Seadusjärgne intressimäär

vahemikus 14.08.2021–31.12.2022 oli 0%, vahemikus 01.01.2023–30.06.2023 2,5% ning

vahemikus 01.07.2023–29.09.2023 4%. Hageja nõuab seadusjärgset intressi perioodi

24.04.2024–29.09.2023 eest summas 42,99 eurot.

14. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja krediidiandja poolt laenulimiiti 4022 eurot ning tegi

tagasimakseid kokku 3682,46 euro ulatuses, millest 1083,74 eurot on arvestatud põhinõude,

105,66 eurot muude kulude ja 2493,06 eurot intressi katteks. Inkassomenetluses on kostja

tasunud veel 1407,42 eurot (dtl 76). Seega on kostja teinud võlgnevuse katteks tagasimakseid

kokku 5089,88 eurot. Kuivõrd kostja on teinud tagasimakseid selgelt enam kui põhivõlgnevus

ja seadusjärgne intress kokku, ei ole kostjal VÕS § 4034 lg 7 kohaselt võlga ning hagejal

puudub õigus VÕS § 108 lg 1 kohaselt nõuda lepingu täitmist. Kuigi poolte vahel oli kehtiv

leping, on pooltevaheline võlasuhe praeguseks VÕS § 186 p 1 kohaselt lõppenud kohase

täitmisega.

15. Eeltoodust tulenevalt jääb põhivõla nõue 1530,84 eurot ja intressi nõue 42,99 eurot

rahuldamata. Rahuldamata jääb ka viivisenõue 90 eurot, kuivõrd kostja ei ole võlgnevuse

täieliku tasumise tõttu sattunud võlgnevuse tasumisega viivitusse.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

17. Hagi rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda. Kostja ei ole kohtumenetluses osalenud. Seega puuduvad rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude

jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

Kostjale otsuse kättetoimetamine

18. Maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kohtul kostjale materjale mõistliku aja jooksul ja

registrites näidatud kontaktidel kätte toimetada. Kostja tegelik elukoht ei ole teada ja kõiki

võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda välja selgitada. Kohtuotsuse tegemise

ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning kontaktandmed

puuduvad. Kohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik