3-25-3714/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Kaire Pikamäe, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-3714

Haldusasi

X.X.-i kaebus tuvastamisnõudes seoses Põlvas XXX 4

ja XXX 6 asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa

suuruse ja piiride määramisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25.11.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

Vastustaja XXX

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-ile määruskaebuse lisa.

2. Jätta X.X.-i taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

3. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.11.2025. a

määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X.-ile kuulub korteriomand, mille koosseisu kuulub mõtteline osa kinnisasjast

asukohaga XXX 4. XXX 4 kinnisasjal paikneb 30 korteriga korterelamu ning see piirneb

ühelt poolt XXX 2 kinnisasjaga ja teiselt poolt XXX 6 kinnisasjaga, kus ka paiknevad

korterelamud.

2. X.X. esitas 23.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada, et 1998. a

veebruaris Põlva, XXX 6 elamu (45 korteriga) korteriomandi seadmisel jäeti 1979. aastal (2

aastat varem ekspluatatsiooni antud) ehitatud naabermaja, Põlva, XXX 4 elamu (30

korteriga) ilma maja lõunapoolse otsa seina juures olevast elamu teenindamiseks

ehituskrundil olevast elamumaast ja 1979. aastal rajatud asfaltteest elamu õuealalt avalikule

teele Põlva, Piiri tänavale pääsemiseks. Ka palus X.X. tuvastada, et Põlva, XXX 6

katastriüksuse piiride kohta esitati Maa-ameti Põlva Maakatastrile 1998. a märtsikuus väärad

andmed. Kaebaja väitel esitas ta muu tuvastamiskaebuse ning kaebuse aluseks on avalik-

õiguslikus suhtes tähtsust omava asjaolu kindlakstegemine.

3. Tartu Halduskohus tagastas 25.11.2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning

tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused:

1) 23.03.1994 vastu võetud ja kuni 30.06.2001 kehtinud korteriomandiseaduse § 15 lg 1 ja 2

alusel sai kinnistamisavalduse ning muud dokumendid korteriomandite kinnistamiseks esitada

eluruumide erastamise kohustatud subjekt (kui selle tegevus on lõpetatud, siis Vabariigi

Valitsuse poolt määratud asutus), korteriühistu või erastatud eluruumide omanikud ühiselt.

Kohaliku omavalitsuse roll korteriomandite seadmise menetluses oli kindlaks määrata

maaüksuse suurus ja piirid, korraldada katastriüksuse moodustamine ja registreerida see

maakatastris. Ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramine tuli

vormistada linna- või vallavalitsuse korraldusega. Põlva Linnavalitsus andis 08.06.1998

korralduse XXX 4 korteriomandite seadmise kohta (dtl 44), millega määrati elamu

teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 4841 m². XXX 4 katastriüksuse plaani (dtl 42) põhjal

moodustati katastriüksus katastritunnusega 62001:002:0271, pindalaga 4841 m²,

registreerimise aeg 07.07.1998. Põlva Linnavalitsus andis 26.02.1998 korralduse XXX 6

korteriomandite seadmise kohta (dtl 39), millega määrati elamu teenindamiseks vajaliku maa

suuruseks 3957 m². XXX 6 katastriüksuse plaani (dtl 41) põhjal moodustati katastriüksus

katastritunnusega 62001:002:0259, pindalaga 3957 m², registreerimise aeg 10.03.1998.

2) Kaebaja nõue tuvastada, et 1998. a veebruaris XXX 6 elamu korteriomandi seadmisel jäeti

1979. aastal ehitatud naabermaja, XXX 4 elamu ilma maja lõunapoolse otsa seina juures

olevast elamu teenindamiseks ehituskrundil olevast elamumaast ja 1979. aastal rajatud

asfaltteest elamu õuealalt avalikule teele Piiri tänavale, on haldusaktide õigusvastasuse

tuvastamise nõue. Otsus selle kohta, millised maa-alad hakkavad kuuluma XXX 4 ja millised

XXX 6 maaüksuse (pärast maakatastrisse kandmist katastriüksuse, pärast kinnistusraamatu

kannete tegemist kinnisasja) koosseisu, tehti haldusaktidega (vt määruse p 5). Kaebaja väiteks

on, et maaüksuste suurus ja piirid määrati 1998. aastal kindlaks õigusvastaselt (kaebaja

sõnastuses XXX 4 „jäeti ilma“ teatavatest maa-aladest). Nõue kuulub tagastamisele

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel. Kohtuasjas nr 3-25-2593 oli

kaebuse aluseks, et XXX 4 maaüksuse koosseisu oleks tulnud arvata maa-alad, mis arvati

XXX 6 maaüksuse koosseisu. Kohus lõpetas menetluse 07.10.2025. a määrusega. Kaebaja

esitas määruskaebuse, mida ei ole veel lahendatud. Seega on kohtu menetluses kaebaja kaebus

samas nõudes ja alusel.

