2-25-108235/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-108235

Tsiviilasi

Bondora AS hagi K. P. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

5805,28 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Bondora AS, registrikood 114832929;

lepinguline esindaja: Keijo Lindeberg

Kostja: K. P., isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt K. P. hageja Bondora AS kasuks 2451,11 eurot (millest 2096,83

eurot on tagastamata krediidisumma, 173,39 eurot sissenõutavaks muutunud intress,

28,36 eurot lepingu haldustasu, 126,91 eurot lisateenused ning 25,62 eurot viivis) ning

viivis alates 24.04.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 24,99%

tagastamata krediidisummalt aastas

3. Välja mõista kostjalt K. P. hageja Bondora AS kasuks võlgnevus 2348,42 eurot (millest

2126 eurot on tagastamata krediidisumma, 167,14 eurot sissenõutavaks muutunud

intress, 29,3 eurot lepingu haldustasu ning 25,98 eurot viivis) ning viivis alates

24.04.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 22,99% tagastamata

krediidisummalt aastas.

4. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista kostjalt K. P. hageja Bondora AS kasuks menetluskulud 795 eurot.

6. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb K. P.-l tasuda Bondora AS-ile alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Bondora AS (hageja) ja K. P. (kostja) sõlmisid tarbijakrediidilepingu nr XXX ja lepingu

nr XXX.

Lepingu XXX üldtingimused: Hageja andis kostjale laenu summas 2126 eurot (p.1.12);

Poolte kokkulepitud intressimäär oli 24,99% aastas tagastamata krediidisummalt (p.1.20);

Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (p.1.21); Lepingu

sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel

(p.1.22); Krediidi kulukuse määr lepingus on 38,06% (p.1.24); Lepingu sõlmimise

kuupäev 12.08.2024.

Lepingu XXX üldtingimused: Hageja andis kostjale laenu summas 2126 eurot (p.1.12);

Poolte kokkulepitud intressimäär oli 22,99% aastas tagastamata krediidisummalt (p.1.20);

Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (p.1.21); Lepingu

sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel

(p.1.22); Krediidi kulukuse määr lepingus on 35,46% (p.1.24); Lepingu sõlmimise

kuupäev 07.11.2024.

Hageja analüüsis kostja esitatud laenutaotlust. Lisaks kostja väljatoodule tegi hageja

päringu krediidi infosse (maksehäirete kontrollimiseks laenutaotluse esitamise ajal) ja

analüüsis kostja esitatud pangakontot. Selle tulemusel selgus, et isikul on olnud

maksehäired, mis on lõpetatud rohkem kui 2 aastat enne laenutaotluse esitamist.

Maksevõime hindamisel hinnati kliendi sissetulekut, igakuiseid kohustusi, elamiskulusid,

kehtivaid Bondora laenude kuumakseid 0 eurot ning vaba raha.

Hageja hoiatas 13.02.2025 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui

kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja ütles

14.03.2025 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 4761,99

euro tasumist, mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid. Kostja

oli jätnud laenulepingu(te) alusel tasumata osaliselt/täielikult 11.12.2024, 13.01.2025,

11.02.2025 ja 11.03.2025 osamaksed. Nii ülesütlemise hoiatus kui ka ülesütlemisavaldus

saadeti kostja e-posti aadressile, mille kostja oli laenutaotluses välja toonud.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 2451,11 eurot, millest 2096,83 eurot on

tagastamata krediidisumma, 173,39 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 28,36 eurot

lepingu haldustasu, 126,91 eurot lisateenused ning 25,62 eurot viivis ning võlgnevus

2348,42 eurot, millest 2126 eurot on tagastamata krediidisumma, 167,14 eurot

sissenõutavaks muutunud intress, 29,3 eurot lepingu haldustasu ning 25,98 eurot viivis;

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 24.04.2025 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24,99% tagastamata krediidisummalt

aastas ning alates 24.04.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja

viivis 22,99% tagastamata krediidisummalt aastas; jätta kõik tekkinud poolte

menetluskulud kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude

kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud 04.10.2025 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus

hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust

esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenude andmisel lepingujärgseid krediidi kulukuse

määrasid (38,06%; 35,46%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1

kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.24.a määratud

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. 12.08.2024

sõlmitud lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 38,06% ning 07.11.2024

sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr on 35,46%. Nimetatud määrad vastasid Eesti

Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

kolmekordsele määrale (16,65*3=49,95%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse

määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised.

Hageja on hagiavalduses välja toonud, et hageja analüüsis kostja esitatud laenutaotlust

ning laenutaotluses märkis kostja: elukoht: omanik; perekonnaseis: XXX; ülalpeetavate

arv: XXX, haridus: XXX; tööandja B OÜ, tööstaaž : 1-4 aastat; sissetulek: 4100 eurot,

igakuised kohustused: 0 eurot, igakuised elamiskulud 1230 eurot. Lisaks kostja

väljatoodule tegi hageja päringu krediidiinfosse (maksehäirete kontrollimiseks

laenutaotluse esitamise ajal) ja analüüsis kostja esitatud pangakontot. Selle tulemusel

selgus, et kostja on olnud aksehäired, mis on lõpetatud rohkem kui 2 aastat enne

laenutaotluse esitamist. Maksevõime hindamisel oli sissetulek 3057,52 eurot.

Maksevõime hindamisel olid igakuised kohustused 541 eurot; laenu XXX väljastamisel

643 eurot ja elamiskulud: 917 eurot. Kehtivate Bondora laenude kuumaksed olid: 0 eurot/

laenu XXX väljastamisel 60,89 eurot. Vaba raha oli 1225 eurot/ laenu XXX väljastamisel

1064 eurot.

Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud

summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti

vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 595 eurot ning

õigusabikulud 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 595 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 595 eurot. Hageja on pöördunud võlgnevuse

sissenõudmiseks kohtu vahendusel õigusbüroo EFTA Legal OÜ poole. Hageja

lepingulise esindaja õigusabikulu on 120 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud käesoleva

tsiviilasjaga ning on seotud hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimisega,

dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hagejal võtnud aega 1,5h,

st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 180 eurot. Kohus

arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja

hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes

hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn

tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 1,5 tundi, kokku

summas 180 eurot (1,5*120+km). Ühtlasi tulenevalt TaMS § 484.2 on põhjendatud 20

eurot menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.Kokku on põhjendatud ja

vajalikud hageja menetluskulusid summas 795 eurot (595+180+20), mis tuleb kostjalt

välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (795

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.TsMS §

178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

Kui kostjale ei õnnestu muud moodi otsust kätte toimetada, siis toimetada kätte

Ametlike Teadaannete kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik