3-25-4284/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-4284

Haldusasi

X.X. kaebus seoses Viru Vanglas tervishoiuteenuse

osutamisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 20. novembri

2025. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 20. novembri 2025. a määruse

resolutsiooni punkti 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. novembri 2025. a

määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

2. Jätta X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 20. novembri 2025. a määruse

resolutsiooni punkti 4 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. novembri 2025. a

määruse resolutsiooni punkt 4 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X.X. esitas 16. novembril 2025 Tartu Halduskohtule

keelamiskaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebaja heidab Viru Vanglale ja SA

Ida-Viru Keskhaigla tervishoiutöötajatele ette, et olukorras, kus ta vajab arstiabi, hindab tema

terviseseisundit valvur ning tervishoiutöötajad tuginevad oma otsuseid tehes valvuri

oletustele. Seetõttu leitakse ebaõigesti, et kaebajal puudub erakorraline terviseseisund ning

meedikud teda vaatama ei tule. Kaebaja palub teha SA-le Ida-Viru Keskhaigla ettekirjutus,

millega keelatakse otsust tehes tugineda valvuri oletustele ja ebaõigele hinnangule ning

kohustada Viru Vanglat keelama valvuritel tervisekontrolli tegemine ja aruannete üle

andmine tervishoiutöötajatele.

2. Tartu Halduskohus tagastas 20. novembri 2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni

punkt 1), jättis taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata

(resolutsiooni punkt 2), vabastas X.X. riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel (resolutsiooni punkt 3), jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

(resolutsiooni punkt 4) ja kuulutas haldusasja menetluse kinniseks X.X. terviseandmeid

sisaldavate tõendite osas (resolutsiooni punkt 5). Lisaks otsustas halduskohus asendada

kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X.

Kaebaja tervisekaardi andmetest nähtub, et kaebaja soovib tihti meedikut, avaldamata

valvurile selle põhjust. Tervishoiutöötaja on külastanud kaebajat tema kambris või valvurilt

saadud info põhjal teinud otsuse, et kaebajal kohest vajadust tervishoiutöötaja vastuvõtuks ei

ole. Kuigi kaebaja leiab, et valvurid hindavad tema terviseseisundit ja meedikud, tuginedes

sellele hinnangule, teevad otsuse talle tervishoiuteenust mitte osutada, siis kaebaja

tervisekaart seda ei kinnita. Tervisekaardilt nähtub, et olukorras, kus tervishoiutöötaja ei ole

pidanud vajalikuks kaebaja juurde kambrisse minna, on ta teinud vastava otsuse valvurilt

saadud sellise teabe alusel, mis on inimesele objektiivselt nähtav ja tajutav ka ilma

meditsiiniliste eriteadmisteta. Üldjuhul on valvurid sellises olukorras andnud

tervishoiutöötajale edasi informatsiooni, et kaebaja liigub sektoris vabalt ringi, on kontaktne,

saab eluliste tegevustega iseseisvalt hakkama, tema hingamine on normaalne, kehavigastused

puuduvad, ta tuleb igapäevaste eluliste toimingutega toime ning erakorralist seisundit tal ei

täheldata. Tervisekaardi väljavõtetest ei nähtu, et kaebajale oleks tervisekontrolli teostanud

valvurid. Olukorras, kus meedik ei ole kaebaja kutsel tema kambrisse tulnud, on

tervisekaardilt nähtuvalt siiski iga kord olnud tegemist tervishoiutöötaja eraldiseisva

otsustusega, mis ei tugine valvuri arvamusele ega meditsiinilisele hinnangule, vaid igaühele

tajutavatele asjaoludele. Puudub oht, et tervishoiutöötajad tugineksid vastuvõtu vajaduse üle

otsustamisel valvuri subjektiivsele arvamusele kaebaja terviseseisundi kohta. Halduskohus

leidis, et keelamiskaebuse esitamise eeldused ei ole täidetud ja kaebus tuleb tagastada

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kaebajal ilmselgelt

kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovitud abinõud kattuvad keelamiskaebuse

nõuetega, rahuldamiseks puudub alus. Arvestades, et kaebajal puudub kaebeõigus

keelamiskaebuse esitamiseks, ei saa tal esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust. Puudub oht,

et tervishoiutöötajad tugineksid vastuvõtu vajadust hinnates valvurite subjektiivsele

arvamusele kaebaja terviseseisundi kohta. Kaebaja tervisekaardilt nähtuvalt edastavad

valvurid tervishoiutöötajale üksnes informatsiooni, mida nad kaebaja puhul objektiivselt

näevad ja tajuvad. Otsuse, kas kaebajale on vajalik erakorraline vastuvõtt või mitte, teevad

tervisekaardilt nähtuvalt tervishoiutöötajad.

Kohus jätab kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja

menetlus kaebaja terviseandmeid sisaldavate tõendite osas kinniseks HKMS § 77 lg 1 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3 alusel.