3) Kaebaja nõue tuvastada, et XXX 6 katastriüksuse piiride kohta esitati Maa-ameti Põlva

Maakatastrile 1998. a märtsikuus väärad andmed, on menetlustoimingu õigusvastasuse

tuvastamise nõue. Andmete edastamine maakatastri pidajale oli korteriomandite seadmise

menetluse menetlustoiming. Nõue kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Eeldused, mis võimaldaksid menetlustoimingu iseseisvat vaidlustamist, ei ole täidetud.

Kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks seda, et vaidlusalune maa ei kuulu XXX 4 kinnisasja

koosseisu, kuid selle põhjuseks ei ole menetlustoiming (andmete edastamine maakatastri

pidajale), vaid määruse p-s 5 toodud haldusaktid. Menetlustoiming ei saa mõjutada haldusakti

andmist või lõpliku toimingu tegemist, kuna vastavad haldusmenetlused on ammu lõpule

viidud.

4) Kaebuse nõudeid ei ole võimalik käsitleda avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava asjaolu

kindlakstegemise nõuetena. Asjaolu kindlakstegemine on õiguslikult neutraalne, kuna asjaolu

kui selline ei saa olla õiguspärane või õigusvastane. Kaebaja nõuete sõnastuses sisalduvad

fraasid „jäeti ilma“ ja „väärad andmed“ näitavad, et kaebaja ei soovi tuvastada asjaolusid

(muu tuvastamiskaebus), vaid soovib saavutada hinnanguid (õigusvastasuskaebus). Kaebaja

huviks on saavutada hinnang sellele, kas maatükkide piirid ja pindalad määrati kindlaks

õiguspäraselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. X.X. esitas 14.12.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

25.11.2025. a määrus ning anda tema kaebus arutamiseks halduskohtu uuele koosseisule

avalikul kohtuistungil kaebaja poolsete vajalike tunnistajate ärakuulamisega. Kaebaja soovib

osaleda avalikul kohtuistungil. Määruskaebuse põhjendused:

1) Kaebaja ei taotlenud kaebusega toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Kaebus oli üldine

tuvastamiskaebus muude avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavate juriidiliste faktide

kindlaks tegemiseks. Vajalik on tuvastada, et XXX 4 elamu võeti ekspluatatsiooni koos

välisvõrkudega vastavalt kinnitatud projektdokumentatsioonile, mis on aluseks vastavalt

riigivastutuse seaduse §-le 4 toimingu lõpetamise nõudele. Peale üldist tuvastamiskaebust

saab hilisemalt esitada asja õigusvastase valdamise nõude. Asjakohased ei ole kohtu viited

kohtulahenditele, Vabariigi Valitsuse 17.03.1995. a määrusega kinnitatud korteriomandi

seadmise korrale jne.

2) Kaebaja suhtes ei ole tegemist õiglase kohtumenetlusega. Talle ei võimaldatud asja

arutamist kohtuistungil asjas tähtsust omavate tunnistajate ärakuulamisega. Ka ei saanud ta

kasutada õigust mitteerapooletu kohtuniku taandamiseks. Kohtuniku erapooletuse hindamisel

tuleks hinnata tema isiklikke veendumusi ja huve, mis on konkreetse kohtuasjaga seotud (nt

lähedane seos menetlusosalistega, varasem teave vaidluse asjaolude kohta jne).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 25.11.2025. a määrus. HKMS

§ 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotleb

määruskaebuses Tartu Halduskohtu 25.11.2025. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist,

millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse.

6. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Tartu Halduskohus põhjendas 25.11.2025. a määruses piisaval määral, miks ta tagastas

kaebaja kaebuse haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel

ning menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Ringkonnakohus nõustub HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel halduskohtu põhjendustega

ega pea vajalikuks neid korrata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

8. Kaebaja väitel on tema kaebus esitatud kui üldine tuvastamiskaebus ning tuvastada tuleb, et

XXX 4 elamu võeti

ekspluatatsiooni koos välisvõrkudega vastavalt kinnitatud

projektdokumentatsioonile. Halduskohtule esitatud kaebuses kaebaja seda ei taotlenud, vaid

palus tuvastada, et 1998. a veebruaris XXX 6 elamu korteriomandi seadmisel jäeti 1979.

aastal ehitatud naabermaja, XXX 4 elamu ilma maja lõunapoolse otsa seina juures olevast

elamu teenindamiseks ehituskrundil olevast elamumaast ja 1979. aastal rajatud asfaltteest

elamu õuealalt avalikule teele Piiri tänavale pääsemiseks ning palus tuvastada, et XXX 6

katastriüksuse piiride kohta esitati Maa-ameti Põlva Maakatastrile 1998. a märtsikuus väärad

andmed. Seega ei ole kaebaja määruskaebuse väide õige.

