2-24-15109/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

18.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-15109

Kohtuasi

Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu)

avaldus

alaealise

kinnisesse

lasteasutusse

paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.09.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.S-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu), lepinguline esindaja Marit

Pauk

Puudutatud isik T.S (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Anne

Vissak

Puudutatud isik Sotsiaalkindlustusamet

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-24-15109

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.09.2025 määrus muutmata.

2. Jätta T.S-i määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebusega seotud

menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib

määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536

lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle

suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise

lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Selgitused

Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu, avaldaja) esitas 08.08.2025

Harju Maakohtule avalduse alaealise T.S-i (puudutatud isik) kinnisesse asutusse

paigutamiseks.

1.1. Avalduse kohaselt tunnistati puudutatud isik Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 alusel

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Puudutatud isik vabastati karistusest ja tema

suhtes kohaldati KarS § 87 lg 1 p 9 ettenähtud mõjutusvahendina üheks aastaks kinnisesse

lasteasutusse paigutamist. Kinnisesse lasteasutusse paigutamise alguseks loeti puudutatud

isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 05.11.2023. Harju Maakohtu 25.10.2024

määrusega tsiviilasjas nr 2-24-15109 pikendati puudutatud isiku kinnisesse lasteasutusse

(Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe Õppekeskus) paigutamise tähtaega kuni põhikooli

2024/2025 õppeaasta lõpuni, s.o kuni 31.08.2025.

1.2. 01.04.2025 suunati puudutatud isik asendushooldusteenusele SOS Lastekülla ja noor sai

koha Vaiksesse kodusse Keilas. Kinnises lasteasutuses viibimise ajal ei ole õnnestunud teha

puudutatud isikuga piisavalt koostööd selleks, et ta saaks hakkama väljaspool kinnist

lasteasutust. Politsei- ja Piirivalveameti 25.07.2025 vastusest nähtub, et puudutatud isikul on

alates 01.10.2024 PPA andmebaasis registreeritud 25 juhtumit. SOS Lasteküla 23.07.2025

vastuse kohaselt ebaõnnestusid kõik kolm kodukülastust, kuna puudutatud isik ei pidanud

kokkulepetest kinni ning ei läinud kinnisesse lasteasutusse tagasi. Puudutatud isiku

2-24-15109

iseseisvumist ja enesedistsipliini arendamist ei ole suudetud piisavalt toetada. Puudutatud isik

on olnud teenusel viibimise ajal vägivaldne, rääkinud vägivaldselt ning imiteerinud kaklusi ja

pussitamist. Puudutatud isik ei tule oma emotsioonidega toime, on kergesti mõjutatav ning ei

oska ärevatest olukordadest eemalduda. Puudutatud isik on käitunud uute õpilastega

domineerivalt, kehtestades neile oma reegleid ning käitudes üleolevalt. Puudutatud isikule on

antud võimalus võtta vastutust ning oma käitumist muutes tema vastu usaldust taastada. Kuid

puudutatud isiku käitumine ei ole aja jooksul muutunud. Puudutatud isik on olnud kinnises

asutuses viibimise perioodil teadmata kadunud ning tarvitanud narkootikume ja alkoholi.

1.3. Puudutatud isik on oma riskikäitumise tõttu ohtlik eelkõige iseendale. Ta vajab kindlaid

reegleid ja piire, et ta ei ohustaks oma käitumisega ennast ega teisi. Kinnises lasteasutuses

viibimise teenuse pikendamise korral kolmandaks perioodiks tuleks vahetada noore füüsilist

keskkonda, sest Emajõe keskuses on võimalused noore käitumist ja toimetulekut positiivselt

muuta ammendunud. Kinnise lasteasutuse teenuse pikendamise korral peaks teenust pakkuma

Valgejõe keskuses.

1.4. Laste heaolu spetsialist vestles puudutatud isikuga 28.07.2025. Puudutatud isik leidis, et

ei vaja kinnisesse asutusse paigutamise teenust. Puudutatud isik leidis, et kui ta peab jääma

teenusele, siis soovib ta olla edasi Emajõe keskuses, kuna Valgejõe keskuses ei tunne ta

kedagi.

1.5. Sotsiaalkindlustusamet leidis 06.08.2025 seisukohas, et puudutatud isiku käitumine seab

ohtu tema enda elu, tervise ja arengu ning seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada mõne vähem

piirava meetmega. Puudutatud isik vajab turvalise keskkonna tagamiseks ööpäevaringset

järelevalvet. Sotsiaalkindlustusamet toetas puudutatud isiku kinnisesse lasteasutusse

paigutamist. Kinnise lasteasutuse teenus toetab lapse heaolu ja arengut, hoiab ära ja piirab

tema ennastkahjustavat käitumist ning võimaldab planeerida tema tulevikku tema vajadustest

lähtuvalt.

1.6. Puudutatud isikul on raske vaimne puue - hüperkineetiline käitumishäire ja kahtlustatakse

depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäiret. Psühhiaater on määranud puudutatud

isikule ravimid, mida ta on võtnud kinnises lasteasutuses viibimise ajal. Spetsialistide

hinnangul puuduvad puudutatud isikul eakohased eneseregulatsiooni oskused ning ta on oma

käitumises hoolimatu. Eeltoodu on põhjustanud pikaajalist reeglitele allumatust ning

puudutatud isikut on agressiivsuse tõttu korduvalt hospitaliseeritud. Puudutatud isik on

kinnise lasteasutuse teenuselt omavoliliselt lahkumise ajal pannud korduvalt toime erinevaid

õigusrikkumisi (alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimine, auto ärandamine, liiklusõnnetuse

põhjustamine ning omavolilised lahkumised õppekeskusest). Kinnisesse asutusse paigutamine

on ainus võimalus puudutatud isiku turvalisuse tagamiseks. Puudutatud isiku puhul on tema

kinnises lasteasutuses viibimise tähtaja pikendamise eeldused täidetud.

Menetlusosaliste seisukohad

2. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja (esindaja) vestles puudutatud

isikuga 11.09.2025 telefoni teel. Puudutatud isik kordas juba varem avaldatut, et ta ei soovi

kinnisesse õppeasutusse minna, eriti Valgejõe keskusesse. Ta oli uhke selle üle, et ta on

ööbinud alates 28. augustist igal ööl asenduskodus. Puudutatud isik rääkis, et ta soovib minna

tõstukijuhi kursustele ja pärast seda tööle. Puudutatud isik leidis, et talle võiks kohaldada

katseaega, mille jooksul ta saaks end tõestada. Puudutatud isiku hinnangul on kinnises

2-24-15109

õppeasutuses viibimine põhjus, miks ta on halvasti käitunud ning korduvalt koolist ära

jooksnud.

2.1. Eestkostja esindaja Marit Pauk kinnitas avalduses välja toodud asjaolusid ning avaldas, et

puudutatud isik on ööbinud viimastel nädalatel asenduskodus. Telefonivestlustest

(12.09.2025) asenduskodu vanemsotsiaalpedagoog KHga selgus, et puudutatud isik on juba

päris pikka aega öösiti kodus olnud ning käitunud viisakalt ja on näha, et ta püüab ennast

parandada. Samas on töötajatel aeg-ajalt kahtlused, et puudutatud isik on tarvitanud alkoholi

ja kanepit. KH kinnitas, et puudutatud isik on avaldanud huvi minna tõstukijuhi kursustele,

samas ei ole veel õnnestunud koos puudutatud isikuga maha istuda ja sobivate kursuste

otsimisega tegeleda. 13.09.2025 telefonivestlusest sotsiaalpedagoog MRga, selgus, et

puudutatud isik on tõesti pärast Kaagverest tulekut kõik ööd kodus olnud ja ei ole ära

kadunud. 12.09.2025 õhtul läks puudutatud isik välja ja oli kahtlus, et ta satub pahandustesse,

kuid puudutatud isik tuli siiski tagasi ja selgitas, et ta hoidus konfliktist. Puudutatud isik ei

olnud mõnuaineid tarvitanud. MR kinnitas, et puudutatud isik saab asenduskodus viibivate

lastega hästi läbi ning mõnedega neist on tal lähedasemad suhted. Plaanis on minna

puudutatud isikuga Töötukassa karjäärinõustamisele, et saada talle vajalikke kursuseid või

koolitusi. MR leidis, et puudutatud isikule võiks anda katseaja, mille jooksul ta saab näidata,

et saab uues olukorras hakkama ja täidab kokkulepitud kohustusi.

2.2. Esindaja leidis, et puudutatud isikule tuleks anda võimalus näidata, et ta väärib usaldamist

ning on võimeline õigeid otsuseid tegema. Kuna puudutatud isikuga vahetult tegelevad

inimesed näevad võimalust positiivseks muutuseks, tuleks anda puudutatud isikule võimalus

end tõestada. Juhul, kui puudutatud isik ei suuda lähikuudel näidata, et ta väärib usaldamist ja

saab sotsiaalselt adekvaatse käitumise reeglitest aru, on avaldajal võimalik esitada kohtule uus

avaldus puudutatud isiku kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks. Puudutatud isiku esindaja ei

toetanud avalduse rahuldamist.

Ärakuulamine

3. Harju Maakohus kuulas 26.09.2025 telefoni teel ära SOS Lasteküla Eesti Ühingu Keila

Vaikse kodu vanemsotsiaalpedagoog KH. KH sõnul ütles puudutatud isik ca nädal tagasi (st

18-19. septembri paiku), et ta käitub korralikult kuni kohtumääruseni. Edasi ei kavatse ta teha

midagi, mida Vaikses kodus nõutakse. Ta teab, et peab öösiti kodus olema, et politseisse ei

jääks mingit märget. 25.09, kui puudutatud isik koju tuli, oli talle pipragaasi näkku lastud,

silmad olid punased, sõrmenukid paistes. 24.09 oli asenduskodu aia taga üks umbes 12-

aastane poiss, kes ütles, et ootab puudutatud isikut. Puudutatud isik vestles poisiga paar

minutit ja siis läks poiss ära. 26.09 käis puudutatud isik paariks minutiks kusagil väljas.

Puudutatud isik on tulnud korduvalt alkoholijoobes ning narkojoobe kahtlusega koju. 25.09

tuli ta koju õhtul kell 24.00, kuigi peab kodus olema kell 22.00. Õhtuti, kui puudutatud isik ei

jõua nõutud ajaks koju tagasi, otsib usaldusisik M teda taga. Paar nädalat varem esmaspäeval

tuli puudutatud isik alkoholijoobes koju. Sama nädala kolmapäeval koju tulles oli kahtlus, et

ta on narkojoobes. Töötajad küsisid, kas peaks politsei kutsuma, kuid enne, kui jõuti seda

teha, lasi puudutatud isik kodust jalga. Sama nädala lõpus oli puudutatud isik jälle

alkoholijoobes. Puudutatud isik kandideeris tööle Hesburgerisse, kuid ei ole teada, kas ta on

sealt mingi vastuse saanud. Tõstukijuhi kursuste jutt on ammu unustatud. See puudutatud

isikut enam ei huvita. Tegelikult ei ole puudutatud isikul sisulist soovi ja huvi tööle minna.

Kui ta on käinud Töötukassas ja karjäärinõustamisel, seab ta alati tingimusi – nt et kas te teete

mulle siis pangakaardi ja ma saan kogu raha ise ära kulutada. Iga päevaga läheb puudutatud

isiku käitumine julgemaks ja väljakutsuvamaks. Puudutatud isik sõimab ja ropendab.

2-24-15109

Puudutatud isiku asenduskodu toa akna all on peenar, mis on kogu aeg jalajälgi täis.

Asenduskodu töötajad ei tea, kas ta käib öösel akna kaudu väljas või käivad öösiti tema juures

mingid inimesed. Ühel korral nähti kaamerasalvestiselt, et puudutatud isik oli öösel väljas

käinud. Kui töötajad selle kohta küsisid, ei vastanud puudutatud isik midagi, ainult muigas.

Puudutatud isiku toas laual on korduvalt nähtud 10-euroseid rahatähti. Talle ei ole

asenduskodus nii palju sularaha antud. Töötajad ei tea, kust ta seda raha saab. Üks poiss ütles,

et ta on puudutatud isikule narkootikumide eest võlgu. Kui töötaja küsis puudutatud isiku

käest, kas ta tegeleb narkootikumide müümisega, vastas ta, et mida iganes tahad, kõike saad.

Suvel kohtus puudutatud isik Balti jaamas kahe kahtlase välimusega tätoveeritud täiskasvanud

mehega. Asenduskodu töötajad ei tea, mis asju puudutatud isik nende meestega ajas. KH

selgitas, et puudutatud isiku usaldusisik tahab näha puudutatud isikus head ning püüab tema

eest parimal viisil hoolitseda. Seetõttu on usaldusisik puudutatud isiku suhtes positiivselt

meelestatud.

4. Tartu Maakohus kuulas erinõude täitmise korras puudutatud isiku isiklikult ära 28.08.2025.

Puudutatud isik rääkis, et ta pole käinud kõige õigemat teed. Tal on olnud

kriminaalkuritegusid ja autorööve. Puudutatud isik leidis, et lasteasutus ei tee kõige paremat

tööd. Puudutatud isik on näinud lapsi, kes tulevad asenduskodusse rõõmsana ning lahkuvad

agressiivsena. Puudutatud isik väljendas, et on üritanud enesetappu. Ta leidis, et kui tema

viibimist kinnises lasteasutuses pikendatakse, siis ta ei usu, et see olukorda parandab.

Puudutatud isik rääkis kavatsusest minna tõstukijuhi kursustele, aga kuna lastekaitse ei

vastanud tema kirjale, siis jäi koolitus ära. Puudutatud isik ütles, et on kõigist nõustajatest

keeldunud, sest need käituvad temaga nagu lapsega. Halvad mõtted on puudutatud isikul

vaikselt üle läinud. Puudutatud isik rääkis, et tema isa on surnud ning ema on hooldekodus.

Puudutatud isik soovis saada katseaega, leida uued sõbrad ning oma elu muuta. Puudutatud

isik rääkis, et talle on võimalusi enda parandamiseks antud, aga ta pole oma käitumist

muutnud. Puudutatud isik on käinud kodukülastustel, aga ta pole kordagi koju jõudnud.

Esialgu oli tal kodus probleeme. Siis talle ei meeldinud Kaagveres, siis tulid valed sõbrad,

narkootikumid ja alkohol. Puudutatud isik rääkis, et jooksis kogu aeg ära ja tegi, mida tahtis.

Viimati tarvitas puudutatud isik narkootikume enda sõnul kaks nädalat tagasi. Lisaks

narkootikumidele on puudutatud isikul olnud paar kaklust ning ta on olnud teiste suhtes

füüsiliselt vägivaldne. Puudutatud isik väljendas, et on valesti käitunud, sest ei ole kunagi

tagajärgede peale mõelnud. Kuid viimasel ajal on ta hakanud tagajärgede ning tuleviku peale

mõtlema. Ta väljendas, et soovib näha oma õde, kellel sündis hiljuti laps. Kinnises asutuses

viibimine lõhub puudutatud isikut seestpoolt, sest seal on piirangud, mis teda ärritavad.

Puudutatud isik palus kuuajalist katseaega ning oli nõus sellega, et politsei teeb talle narko-

või alkoteste.

4.1. Puudutatud isikuga kaasas olnud töötaja VP rääkis, et ta on poisiga kogu aeg koos olnud.

Töötaja sõnul on puudutatud isik hea poiss, kes hoiab ja kaitseb väiksemaid. Asenduskodus

on moraalselt ja psüühiliselt raske. Töötaja leidis, et puudutatud isikule võiks anda katseaja

ning kui ta seda rikub, siis on kinnisesse lasteasutusse paigutamine õigustatud. Kinnises

asutuses tunnevad lapsed end vangidena. Töötaja sõnul on puudutatud isik suureks kasvanud

ning tal on juba täitsa teine jutt.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 30.09.2025 määrusega avalduse ning määras, et puudutatud isik

tuleb paigutada kinnisesse lasteasutusse tähtajaga kuni 30.09.2026. Maakohus määras, et

määruse täitmisel võib rakendada puudutatud isiku suhtes jõudu ning vajaduse korral kasutada

2-24-15109

politsei abi. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, va puudutatud

isikule määratud esindaja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.

5.1. Maakohtu selgitas, et kinnisesse asutusse paigutamise asja lahendamisel tuleb arvestada

ka kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmise tagajärgi. Kinnisesse lasteasutusse

paigutamine on põhjendatud, kui paigutamata jätmisega kaasneks suurem kahju. Kinnisesse

lasteasutusse paigutamine on asjakohane meede, kui see aitab tagada lapse heaolu, tema

kahjustavat käitumist piirata ning saavutada teenusega taotletud eesmärke olukorras, kus

vähem piiravate meetmete rakendamine ei oleks tulemuslik. Kuna leebemad meetmed

eeldavad enamasti lapse nõusolekut ja koostöövalmidust, ei tule kinnisesse lasteasutusse

paigutamise eeldusena tuvastada, et kõiki asjakohaseid meetmeid on lapse suhtes tegelikult

kohaldatud ja need ei ole olnud tulemuslikud. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine on

põhjendatud ka juhul, kui kohus on veendunud, et laps ei soovi teha või ei ole võimeline

tegema piisavalt koostööd muude meetmete rakendamiseks.

5.2. Maakohus leidis asjas esitatu põhjal, et kuna puudutatud isikul on käitumisraskused,

vähene eneseregulatsioon ning raske vaimne puue, siis seab tema käitumine ohtu tema enda

tervise või arengu, samuti teiste isikute tervise ja elu. Puudutatud isiku ohtlikkus seisneb

selles, et ta tarvitab narkootikume ja alkoholi ning seda koos talle määratud ravimitega.

Puudutatud isik hulgub ringi ning satub kaklustesse. Puudutatud isiku enesekontroll on

puudulik, ta käitub väljakutsuvalt, agressiivselt ja domineerivalt. Seetõttu on konfliktid kerged

tekkima ja need eskaleeruvad füüsiliseks. Maakohtu hinnangul kinnitas 26.09.2025 toimunud

vestlus Keila Vaikse kodu töötajaga, et puudutatud isiku käitumine ei ole vahepeal muutunud,

endiselt on puudutatud isikul käitumisprobleemid ning rikkumised. Maakohtu hinnangul ei

saa välistada, et puudutatud isik tegeleb narkootikumide või muude keelatud ainete

edasimüümisega ning tarvitab neid ka ise. Kokkupuuteid narkootikumide ja alkoholiga

kinnitab politsei vastus. Lisaks avaldas puudutatud isik ärakuulamisel enesetapu mõtteid.

5.3. Teiseks leidis maakohus, et puudutatud isiku puhul ei ole muude meetmete kohaldamine

võimalik. Kohalik omavalitsus on esile toonud, et puudutatud isiku suhtes on kohaldatud

erinevaid meetmeid, kuid need pole tulemust andnud. Puudutatud isik ei tee nõustajatega

koostööd ning peab neid, samuti kooli töötajaid ebaprofessionaalseteks. Asenduskodu

töötajate sõnul ei ole puudutatud isiku jutt töötamise ja õppimise kohta tõsiseltvõetav.

Puudutatud isik küll tunnistab oma probleeme, kuid tema tulevikuplaanid ja -lubadused ei ole

enesekriitilised või on teadlikult valelikud. Puudutatud isikul on olnud võimalus viibida alates

kevadest Vaikses kodus, kus ta on saanud vabalt ringi liikuda. Vabaduse andmine ei ole aga

puudutatud isiku käitumist parandanud. Puudutatud isikul ei ole tugivõrgustikku lähedast

hoolivate inimeste näol, kes oleksid talle pidevalt toeks. Maakohus leidis, et puudutatud isik

võib olla seotud narkootikumidega kauplevate isikutega. Puudutatud isiku kinnisesse asutusse

paigutamata jätmise korral on kindel, et puudutatud isik satub peagi uuesti süüdistatava rolli

ning tema edasine elukäik jätkub õigusrikkumiste, narkootikumide ning vägivalla keskel.

Sotsiaalkindlustusamet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning AS Hoolekandeteenused

(Keila Vaikne Kodu) ei näe kinnisele asutusele alternatiive. Puudutatud isikul on vaja järgida

pikemaajaliselt kindlat päevakava, kindlaid reegleid ning piire, õppida kontrollima oma

emotsioone ning regulaarselt ravimeid võtta. Kinnisesse asutusse paigutamisest loobumine

tähendaks maakohtu hinnangul seda, et puudutatud isik saaks jätkata vabalt seniseid tegevusi -

hulkumine, narkootikumide, mokatubaka ja alkoholi tarvitamine, võimalik narkootikumidega

kauplemine, füüsiline vägivald ning selle ohvriks langemine. Kinnises asutuses viibimine

aitab maakohtu hinnangul sellist riski vähendada, sest alaealisel puudub võimalus

kontrollimatult ringi liikuda. Puudutatud isik on praeguseks viibinud kinnises asutuses järjest

2-24-15109

ca pool aastat (aprillist alates on käinud Vaikses kodus ja olnud korduvalt ka kadunud),

mistõttu süstemaatilise töö järjepidevus on kestnud liiga lühikest aega. Puudutatud isik ei ole

saavutanud poole aastaga sellist enesekontrolli, et ta oleks suutnud talle võimaldatud vabadust

vastutustundlikult kasutada.

5.4. Kokkuvõttes leidis maakohus, et avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

Puudutatud isiku puhul on kinnisesse asutusse paigutamise eeldused täidetud

(sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg 1). Maakohtu hinnangul kaalub kinnisesse

asutusse paigutamata jätmisest lähtuv oht üles selle, et puudutatud isikule ei meeldinud

kinnine asutus ja ta ei taha sinna minna. Olukorras, kus puudutatud isik pidi enda sõnul

„käituma“, et saada endale meelepärane kohtulahend, ei suutnud ta oma käitumist muuta,

mistõttu kinnisesse asutusse paigutamise peatamine ei ole põhjendatud. Kuna eestkostja on

võimaldanud juba poole aasta möödumisel kinnisesse asutusse paigutamisest puudutatud

isikule nn kodukülastusi Vaiksesse koju, ei ole põhjust arvata, et eestkostja ei reageeri

puudutatud isiku käitumise muutustele. Kui puudutatud isiku käitumises suudetakse saavutada

püsiv positiivne tulemus, on tõenäoline, et puudutatud isikule antakse piisavalt vabadust ja

võimalusi. Lapse kinnisesse asutusse paigutamise saab lõpetada ka enne tähtaegselt, kui

paigutamise eeldused on ära langenud.

5.5. Puudutatud isiku esindamisega seotud menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 3

kohaselt riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

6. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada ning jätta avalduse rahuldamata. Alternatiivselt palus puudutatud isik

maakohtu määruse osaliselt tühistada ning lühendada puudutatud isiku kinnises õppeasutuses

viibimise aega kuni viie kuuni või paigutada puudutatud isik Emajõe õppekeskusesse.

6.1. Määruskaebuse selgituste kohaselt viibis puudutatud isik kuni 31.08.2025 Maarjamaa

Hariduskolleegiumis, kuhu ta suunati pärast kriminaalasjas nr 1-21-7514 karistusest

vabastamist. 01.04.2025 suunati puudutatud isik asendushooldusteenusele SOS Lastekülla ja

ta sai koha Vaiksesse kodusse Keilas (perekodu), kus ta sai käia kinnisest asutusest

kodukülastustel. Alates 31.08.2025 kuni vaidlustatud kohtumääruse tegemiseni viibis

puudutatud isik Vaikses kodus.

6.2. Puudutatud isik on väljendanud, et ei soovi viibida Valgejõe õppekeskuses, kuna seal ei

kohelda teda lugupidavalt ning tal on seal moraalselt ja emotsionaalselt väga raske.

Puudutatud isikul ei ole Valgejõe õppekeskuses tegevust, kuna tal on põhikool lõpetatud.

Puudutatud isik kinnitas, et ajavahemikul 01.09.2025–29.09.2025 tuli ta igal ööl tagasi koju,

välja arvatud üks kord. Probleemid seoses narkootikumide tarvitamisega on praeguseks

lahenenud. Puudutatud isik on viimase kuu jooksul pingutanud, et reeglite täitmisega

hakkama saada ning on valmis edasi pingutama.

6.3. Puudutatud isiku esindajat teeb murelikuks see, et puudutatud isikult saadud teabe

kohaselt ei ole tal õppekeskuses piisavalt rakendust.

7. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Puudutatud isik

ei ole oma käitumist vahepealsel ajal parandanud. 02.10.2025 toodi puudutatud isik Vaiksesse

kodusse politsei kaasabil ning kohapeal tehtud narkotest osutus positiivseks. Avaldaja leidis,

2-24-15109

et puudutatud isik peab viibima jätkuvalt kontrollitud keskkonnas, kus on kindlad reeglid.

Praegu ei ole võimalik kohaldada tema suhtes vähempiiravaid meetmeid. Samuti ei ole hetkel

põhjendatud kinnises lasteasutuses viibimise tähtaja lühendamine, sest hetkel ei ole võimalik

prognoosida, kuidas ja kas puudutatud isik hakkab kokkulepetest kinni pidama. Avaldaja on

teadlik võimalusest pöörduda uue avaldusega kohtusse ning taotleda paigutamise

lühendamist, kui noor täidab kinnises lasteasutuses viibides kokkuleppeid ja tal

kodukülastused õnnestuvad. Avalduse esitamise eelduseks on, et puudutatud isik näitab

vähemalt poole aasta jooksul, et ta suudab kokkulepetest kinni pidada ja võtab vastutuse oma

käitumise eest. 20.10.2025 toimunud võrgustikukohtumisel kinnitas noor, et tal ei ole

narkootikumidega probleeme ja loobus talle pakutud sõltuvusnõustamisest Libertases.

8. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5

kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu

määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654

lg 6 ja § 659).

10. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg 1 kohaselt paigutatakse noor kinnisesse

lasteasutusse ainult juhul, kui noore käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või

teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava

meetmega. Noore kinnisesse lasteasutusse paigutamine on asjakohane meede, kui see aitab

tagada noore heaolu, piirata tema kahjustavat käitumist ja saavutada teenusega taotletud

eesmärke olukorras, kus vähem piiravate meetmete rakendamine ei oleks tulemuslik (RKTKm

12.12.2018, 2-18-5333, p 19).

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus SHS § 1302 lg 1 sätestatud tingimuste

kindlakstegemisel materiaalõiguse ega menetlusõiguse vääralt kohaldanud. Maakohus kaalus

asjas tähtsust omavaid asjaolusid, hindas põhjalikult esitatud tõendeid, kuulas alaealise

erinõude korras ära ning vestles telefoni teel Vaikse kodu alaealisega tegelevate töötajatega.

Ringkonnakohtul puudub alus asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Määruskaebemenetluses esitatud väited ei lükka ümber maakohtu järeldusi.

11.1. Praegusel juhul tuvastas maakohus õigesti, et täidetud on (SHS) § 1302 lg-s 1 sätestatud

eeldus, et noore käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu. Puudutatud isik

suunati kinnisesse asutusse pärast tema 10.01.2024 otsusega kriminaalasjas süüdi tunnistamist

ning paigutamist pikendati 25.10.2024 määrusega. PPA 25.07.2025 andmete kohaselt

registreeriti ajavahemikul 22.01.2024–28.06.2025 puudutatud isikuga seoses 25

õigusrikkumist ja väärtegu (dtl 146). SOS Lasteküla 23.07.2025 vastusest selgub, et

puudutatud isiku kõik kolm kodukülastust ebaõnnestusid (dtl 143). SA Hoolekandeteenused

23.07.2025 vastusest selgub, et noore riskikäitumine seisneb hulkumises ning mõnuainete

tarvitamises. Teenusel viibimise ajal on puudutatud isik käitunud korduvalt vägivaldselt. Ta ei

kontrolli oma emotsioone ning on kergesti mõjutatav. Viimase kodukülastuse järel, mis

toimus ajavahemikul 25.06.2025–28.06.2025, oli puudutatud isik teadmata kadunud.

28.08.2025 toimunud ärakuulamisel Tartu Maakohtus tunnistas puudutatud isik, et tarvitas

mõnuaineid paar nädalat enne ärakuulamist ning politsei leidis ta kuskilt autost üledoosis ja

2-24-15109

verisena (dtl 178). Maakohtu 26.09.2025 toimunud ärakuulamisest Vaikse kodu töötajaga

nähtub, et puudutatud isik on lubanud oma käitumist järjepidevalt parandada, kuid tegeleb

endiselt öösiti hulkumisega ning tarbib jätkuvalt ka narkootikume ning tegeleb nende

vahendamisega (vt maakohtu määruse p 9). Lisaks eelnevale avaldas puudutatud isik

maakohtus ärakuulamisel enesetapu mõtteid (dtl 178-179). Neist asjaoludest nähtub, et

puudutatud isiku käitumine ohustab tema enda elu, tervist ja arengut, kuid ta seab sellise

käitumisega ohtu ka teisi.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka teine SHS § 1302 lg-st 1 tulenev

tingimus – noore käitumisest tulenevat ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava

meetmega. Riigikohus on selgitanud, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud

juhul, kui kohus on veendunud, et noor ei soovi teha või ei ole võimeline tegema piisavalt

koostööd muude meetmete rakendamiseks (RKTKm 12.12.2018 2-18-5333, p 19).

12.1. Toimiku materjalidest ning puudutatud isikuga tegelnud asutuste selgitustest nähtub, et

teenusel viibimise ajal on noor saanud sotsiaalpedagoogi teenust, psühholoogilist nõustamist

ja psühhiaatrilist abi (dtl 149). Enne kinnisesse asutusse paigutamist osales puudutatud isik

Tallinna Laste Turvakeskuse sotsiaalprogrammis ning Lootuse Küla noorte programmis, kuid

nende teenuste mõju jäi lühiajaliseks. Avaldaja selgituste kohaselt on puudutatud isikule

antud korduvalt võimalusi võtta vastutust, õigustada usaldust ning teha koostööd, kuid

puudutatud isik ei ole võetud lubadusi täitnud (ebaõnnestunud kodukülastused, mõnuainete

tarvitamine ja õigusrikkumised). Keila Vaikse kodu töötaja sõnul ei ole puudutatud isiku jutt

soovist tööl käia või õppima asuda tõsiseltvõetav, sest reaalseid samme ei ole ta nende

eesmärkide täitmiseks astunud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et puudutatud

isik küll tunnistab oma probleeme, kuid tema tulevikuplaanid ja -lubadused on kas

enesekriitikavaesed või teadlikult valelikud. Puudutatud isiku käitumises ei toimunud muutusi

ka vahetult enne asja lahendamist maakohtus (vt maakohtu määruse p 9, dtl 198). Avaldaja

24.10.2025 vastusest määruskaebusele nähtub, et 02.10.2025 jõudis puudutatud isik Valgejõe

keskusesse politsei abil ning kohapeal tehtud narkotest osutus positiivseks. 20.10.2025

toimunud võrgustikukohtumisel kinnitas noor, et tal ei ole probleeme narkootikumidega ning

loobus talle pakutud sõltuvusnõustamisest Libertases (dtl 225). Eelnev viitab puudutatud isiku

soovimatusele koostööd teha ja oma käitumist muuta.

13. Kokkuvõttes on maakohus kolleegiumi hinnangul kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis

põhjalikult hinnates õigesti järeldanud, et puudutatud isiku puhul on mõlemad eeldused

kinnisesse asutusse paigutamise jätkamiseks täidetud - puudutatud isik on seadnud ohtu oma

elu ja tervise, see oht ei ole ka praeguseks hetkeks kadunud ning ohu kõrvaldamine ei ole

võimalik ühegi vähempiirava meetmega. Seega tuleb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu

määrus muutmata jätta.

14. Vastuseks määruskaebuse väidetele, et puudutatud isik ei soovi Valgejõe õppekeskuses

õppida, kuna seal ei kohelda teda lugupidavalt selgitab kolleegium, et kinnise asutuse valik

ning sobivuse hindamine ei kuulu kohtu pädevusse, mistõttu kolleegium ei võta selles

küsimuses seisukohta. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vabaduse andmine kodukülastuste

näol ei ole puudutatud isiku käitumist parandanud. Noor küll väidab määruskaebuses, et ta on

valmis oma käitumist muutma, kuid asja materjalide põhjal ei ole ringkonnakohus veendunud,

et noor suudab ja tegelikult ka soovib väljaspool kinnist asutust iseseisvalt oma käitumist

muuta. Menetluses esitatu põhjal ei saa nõustuda ka puudutatud isiku väitega, et tema

probleemid seoses narkootikumide tarvitamisega on lahenenud. Avaldaja määruskaebuses

esiletoodu ei anna alust rahuldada puudutatud isiku alternatiivset taotlust lühendada kinnises

2-24-15109

asutuses viibimise tähtaega. Praegusel juhul vajab puudutatud isik pikemalt järelevalvet ja

nõustamist, et kujundada positiivseid käitumismustreid ja õppida reegleid täitma, et

täisealisena paremini iseseisvalt toime tulla.

15. Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3

alusel riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude

puudumise tõttu ei ole vaja neid kindlaks määrata.

16. Riigi õigusabi korras esindajale tasu määramise taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi

määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)