2-25-100267/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S

U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-100267

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi R.K vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

4592,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja R.K (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista R.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 29. augustil 2022 AS Inbank

Finance ja R.K vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx tulenevad tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed järgmiselt:

05.01.2026

12,03 eurot

05.02.2026

47,45 eurot

05.03.2026

49,48 eurot

05.04.2026

48,78 eurot

05.05.2026

49,86 eurot

05.06.2026

50,13 eurot

05.07.2026

51,19 eurot

05.08.2026

51,52 eurot

05.09.2026

52,22 eurot

05.10.2026

53,24 eurot

05.11.2026

53,67 eurot

05.12.2026

54,66 eurot

05.01.2027

55,15 eurot

05.02.2027

55,90 eurot

05.03.2027

57,22 eurot

05.04.2027

57,45 eurot

05.05.2027

58,37 eurot

05.06.2027

59,04 eurot

05.07.2027

59,93 eurot

05.08.2027

60,67 eurot

05.09.2027

61,48 eurot

3. Mõista R.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja igakuiselt koos põhivõla

osamaksega tasumisele kuuluv intress võlaõigusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud määras

arvestatuna põhivõla summalt, mis on R.K kasutuses, kuid mille maksetähtaeg ei ole

veel saabunud.

4. Mõista R.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt põhivõla osamaksetelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni.

5. Mõista R.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 8. juunil 2023 AS Inbank

Finance ja R.K vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx tulenev kohtuotsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 254,59 eurot, intress 26,34 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 8,08 eurot.

6. Mõista R.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõude tasumata

osalt (254,59 eurot) alates 20. detsembrist 2025 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Mõista R.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 8. juunil 2023 AS Inbank

Finance ja R.K vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx tulenevad tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed järgmiselt:

15.01.2026

32,37 eurot

15.02.2026

32,84 eurot

15.03.2026

34,94 eurot

15.04.2026

33,83 eurot

15.05.2026

34,83 eurot

15.06.2026

34,83 eurot

15.07.2026

35,81 eurot

15.08.2026

35,86 eurot

15.09.2026

36,38 eurot

15.10.2026

37,33 eurot

15.11.2026

37,45 eurot

15.12.2026

38,38 eurot

15.01.2027

38,55 eurot

15.02.2027

39,12 eurot

15.03.2027

40,69 eurot

15.04.2027

40,28 eurot

15.05.2027

41,16 eurot

15.06.2027

41,46 eurot

15.07.2027

42,32 eurot

15.08.2027

42,68 eurot

15.09.2027

43,30 eurot

15.10.2027

44,13 eurot

15.11.2027

44,57 eurot

15.12.2027

45,38 eurot

15.01.2028

45,88 eurot

15.02.2028

46,55 eurot

15.03.2028

47,41 eurot

15.04.2028

47,92 eurot

15.05.2028

48,66 eurot

15.06.2028

49,17 eurot

8. Mõista R.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja igakuiselt koos põhivõla

osamaksega tasumisele kuuluv intress võlaõigusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud määras

arvestatuna põhivõla summalt, mis on R.K kasutuses, kuid mille maksetähtaeg ei ole

veel saabunud.

9. Mõista R.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt põhivõla osamaksetelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni.

10. Jätta hagi rahuldamata järgmiste nõuete osas: põhivõla nõudes 932,07 eurot,

intressi nõudes 116,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 252,60 eurot,

laenuhaldustasu nõudes 14,50 eurot, sissenõudmiskulude nõudes 100 eurot ja

edasiulatuva viivise nõudes lepingujärgses määras (15,9% ja 16,9% aastas).

11. Jätta menetluskulud 64,8% ulatuses R.K kanda ning 35,2% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

12. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks

880 eurot.

13. Mõista R.K-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude

katteks hüvitis 570,24 eurot. Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud

menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 717913082.

14. R.K peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja poolte seisukohad

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) nõuab R.K-lt (kostja) põhivõla 3500,18

eurot, intressi 143,26 eurot, laenuhaldustasu 14,50 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 260,68 eurot ja sissenõudmiskulude 100 eurot tasumist.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

kostja ja AS Inbank Finance sõlmisid 29. augustil 2022 väikelaenulepingu nr XXXX,

mille alusel sai kostja laenu 2500 eurot;

-

kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 5.

oktoober 2022 – 5. september 2027;

-

kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks 729,46 eurot, seega on

tasumata põhiosa 1770,54 eurot;

-

kuna kostja oli lepingust nr XXXX tulenevalt võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega

oli krediidiandjal õigus üles öelda ka leping nr XXXX. Seega ütles krediidiandja lepingu

nr XXXX üles 25. oktoobril 2024 ja loovutas nõude hagejale;

-

lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 15,90%. Kostjal on intressivõlgnevus alates

25. osamaksest, so 5. oktoober 2024 kuni ülesütlemiseni 25. oktoober 2024 summas 38,76

eurot;

-

vastavalt laenulepingule ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu

haldamise tasu, mis on 2,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata

5. oktoobri 2024 laenuhaldustasu, so 2,90 eurot;

-

hageja arvestab viivist põhivõlalt 1770,54 eurot laenulepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast, so 26. oktoobrist 2024 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 9. aprill 2025 lepingus

kokku lepitud viivisemääras (15,9%). Kostja võlgneb hagejale viivist 127,89 eurot;

-

hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid lepingust lähtuvalt. Hageja on saatnud

kostjale tasulised kirjad 2. novembril 2024, 7. detsembril 2024 ja 16. detsembril 2024.

Samuti on muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Seega nõuab hageja

sissenõudmiskulu hüvitamist 50 eurot ulatuses;

-

krediidi kulukuse määr (KKM) on 20,87% aastas, mille arvutamisel on arvesse võetud

krediidisummat 2500 eurot, intressimäära 15,9%, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäeva 5. september 2027, osamaksete arvu 60 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu

50 eurot, igakuist lepingu haldustasu 2,90 eurot;

-

krediidiandja on kogunud ja kontrollinud enne krediidilepingu sõlmimist kostja

majanduslikku seisu. Krediidiandja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja

Tolliametist, mille andmete kohaselt oli kostja 12 kuu keskmine sissetulek 2471,69 eurot.

Taotlusel on kostja enda igakuisteks kohustusteks märkinud 600 eurot. Krediidiandja

teostas ka päringud maksehäireregistritesse, mille andmetel kostjal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid ei olnud. Andmete analüüsimisel jõudis krediidiandja

järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja selgitab, et vastutustundliku laenamise

põhimõte tähendab seda, et krediidiandja peab arvestama, et tarbijale peaks kätte jääma

teatud rahalised vahendid peale finantskohustuste kandmist, mis võimaldab tal rahuldada

oma esmavajadused, sh majapidamiskulud. Käesoleval juhul jäi kostjale kätte ca 73%

tema igakuisest sissetulekust igapäevaste kulutuste katteks;

-

ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed 5. detsember 2022 – 5.

detsember 2025 täielikult ning 5. jaanuar 2026 osaliselt. Sellisel juhul polnud kostja

lepingu ülesütlemisel 25. oktoobril 2024 kolme järjestikuse osamaksega võlas.

Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud põhiosa 1400,56 eurot ja intressid 187,13

eurot, seega tasumata põhiosa on 1099,44 eurot ja intressid 23,02 eurot. Juhuks, kui kohus

leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, on hageja esitanud alternatiivselt

lepingu täitmise nõude ning palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ja viivis põhiosa summalt

lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtapäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni;

-

kostja ja AS Inbank Finance sõlmisid 8. juunil 2023 väikelaenulepingu nr XXXX, mille

alusel sai kostja laenu 2000 eurot;

-

kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.

juuli 2023 – 15. juuni 2028;

-

kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks 270,36 eurot, seega on

tasumata põhiosa 1729,64 eurot;

-

kuna kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud ning oli viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva maksega, so 15. juuli, 15. august ja 15. september 2024, andis krediidiandja

kostjale 4. oktoobril 2024 tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei

tasunud, ütles krediidiandja lepingu üles 25. oktoobril 2024 ning loovutas nõude hagejale;

-

lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 16,90%. Kostjal on intressivõlgnevus alates

13. osamaksest, so 15. juuli 2024 kuni ülesütlemiseni 25. oktoober 2024 summas 104,50

eurot;

-

vastavalt laenulepingule ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu

haldamise tasu, mis on 2,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata

15. juuli 2024 – 15. oktoober 2024 laenuhaldustasud, so 11,60 eurot (4 x 2,90);

-

hageja arvestab viivist põhivõlalt 1729,64 eurot laenulepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast, so 26. oktoobrist 2024 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 9. aprill 2025 lepingus

kokku lepitud viivisemääras (16,9%). Kostja võlgneb hagejale viivist 132,79 eurot;

-

hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid lähtudes VÕS 1132 lg-s 2 sätestatust ja

lepingu üldtingimuste punktist 4.7. Hageja on saatnud kostjale tasulised kirjad 2. novembril

2024, 7. detsembril 2024 ja 16. detsembril 2024. Samuti on muud makseviivitusega

tekkinud kulud 15 eurot. Seega nõuab hageja sissenõudmiskulu hüvitamist 50 eurot

ulatuses;

-

krediidi kulukuse määr (KKM) on 21,64% aastas, mille arvutamisel on arvesse võetud

krediidisummat 2000 eurot, intressimäära 16,9%, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäeva 15. juuni 2028, osamaksete arvu 60 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 0

eurot, igakuist lepingu haldustasu 2,90 eurot;

-

krediidiandja on kogunud ja kontrollinud enne krediidilepingu sõlmimist kostja

majandusliku seisu. Krediidiandja on kostja sissetulekuid kontrollinud Pensionikeskusest,

mille andmete kohaselt oli kostja 6 kuu sissetulekust kinnipeetud pensioniosamaksed

1560,02 eurot. Taotlusel on kostja enda igakuisteks kohustusteks märkinud 600 eurot.

Krediidiandja teostas ka päringud maksehäireregistritesse, mille andmetel kostjal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Andmete analüüsimisel jõudis

krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja selgitab, et

vastutustundliku laenamise põhimõte tähendab seda, et krediidiandja peab arvestama, et

tarbijale peaks kätte jääma teatud rahalised vahendid peale finantskohustustekandmist, mis

võimaldab tal rahuldada oma esmavajadused, sh majapidaskulud. Käsoleval juhul jäi

kostjale kätte ca 76% tema igakuisest sissetulekust igapäevaste kulutuste katteks;

-

ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed 15. juuli 2023 – 15. märts 2025

täielikult ning 15. aprill 2025 osaliselt. Seega ei olnud kostja lepingu ülesütlemisel 25.

oktoobril 2024 kolme järjestikuse osamaksega võlas. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal

tasutud põhiosa 531,33 eurot ja intressid 124,13 eurot, seega tasumata põhiosa on 1468,67

eurot ja intressid 61,32 eurot. Juhuks, kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt

üles öelduks, on hageja esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub välja

mõista 16. septembri 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa 159,07 eurot ja

intressid 19,67 eurot (s.o osamaksed 15. aprill 2025 – 15. september 2025) ning viivise

põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 16,9% aastas. Samuti palub hageja mõista

välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast ja viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 16,9% aastas

alates iga osamakse tasumise tähtapäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on kokku 1340,50 eurot

(riigilõiv 560 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, õigusabikulud 760,50 eurot).

Kostja pole hagile vastust esitanud.

Kohtu seisukoht

2. Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega,

leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

3. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – hageja palub kostjalt välja

mõista põhivõla 3500,18 eurot, intressi 143,26 eurot, laenuhaldustasu 14,50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 260,68 eurot ja sissenõudmiskulu 100 eurot. Hageja

nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille

kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja

ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.

Leping nr XXXX

4. Kostja ja AS Inbank Finance sõlmisid 29. augustil 2022 väikelaenulepingu nr

XXXX, mille alusel võimaldati kostjale laenu 2500 eurot (dtl 46-51). Esile toodud

asjaoludel andis AS Inbank Finance oma majandus- või kutsetegevuses krediiti

füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on AS Inbank

Finance ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.

5. Krediidiandja on lepingu alusel teinud kostjale laenu väljamakse 29. augustil

2022 summas 2500 eurot (dtl 52). Lepingu kohaselt tuli kostjal tagastada laen vastavalt

maksegraafikule igakuiselt 5ndal kuupäeval 60 kuu jooksul tasudes põhiosa, intressi

ning haldustasu (laenu põhitingimused ning põhitingimuste p 2, lepingu tingimuste p

4.1, dtl 46, 48). Maksegraafiku kohaselt on igakuine makse 65,24 eurot (dtl 47).

6. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul

kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu

tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas.1

Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 16,30%2. VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*16,30% = 48,90%.

Kostjale antud laenu KKM oli 20,87% aastas (dtl 46), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära.

7. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet.3

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe

saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse

hindamise kohustus).4

Riigikohus5 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja

peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti

peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas

lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste

tarbijaga seotud näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1

p 3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

1 Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14.

Eesti

Pank.

Eraisikutele

antud

tarbimislaenude

krediidi

kulukuse

määr:

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102

3 Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17.

4 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 17.

5 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-1309, p 18.

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.“

Hageja on kohtule selgitanud, et krediidiotsuse tegemisel lähtuti kostja sissetulekust, mis selgus

Maksu- ja Tolliameti andmetest. Kohustuste osas lähtuti kostja poolt välja toodust. Samuti tehti

päring maksehäireregistrisse.

Hageja esitatud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on kogunud kostja krediidivõimelisuse

kohta infot üksnes andmekogudest, millest on võimalik teha järeldusi osaliselt kostja

sissetuleku ja tema võimaliku varasema maksekäitumise kohta. Hageja välja toodud asjaoludel

on tuvastatav, et krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks võimalik

tuvastada kostja võimalike varaliste kohustuste suurus (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu otsuse

punktis 2 nimetatud teave). Krediidiandja on lähtunud finantskohustuste arvestamisel

laenutaotluses märgitust, kuid on jätnud välja selgitamata finantskohustuste tegeliku suuruse.

Krediidivõimelisuse hindamiseks on oluline välja selgitada kõik laenutaotleja varalised

kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta.

Üksnes võimaliku sissetuleku suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa teha järeldust,

et laenutaotleja on krediidivõimeline. Seega tulnuks krediidiandjal küsida kostjalt varaliste

kohustuste kohta täiendavat teavet, sh kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleks

krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt üldjuhul minimaalselt nõuda pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata kostja tegelikku

krediidivõimelisust.6 Kohus selgitab, et Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist

tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid

olemasolevate finantskohustuste kohta. Praktikas on üksnes tarbija sissetuleku suuruse ning

laenutaotluses toodud kohustuste suuruse põhjal laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad

on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks

kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas ta suudab ka tegelikkuses oma

kohustusi tasuda. Tarbija pangakonto väljavõtte võib jätta küsimata, kui muu teave on piisav

tarbija krediidivõime hindamiseks (KAVS § 50 lg 4). See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja seda asjaolu kohtu hinnangul tõendanud

ei ole.

Hageja seisukoha osas selgitab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõte tähendab, et

nõuetekohase krediidivõimekuse kontrolli tulemusena ei anta laenu tarbijale, kes suure

tõenäosusega ei ole võimeline kohustust nõuetekohaselt tagasi maksma. Asjaolu, et

krediidiandja teeb päringutest saadud sissetulekuandmete ja laenutaotlusest tulenevate

kohustuste suuruse põhjal arvutuse, mille tulemusel jääb tarbijale teatud ulatuses rahalisi

vahendeid, ei näita iseenesest tarbija tegelikku krediidivõimelisust. Krediidivõimelisuse

hindamisel ei ole määrav üksnes see, et arvutuste tulemusel jääb tarbijale vaba raha, vaid

arvesse tuleb võtta tarbija sissetulekute ja tegelike finantskohustuste suurust, olemust ja

regulaarsust ning tema üldist maksekäitumist.

Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul krediidiandja rikkunud praegusel juhul teabe saamise

kohustust ning seega ka vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast

6 vt ka Riigikohtu 24. novembri 2023 määrust asjas nr 2-21-13098, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2020

otsust asjas nr 2-18-9977, p 12.

ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Eeltoodust tuleneb, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus

tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi.7

Kuivõrd hageja on esitanud lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude, saab hageja nõuda

nii põhiosa kui intressi tasumist eeldusel, et tarbijakrediidileping on kehtivalt üles

öeldud.

8.1.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Hageja on tuginenud asjaolule, et krediidiandja ütles lepingu üles 25. oktoobril 2024 (dtl 68).

Hageja on selgitanud, et leping nr XXXX öeldi üles põhjusel, et kostja oli lepingust nr XXXX

tulenevalt võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega. Hageja tugineb seejuures üldtingimuste

punktile 5.3 ning viitab Riigikohtu 29. märtsi 2010. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-5-10

(eelduslikult p 13). Riigikohus on selles lahendis viidanud, et tüüptingimus, millega nähakse

ette, et pangal on õigus leping üles öelda ning nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust

tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja ei täida

kohaselt teistest panga ja/või panga konsolideerimisgruppi kuuluva(te) äriühingu(te) ja/või

teis(t)e krediidiandja(te)ga sõlmitud lepingu(te)st tulenevaid varalisi kohustusi, pole

ebamõistlikult kahjustav ega tühine, samuti pole selline tingimus vastuolus heade kommetega.

Kohtu hinnangul ei ole viidatud Riigikohtu seisukoht käesolevas asjas kohaldatav. Nimelt ei

käsitlenud Riigikohus nimetatud lahendis tarbijakrediidilepingust tulenevat vaidlust, vaid

olukorda, kus laenuleping oli sõlmitud panga ja äriühingu vahel. Tarbijakrediidilepingute puhul

tuleb arvestada VÕS §-s 421 sätestatuga, mille kohaselt on VÕS 22. peatüki 2. jaos sätestatust

tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine.

Üldtingimuste punkt 5.3, millele hageja tugineb, sätestab, et krediidiandja võib lepingu üles

öelda ühepoolselt ilma etteteatamisajata, kui võlgnik rikub süüliselt ja olulises ulatuses

lepingust tulenevat kohustust või kui leiab aset muu sündmus, mis on mõjuv põhjus lepingu

mittejätkamiseks, eelkõige kui võlgnik on rikkunud mis tahes muud krediidiandjaga sõlmitud

lepingut. Viidatud lepingu punktiga on seega kõrvale kaldutud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatust

kostja kahjuks (lepingu ülesütlemine on võimalik ilma etteteatamiseta) ning on seetõttu VÕS §

421 alusel tühine. Seega tuleb ülesütlemise kehtivust kontrollida VÕS § 416 lg 1 alusel.

8.2. Kohtu hinnangul ei toimunud lepingu nr XXXX ülesütlemine kehtivalt, sest kostja polnud

25. oktoobril 2024 viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (VÕS § 416 lg 1).

Nimelt tuli lepingu järgi kostjal laen koos kõrvalkuludega tagasi maksta annuiteetgraafiku

alusel iga kuu 5ndaks kuupäevaks alates 5. oktoobrist 2022 (kuni 5. detsembrini 2022 tuli

tasuda intressi, lepingutasu ja haldustasu) (dtl 47). Hageja poolt esile toodud vaidlustamata

asjaolude kohaselt on kostja teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku 1587,69 eurot (dtl 127,

139-150). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel tuleb kõik tehtud maksed

arvata põhiosa ja intressi (VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras) tagasimakseks. Samal alusel

tuleb arvata tagasimakseks ka 50 euro suurune lepingutasu, mis tuli kostjal tasuda 5. oktoobri

7 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise

intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (Riigikohtu määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)

2022 osamaksega. Võttes arvesse vastutustundliku laenamise põhimõtet on kostja hageja

ümberarvestuse kohaselt tasunud osamaksed (põhiosa ja seadusjärgne intress) perioodil 5.

detsember 20228 – 5. detsember 2025 täielikult (kokku 1552,91 eurot) ja 5. jaanuari 2026

osamakse osaliselt (48,81 eurost tasutud 34,78 eurot) (dtl 175). Seega ei olnud kostja 25.

oktoobri 2024 seisuga viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Järelikult polnud 25.

oktoobril 2024 täidetud lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg 1). Samuti märgib kohus,

et krediidiandja ei ole lepingu nr XXXX osas kostjale edastanud ülesütlemise hoiatust ega

andnud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tähtaega võlgnevuse tasumiseks (4. oktoobri 2024 hoiatus

on lepingute nr L89002875115, XXXX osas, dtl 67). Seega jääb lepingu nr XXXX

ülesütlemisest tulenev nõue ühes kõrvalnõuetega (sh haldustasu) rahuldamata.