9. Kaebaja väitel ei ole asjakohased viited kohtulahenditele. Ringkonnakohus ei nõustu

kaebajaga. Halduskohus viitas määruses ainult halduskohtu 07.10.2025. a määrusele

haldusasjas nr 3-25-2593. Ringkonnakohtu hinnangul viitas halduskohus asjakohaselt

eelnimetatud kohtuasjale, kuna sellest ilmnes, et kaebaja on halduskohtule varem juba

esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on

halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus

on kohtu menetluses. Seega kuna ilmnes, et kohtu menetluses on kaebaja kaebus samas

nõudes ja alusel, siis tagastas halduskohus käesolevas haldusasjas põhjendatult kaebaja

kaebuse haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.

Kaebaja määruskaebuses väidetu ei anna alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.

10. Otsustus selle kohta, millised maa-alad hakkavad kuuluma XXX 4 ja millised XXX 6

maaüksuse (pärast maakatastrisse kandmist katastriüksuse, pärast kinnistusraamatu kannete

tegemist kinnisasja) koosseisu, tehti halduskohtu määruse p-s 5 viidatud haldusaktidega. Kuna

kaebaja väiteks on, et maaüksuste suurus ja piirid määrati 1998. aastal kindlaks õigusvastaselt,

siis viitas halduskohus määruse põhjenduste punktis 4 asjakohaselt ka korteriomandi seadmise

korrale. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide halduskohtu poolt korteriomandi seadmise

korrale viitamisele.

11. Kaebaja väitel ei taotlenud ta toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus asus

määruse põhjenduste punktis 7 seisukohale, et kaebaja nõue tuvastada, et XXX 6

katastriüksuse piiride kohta esitati Maa-ameti Põlva Maakatastrile 1998. a märtsikuus väärad

andmed, on menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue ning andmete edastamine

maakatastri pidajale oli korteriomandite seadmise menetluses menetlustoiming.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga.

12. Kaebaja väide õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumise kohta ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus menetlusreegleid rikkunud. HKMS § 126 lg 1

kohaselt pärast eelmenetlust vaadatakse asi läbi kohtuistungil või seaduses sätestatud juhtudel

kirjalikus menetluses, lihtmenetluses või lepitusmenetluses. HKMS § 122 lg 1 järgi pärast

kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus. Seega kaebuse tagastamise või menetluse

lõpetamise aluste puudumisel võtab kohus asja menetlusse ja sellega lõpeb asja ettevalmistav

menetlus ning järgneb eelmenetlus (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving,

Juura 2013, lk 429). Käesolevas haldusasjas ei võtnud halduskohus kaebaja kaebust

menetlusse, vaid tagastas kaebuse, mistõttu ei saanud halduskohus asuda otsustama

kohtuistungi läbiviimise küsimust. Eeltoodut arvestades on põhjendamatu kaebaja etteheide

asja arutamata jätmise kohta kohtuistungil koos tunnistajate ärakuulamisega.

13. Sisutu on ka kaebaja etteheide, et ta ei saanud kasutada õigust kohtuniku

taandamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 13 lg 1 kohaselt kohtuniku

taandamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 23-30.

TsMS § 24 lg 2 kohaselt kohtuniku taandamise avaldus esitatakse kohtule, kelle

koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole

kaebaja kohtuniku taandamise taotlust halduskohtule esitanud.

14. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 25.11.2025. a määruse resolutsiooni punkti 1 muutmata.

15. Kaebaja esitas koos määruskaebusega ka ühe lisa – XXX 4 üldkoosoleku teate

29.06.2006. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab ainult

selliste tõendite kogumist ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Kuna tegemist ei ole määruskaebuse lahendamise seisukohast tähtsust omava

tõendiga, siis ringkonnakohus tagastab selle kaebajale.

16. Kaebaja märgib määruskaebuses, et ta soovib osaleda avalikul kohtuistungil.

Ringkonnakohus mõistab, et kaebaja soovib määruskaebuse menetluses kohtuistungi

korraldamist. HKMS § 210 lg 4 sätestab, et määruskaebus lahendatakse ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Haldusasja

toimikus olevate tõendite alusel on vaidluse asjaolud ning kaebaja seisukohad kohtule

arusaadavad ning kohtul on võimalik kaebaja määruskaebus lahendada kohtuistungit

korraldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse kohtuistungi

korraldamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)