3. X.X. esitas Tartu Halduskohtu 20. novembri 2025. a määruse vaidlustamiseks

määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega

kohaldada esialgset õiguskaitset. Kui kohus ei anna esialgset õiguskaitset, kahjustab see

kaebaja tervist või elu. Kaebajal on tihti terviseprobleeme, mida valvur ei näe ning kaebaja ei

taha öelda valvurile oma probleeme. Kui kaebaja ütleb valvurile, et vajab meditsiiniabi, siis

peab valvur selle info meditsiiniosakonnale edasi andma. Need asjaolud, mida valvur ütleb

edasi meedikule, nt kaebaja on kontaktne, liigub vabalt ja iseseisvalt, on oletuslikud ja

lubamatud järeldused ning vangistusseaduse §-ga 132 vastuolus. Seaduse kohaselt ei tohi

valvur töödelda andmeid vangi tervise kohta ja meditsiinitöötajad ei tohi rääkida kaebaja

tervisest võõraste inimestega. Meditsiinikaart näitab, et päevadel, mil valvur andis kaebaja

meditsiinilised andmed meditsiinitöötajale, ei tulnud meedik teda vaatama ja see tekitas ohtu

kaebaja tervisele ning füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kaebajale on vaja esialgset

õiguskaitset, sest vangla meditsiiniosakonna ja vangla valvurite ebaseaduslik tegevus on

kahjulik kaebaja tervisele ja kujutab ohtu tema elule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebaja märgib määruskaebuses, et vaidlustab halduskohtu määruse tervikuna. Kuna

määruskaebuse sisulised väited puudutavad kaebuse tagastamist ja esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmist, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb halduskohtu 20. novembri

2025. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 tühistamist. Kaebaja ei ole esitanud

vastuväiteid selle kohta, et halduskohus jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

5. Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.

6. Halduskohus leidis, et esineb alus kaebuse tagastamiseks, kuna kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks ja seetõttu puudub kaebajal ka esialgse

õiguskaitse vajadus. Määruskaebuses on kaebaja seisukohal, et ta ei luba töödelda enda

terviseandmeid ning valvuri tegevus info edastamisel kaebaja tervise kohta on

seadusevastane.

7. Halduskohus tuvastas kaebaja tervisekaardi kohaselt, et kaebaja soovib sageli meedikuga

kohtumist, selle põhjust valvurile edastamata. Kohtule teadaolevalt toimub vangla

tingimustes meditsiinitöötaja vastuvõtule saamine vangla valvuri kaudu, kes edastab vastava

kinnipeetava soovi meditsiinikeskusele. On mõistetav, et meditsiinikeskusest ei saa

spetsialist iga kutsungi peale koheselt kaebaja kambrisse liikuda, vaid peab esmalt hindama

abi osutamise kiireloomulisust. Seetõttu on arstile vajalik info selle kohta, kas kinnipeetava

tervislik seisund vajab erakorralist ja kiiret abi või mitte. Hinnangu kaebaja terviseseisundile

annab tervishoiutöötaja talle edastatud info alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga,

et olukorras, kus tervishoiutöötaja ei ole pidanud vajalikuks kaebaja juurde kambrisse minna,

on ta teinud vastava otsuse valvurilt saadud teabe alusel, mis on inimesele objektiivselt

nähtav ja tajutav ka ilma meditsiiniliste eriteadmisteta.

8. Terviseseisundi objektiivselt nähtava ja tajutava kirjelduse näol ei ole tegemist

vanglaametniku hinnangu andmisega. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et

valvuri edastatud info kaebaja visuaalselt nähtava tervisliku seisundi kohta oleks oletuslik,

lubamatu järeldus või kujutaks tema terviseandmete töötlemist. Valvur saab edastada ainult

seda teavet, mida ta ise näeb ja tajub ning mida meditsiinitöötaja kaebaja tervislikust

seisundist ülevaate saamiseks vajab. Valvuril puuduks teabe edastamise vajadus

meditsiinikeskusele, kui ta ise otsustaks kaebajale meditsiinilise abi osutamise vajaduse ja

kiireloomulisuse üle. Eelnevalt väljatoodud asjaolude põhjal ei pea ka ringkonnakohus

tõenäoliseks, et vangla valvuri ja tervishoiutöötaja vaheline suhtlus kaebajale arstiabi

osutamise vajalikkuse üle toimuks eelnevalt vangla valvuri poolt kaebaja suhtes teostatud

tervisekontrolli alusel. Kaebaja tervisekaardi andmete põhjal ringkonnakohus möönab, et kui

kaebajal puuduvad erakorralise terviseseisundi tunnused ning ta ei avalda valvurile

põhjuseid, miks on vaja kutsuda meedik kambrisse, siis on mõistetav meediku otsustus visiiti

kambrisse erakorraliselt mitte teha ning kaebaja väide, et selline olukord tekitab ohtu tema

tervisele, on alusetu.

9. Õige on halduskohtu järeldus, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtule

ei nähtu selliseid pöördumatuid tagajärgi, mis kaasneksid kaebajale esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole jäetud vanglas ilma

arstiabita. Vangla valvurid on kaebaja soovi tervishoiutöötaja vastuvõtu saamiseks alati

edastanud meditsiinikeskusele ning sealsed spetsialistid on kaebaja tervisliku seisundiga

kursis. Ringkonnakohus märgib, et iga terviseprobleem ei vaja kohest erialase spetsialisti

sekkumist, vaid on kõrvaldatav või jälgitav ka inimese enda poolt. Vaidlust ei ole tekkinud

selle üle, et kaebaja on vanglas viibides tervishoiutöötajate pideva järelevalve all. Kaebaja

tervisekaardi sissekannetest nähtub, et kaebaja ei avalda alati kambrisse saabunud

tervishoiutöötajale oma tervisealaseid probleeme ning ei võta määratud ravimeid, mis veelgi

jaatab esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist.

10. Eeltoodu alusel jääb X.X. määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20.

novembri 2025. a määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)