Kuivõrd leping pole üles öeldud kehtivalt, puudub alus nõuda ka VÕS § 1132 lg 2 alusel

sissenõudmiskulude hüvitist, mistõttu jääb hagi ka selles osas rahuldamata.

9. Hageja on esitanud kohtule laenulepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel

ning palub mõista kostjalt välja tulevikus (alates 5. jaanuar 2026 kuni 5. september

2027) sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed 1099,44 eurot.

9.1

Reeglina on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist alles siis, kui see on

muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82, § 101 lg 1 p 1). TsMS § 369 kohaselt on siiski

võimalik esitada hagi ka tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmiseks, kuid

üksnes juhul, kui asjaoludest ilmneb selgelt, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal. 9

Nimetatud eelduste olemasolu peab tõendama hageja sõltumata kostja vastuväidetest

või nende puudumisest.

Tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude esitamise eelduseks on eeskätt võlgniku varasem

lepingurikkumine, kuid samuti muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et kohustatud isik

keeldub suure tõenäosusega oma kohustuste täitmisest ka edaspidi.10 Kohtupraktikas on leitud,

et olukorras, kus kostja ei ole lepingut vabatahtlikult täitnud pikema aja vältel ning on

viivituses enam kui 12 igakuise osamaksega, on põhjendatud TsMS § 369 kohaldamine ning

pärast vaidlustatud otsuse tegemist sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksude kostjalt

väljamõistmine.11

Hageja on märkinud, et kostja ei ole lepingut täitnud enam kui ühe aasta jooksul ning viimane

laekumine toimus 10. septembril 2024 (dtl 149). Seega ei ole kostja alates 2024. aasta

oktoobrist laenulepingust tulenevaid kohustusi enam täitnud. Kohtu hinnangul nähtub hageja

esitatud asjaoludest, et kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata enam kui 12

kuu vältel. Seda arvestades ning arvestades kostja senist maksekäitumist, sealhulgas asjaolu, et

kostja ei osale ka käesolevas kohtumenetluses, on kohtu hinnangul põhjendatud järeldada, et

kostja ei täida oma kohustusi ka edaspidi õigel ajal.

9.2

Hageja esitatud ümberarvestusest nähtub, et kostja on ajavahemikus 5.

detsember 2022 – 5. detsember 2025 tasunud osamaksed täielikult ning 5. jaanuari 2026

osamakse osaliselt. Ümberarvestuse kohaselt tuli nimetatud perioodil, s.o 5. detsembrist

2022 kuni 5. detsembrini 2025, tasuda osamakseid kokku 1552,91 eurot (põhiosa ja

seadusjärgne intress kokku; dtl 175). Vaidlustamata asjaoludel on kostja teostanud

tagasimakseid kokku 1587,69 eurot. Seega on kostja nimetatud perioodi osamaksed

täies ulatuses tasunud. Ülejääv summa 34,78 eurot on arvestatud 5. jaanuari 2026

osamakse katteks, mistõttu on nimetatud osamakse tasutud osaliselt. Kuna lepingu

8 5. oktoobri ja 5. novembri 2022 osamaksed koosnesid üksnes intressist, lepingutasust ja haldustasust, mida tarbija

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tasuma ei pea. Põhiosa tuli maksta alates 5. detsembri 2022

osamaksest.

9 vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19. septembri 2025 lahend 2-23-13049, p 19.

10 Riigikohtu 25. mai 2011 lahend asjas nr 3-2-1-37-11, p 14.

11 Tallinna Ringkonnakohtu 19. septembri 2025 lahend 2-23-13049, p 19; 11. aprilli 2025 lahend 2-23-10680, p 10.

kohaselt pidi kostja tasuma osamakseid kuni 5. septembrini 2027 (dtl 47), on kostjal

eeltoodust tulenevalt tasumata 5. jaanuari 2026 osamakse osaliselt summas 14,03 eurot

ning täielikult osamaksed ajavahemikus 5. veebruar 2026 – 5. september 2027.

Seega tuleb kostjalt VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel välja mõista järgnevad tulevikus

sissenõutavaks muutuvad maksegraafiku järgsed põhiosamaksed kogusummas 1099,44 eurot:

05.01.2026

12,03 eurot

05.02.2026

47,45 eurot

05.03.2026

49,48 eurot

05.04.2026

48,78 eurot

05.05.2026

49,86 eurot

05.06.2026

50,13 eurot

05.07.2026

51,19 eurot

05.08.2026

51,52 eurot

05.09.2026

52,22 eurot

05.10.2026

53,24 eurot

05.11.2026

53,67 eurot

05.12.2026

54,66 eurot

05.01.2027

55,15 eurot

05.02.2027

55,90 eurot

05.03.2027

57,22 eurot

05.04.2027

57,45 eurot

05.05.2027

58,37 eurot

05.06.2027

59,04 eurot

05.07.2027

59,93 eurot

05.08.2027

60,67 eurot

05.09.2027

61,48 eurot

9.3

Samuti rahuldab kohus edasiulatuva intressinõude VÕS § 94 lg 1 alusel, kuid

seda mitte kindla summana, vaid viitega intressimäära kehtestavale normile. Seda

põhjusel, et intressimäär muutub igal poolaastal ning kohtuotsuse tegemise seisuga ei

ole võimalik ennustada, missugune on intress järgmistel aastatel. Seega intressimäära

muutumise tõttu mõistab kohus edasiulatuva intressi välja viitega VÕS § 94 lg-le 1.

Intress on tasu raha kasutamise eest ehk seda saab arvestada vaid summalt, mis on

kostja kasutusse antud. Alates hetkest, mil kostjal on kohustus osamakse tasuda ning ta

seda ei tee, asendub intress viivisenõudega. Seega saab intressi arvestada kostja

kasutuses olevast laenusummast, mille tagastamise tähtpäev ei ole veel saabunud.

10. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on esitanud

nõude mõista kostjalt välja viivis põhiosa summalt alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosa täieliku tasumiseni lepingujärgses

viivisemääras 15,9% aastas (dtl 46).

Kohtu hinnangul tugineb hageja põhjendamatult lepingus kokku lepitud viivisemäärale.

Arvestades, et kohus on eelnevalt tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

(vt p 7), on lepingus kokku lepitud intressimäär tühine ning sellest tulenevalt ei saa

viivisemäära kindlaksmääramisel lähtuda lepingus sätestatust intressimäärast. Ka on

kohtupraktikas asutud seisukohale, et kooskõlas VÕS § 403⁴ lg 7 ja VÕS § 415 lg 1 ei saa

viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral jääda kehtima suuremas

ulatuses kui seaduses sätestatud määr.12

Samas ei välista eeltoodu võlausaldaja õigust nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on hageja viivisenõue

põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel üksnes seadusjärgses viivisemääras.

Leping nr XXXX

11. Kostja ja AS Inbank Finance sõlmisid 8. juunil 2023 väikelaenulepingu nr

XXXX, mille alusel sai kostja laenu 2000 (dtl 55). Esile toodud asjaoludel andis AS

Inbank Finance oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale

väljaspool viimase majandustegevust. Seega on AS Inbank Finance ja kostja sõlminud

tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

12. Krediidiandja on lepingu alusel teinud kostjale laenu väljamakse 9. juunil 2023

summas 2000 eurot (dtl 53). Lepingu kohaselt tuli kostjal tagastada laen vastavalt

maksegraafikule igakuiselt 15ndal kuupäeval 60 kuu jooksul tasudes põhiosa, intressi

ning haldustasu (laenu põhitingimused ning põhitingimuste p 2, lepingu tingimuste p

4.1, dtl 55, 57). Maksegraafiku kohaselt on igakuine makse 52,94 eurot (dtl 56).

13. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM

15,31%13. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise

ajal oli seega 3*15,31% = 45,93%. Kostjale antud laenu KKM oli 21,64% aastas (dtl

55), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

14. Hageja on kohtule selgitanud, et krediidiotsuse tegemisel lähtuti kostja

sissetulekust, mis selgus Pensioniregistri andmetest. Kohustuste osas lähtuti kostja poolt

välja toodust. Samuti tehti päring maksehäireregistrisse.

Kohtu hinnangul on krediidiandja rikkunud ka selle lepingu puhul teabe saamise kohustust ning

seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuivõrd selle lepingu puhul on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumine toimunud samamoodi kui

lepingu nr XXXX puhul, tugineb kohus selle lepingu osas otsuse punktis 7 toodud

põhjendustele. Lisaks märgib kohus, et kohtu hinnangul ei ole krediidiandja välja selgitanud ka

kostja tegeliku sissetuleku suurust. Hageja on viidanud, et kostja kuue kuu sissetulekust oli

kinnipeetud pensioniosamaksed 1560,02 eurot. Kohus leiab, et sellisel viisil tehtud päring

kostja sissetuleku osas adekvaatseid vastuseid ei anna, vaid näitab üldiselt pensioniosamaksete

suurust. Juhul, kui lähtuda sellest, et kostja igakuine sissetulek (verified monthly income) oli

1560,02 eurot, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kostja avaldatu ning krediidiandja

kogutud andmete vahel on küllaltki suur erinevus – taotlusel 2700 eurot, päringus 1560,02

eurot. Seega esines vastuolu kostja poolt esitatud andmetes ja krediidiandja kogutud andmetes,

mistõttu tulnuks krediidiandjal kostja sissetuleku kohta täiendavalt andmeid koguda (nt

kontoväljavõtte kaudu) ja/või kostjalt lisateavet küsida. Kohtule arusaadavalt on krediidiandja

tegelikkuses arvestanud siiski kostja enda avaldatud sissetulekuga (2700 eurot) pööramata

tähelepanu registrist tuvastatud võimalikule sissetulekule. Kohtu hinnangul ei saa krediidiandja

võtta laenuotsuse tegemisel arvesse kostja poolt avaldatud andmeid sissetuleku osas, kui

krediidiandja enda tuvastatud andmete kohaselt on tema sissetulek tunduvalt väiksem.

12 Vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2025 otsus asjas 2-23-147731, p 40.

Eesti

Pank.

Eraisikutele

antud

tarbimislaenude

krediidi

kulukuse

määr:

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102

Nimetatud vastuolu viitab kohtu hinnangul üheselt, et kogutud andmed kostja

krediidivõimelisuse kohta pole piisavad.

15. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast

ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuivõrd hageja on

esitanud lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude saab hageja nõuda nii põhiosa kui

intressi tasumist eeldusel, et tarbijakrediidileping on kehtivalt üles öeldud.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Kohtu hinnangul ei toimunud lepingu ülesütlemine kehtivalt, sest kostja polnud selleks hetkeks

viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (VÕS § 416 lg 1). Krediidiandja on andnud

kostjale 4. oktoobril 2024 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (VÕS § 416 lg 1) kuni 18.

oktoober 2024 (dtl 67). Kostja võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles lepingu üles 25.

oktoobril 2024 (dtl 68). Lepingu järgi tuli kostjal laen tagasi maksta annuiteetgraafiku alusel

iga kuu 15ndaks kuupäevaks (sh tuli tasuda intressi ja haldustasu) (dtl 56). Hageja poolt esile

toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku

655,46 eurot (dtl 128, 133-138). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel

tuleb kõik tehtud maksed arvata põhiosa ja intressi (VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras)

tagasimakseks. Võttes arvesse vastutustundliku laenamise põhimõtet on kostja hageja

ümberarvestuse kohaselt tasunud osamaksed (põhiosa ja seadusjärgne intress) perioodil 15.

juuli 2023 – 15. märts 2025 täielikult (kokku 636,46 eurot) ja 15. aprilli 2025 osamakse

osaliselt (32,24 eurost tasutud 19 eurot) (dtl 179). Seega ei olnud kostja 25. oktoobri 2024

seisuga viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Järelikult polnud 25. oktoobril

2024 täidetud lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg 1). Seega jääb lepingu nr XXXX

ülesütlemisest tulenev nõue ühes kõrvalnõuetega (sh haldustasu) rahuldamata.

Kuivõrd leping pole üles öeldud kehtivalt, puudub alus nõuda ka VÕS § 1132 lg 2 alusel

sissenõudmiskulude hüvitist, mistõttu jääb hagi ka selles osas rahuldamata.

16. Hageja on esitanud kohtule laenulepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel

ning palub mõista kostjalt välja 16. septembri 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud

põhiosa 159,07 eurot ja intressid 19,67 eurot (so osamaksed 15. aprill 2025 – 15.

september 2025). Samuti palub hageja mõista välja tulevikus (15. oktoober 2025 – 15.

juuni 2028) sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed 1309,60 eurot (TsMS § 369).

16.1.

Vaidlustamata asjaoludel ei ole kostja hagejale tasunud 15. aprilli 2025 kuni 15.

septembri 2025 osamakseid. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt

välja eelviidatud sissenõutavaks muutunud ja tasumata osamaksed. Kohus mõistab VÕS

§ 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud

osamaksed.

Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostjal osaliselt tasumata 15. aprilli 2025

põhiosamaksest 9,39 eurot ning täielikult tasumata põhiosamaksed ajavahemikus 15. mai 2025

– 15. september 2025 summas 149,68 eurot (dtl 179). Lisaks on kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed perioodil 15. oktoober 2025 – 15. detsember 2025

summas 95,52 eurot. Seega on sissenõutavaks muutunud põhivõla kogusumma 254,59 eurot

(9,39 + 149,68 + 95,52). Lisaks on sissenõutavaks muutunud ja tasumata intress perioodil 15.

aprill 2025 – 15. detsember 2025 kogusummas 26,34 eurot (3,85 + 3,78 + 3,70 + 3,63 + 2,38 +

2,33 + 2,28 + 2,22 + 2,17). Kohus mõistab nimetatud summa VÕS § 94 lg 1 ja poolte vahel

sõlmitud lepingu alusel kostjalt hageja kasuks välja.

16.2.

Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 ja TsMS

§ 369 alusel välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed (vt

põhjenduste osas p 9.1). Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on tulevikus

sissenõutavaks muutuvad maksegraafiku järgsed põhiosamaksed kogusummas 1214,08

eurot järgmised:

15.01.2026

32,37 eurot

15.02.2026

32,84 eurot

15.03.2026

34,94 eurot

15.04.2026

33,83 eurot

15.05.2026

34,83 eurot

15.06.2026

34,83 eurot

15.07.2026

35,81 eurot

15.08.2026

35,86 eurot

15.09.2026

36,38 eurot

15.10.2026

37,33 eurot

15.11.2026

37,45 eurot

15.12.2026

38,38 eurot

15.01.2027

38,55 eurot

15.02.2027

39,12 eurot

15.03.2027

40,69 eurot

15.04.2027

40,28 eurot

15.05.2027

41,16 eurot

15.06.2027

41,46 eurot

15.07.2027

42,32 eurot

15.08.2027

42,68 eurot

15.09.2027

43,30 eurot

15.10.2027

44,13 eurot

15.11.2027

44,57 eurot

15.12.2027

45,38 eurot

15.01.2028

45,88 eurot

15.02.2028

46,55 eurot

15.03.2028

47,41 eurot

15.04.2028

47,92 eurot

15.05.2028

48,66 eurot

15.06.2028

49,17 eurot

16.3.

Samuti rahuldab kohus hageja edasiulatuva intressinõude VÕS § 94 lg 1 alusel,

kuid seda mitte kindla summana, vaid viitega intressimäära kehtestavale normile (vt

määruse p 9.3).

17. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja viivis sissenõutavaks muutunud põhiosa

summalt lepingujärgses viivisemääras 16,9% aastas (dtl 55). Kohtu hinnangul on hageja

viivisenõue põhjendatud, kuid üksnes seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel (vt

põhjenduste osas p 10).

Kohus on arvestanud viivist iga ümberarvestatud ning tasumata põhiosamakse osas alates

tasumisele järgnevast päevast14, so sissenõutavaks muutumisest alates kuni kohtuotsuse

tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 8,08 eurot.

Põhiosamakse

tasumise

tähtaeg

Tasumata

põhiosamakse

(eurot)

Viivise periood

Viivisemäär (aastas)

Perioodi

viivis

(eurot)

15.04.2025

9,39 eurot

16.04.2025 –19.12.2025

16.04-30.06 11,15%

01.07-19.12 10,15%

0,22

0,45

15.05.2025

29,49 eurot

16.05.2025 – 19.12.2025

16.05-30.06 11,15%

01.07-19.12 10,15%

0,41

1,41

15.06.2025

29,23 eurot

17.06.2025 – 19.12.2025

17.06-30.06 11,15%

01.07-19.12 10,15%

0,13

1,4

15.07.2025

30,32 eurot

16.07.2025 – 19.12.2025

10,15%

1,32

15.08.2025

30,10 eurot

16.08.2025 – 19.12.2025

10,15%

1,05

15.09.2025

30,54 eurot

16.09.2025 – 19.12.2025

10,15%

0,81

15.10.2025

31,60 eurot

16.10.2025 – 19.12.2025

10,15%

0,57

15.11.2025

31,44 eurot

18.11.2025 – 19.12.2025

10,15%

0,28

15.12.2025

32,48 eurot

16.12.2025 – 19.12.2025

10,15%

0,03

Samuti mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel sissenõutavaks muutunud

põhivõlalt (254,59 eurot) välja viivise alates 20. detsembrist 2025 (so alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast) kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Täiendavalt nõuab hageja pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla

summadelt viivist alates nende maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni. Ka see nõue on kohtu hinnangul põhjendatud, kuna rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (VÕS § 101 lg 1 p 6 ja

VÕS § 113 lg 1).

18. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla 254,59

eurot (punkt 16.1), tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla 2313,52 eurot (punktid

9.2 ja 16.2), intressi 26,34 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 8,08 eurot.

Rahuldamata jääb osaliselt põhivõla nõue 932,07 euro ulatuses, intressi nõue 116,92

euro ulatuses, sissenõutavaks muutunud viivise nõue 252,60 euro ulatuses,

laenuhaldustasu nõue 14,50 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 100 eurot. Samuti ei ole

põhjendatud hageja edasiulatuva viivise nõue lepingujärgses viivisemääras.

14 Kui osamakse tasumise tähtpäev saabus nädalavahetusel, luges kohus kohustuse täitmise tähtpäeva saabunuks

järgmisel tööpäeval ning viivisearvestus algab sellele päevale järgnevast päevast (TsÜS § 136 lg 8).

19. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

20. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt

välja arvutatav.

21. Hageja nõuab kostjalt põhivõla, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja

viivise tasumist kokku 4018,62 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning

mõistab kostjalt välja kokku 2602,53 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on seega

ligikaudu 64,8%, millises ulatuses jäävad menetluskulud kostja kanda ning ülejäänud

35,2% ulatuses hageja kanda.

22. TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Hageja on esitanud 21. novembril 2025 kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 190). Selle

kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 1340,50 eurot, mis koosneb lepingulise

esindaja kulust 760,50 eurot (käibemaksuta, 4,5 tundi), riigilõivust 560 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulust 20 eurot.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on olnud vajalikud,

kuid kõikide menetlustoimingute ajakulu ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on esindajal

kulunud aeg dokumentidega tutvumisele ja nende analüüsimisele, hagiavalduse

ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ülemääraselt suur

(3 tundi). Käesolev tsiviilasi on vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on

tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud

mitmeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides

erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on

esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi

lisad.15 Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning

hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks viidatud toimingute osas

1,5 tundi. Muus osas on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas

toimiku materjalidega. Seega on põhjendatud ajakulu hageja hagimenetluses esindamisele

kokku 3 tundi.

Hageja esindaja tunnitasu on 169 eurot. Kohus selgitab, et esindaja põhjendatud tunnitasu

suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Vaatamata asjaolule, et Riigikohus on uuemas

praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena ka 170 eurot (lisandub käibemaks), ei saa üldjuhul

pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.16 Arvestades käesoleva asja vähest

keerukust ja mahukust ning hageja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kõikide toimingute

osas esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Seega on hageja

põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses kokku 300 eurot.

Hageja on tasunud asjas ka riigilõivu 560 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille

hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale

15 Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-11647.

16 Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-7326, p 19.

hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tekkinud

menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Seega tuleb kohtu hinnangul hüvitada

hagejale maksekäsu menetluskulu 20 eurot.

Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 880 eurot, so riigilõiv 560 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 300 eurot, mis tuleb hagejale hüvitada

vastavalt menetluskulude jaotusele. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 64,8% ulatuses kostja

kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 570,24 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt ei

tekkinud kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Lisaks peab kostja

tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni. Kohus rahuldab ka hageja taotluse määrata menetluskulude täitmise kord selliselt, et

kulude hüvitis tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428

viitenumbriga 717913082 (TsMS § 445 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik