2-21-18358/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

18.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-18358

Kohtuasi

C.J-i hagi F.X-i vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.10.2025 otsus (lihtmenetlus)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

C.J-i apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1480 eurot 35 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja C.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Marina Smirnova

Kostja F.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Andreas Lunden

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta C.J-i apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 31.10.2025 otsuse peale

menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud C.J-i kanda. F.X-il ei ole praeguses

menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Määruse peale võib esitada määruskaebuse, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses

menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2-21-18358

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C.J (hageja) esitas 23.11.2021 Harju Maakohtule hagi F.X-i (kostja) vastu kahju hüvitise

nõudes. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 1520,35 eurot

ning viivise kahjuhüvitiselt alates 23.11.2021 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt jalutas hageja 21.08.2020 kella 20:30 paiku temale kuuluva tšau-

tšau tõugu koeraga Tallinnas, Madala 22 korterelamu hoovis. Järsku jooksis hageja suunas

ilma suukorvita ja jalutusrihmata kostjale kuuluv saksa lambakoer. Hageja võttis oma koera

kätele. Pärast seda ründas saksa lambakoer hagejat ja hammustas hagejat vasaku peopesa

piirkonda, kahjustades hageja vasaku käe sõrmede kõõluseid.

1.2. Hageja vasaku käe sõrmede kõõluse vigastuse tõttu oli hageja ajavahemikul 21.08.2020–

01.10.2020 ja 01.01.2021–23.01.2021 töövõimetu. Töövõimetuse ajavahemikul jäi hagejal

saamata töötasu. See on hageja varaline kahju, mille hüvitamist hageja nõudis tsiviilasjas nr 2-

21-3175. Maakohus rahuldas viidatud asjas hagi 14.06.2021 otsusega ning mõistis kostjalt

välja kahjuhüvitise, sh varalise kahju hüvitise 1680,23 eurot. See hüvitis hõlmas hageja

saamata jäänud töötasu ajavahemiku 21.08.2020–23.01.2021 eest.

1.3. 24.01.2021 asus hageja tööle, kuid seoses 21.08.2020 toimunud sündmusega vajas ta

taastusravi. Kuna koera hammustuse tõttu oli käe funktsionaalsus häiritud, tehti hagejale kolm

operatsiooni (28.09.2020, 14.10.2020 ja 30.12.2020). Pärast nimetatud operatsioone vasaku

käe viies sõrm enam pihku ei paindunud, mistõttu vajas hageja neljandat operatsiooni.

23.04.2021 tehti hagejale neljas operatsioon. Alates 28.05.2021 oli hageja taastusravil,

mistõttu alates 23.04.2021–11.07.2021 hageja oli ajutiselt töövõimetu. Ajavahemikul

23.04.2021– 09.07.2021 tasus Eesti Haigekassa hagejale hüvitist 1174,49 eurot.

1.4. Hageja töötab X OÜ-s ja tema ühe kuu netopalk on 1121,15 eurot. Vastavalt tööandja X

OÜ tõendile ajavahemikul 01.05.2021–11.07.2021 oli hagejal saamata jäänud töötasu 2654,84

eurot. Seoses töövõimetusega ajavahemikul 23.04.2021–09.07.2021 kandis hageja töötasu

kaotamise tõttu kahju kokku 1480,35 eurot neto (2654,84 – 1174,49).

1.5. Hageja oli haiguslehel alates 23.04.2021. Hageja keskmine ühe päeva töötasu on 37,24

eurot (1121,15 ÷ 20). Seoses haigestumisega kaotas hageja 37,24 eurot, mis on tema töötasu

esimese haiguspäeva eest (23.04.2021). Tööandja maksis hagejale haigushüvitist ajavahemiku

23.04.2021–22.05.2021 eest (4 kalendripäeva) 104,25 eurot, mis on 70% töötaja keskmisest

töötasust. Seega 4 päeva eest jäi hagejal saamata töötasu 44,70 eurot. Ajavahemiku

28.04.2021–09.07.2021 (78 päeva) eest tasus Haigekassa hagejale kokku 1174,49 eurot, mis

on 70% hageja päevatulust. Hageja oli ajavahemikul 23.04.2021–09.07.2021 töövõimetu.

Nimetatud ajavahemiku eest pidi hageja töötasu olema 2841,03 eurot. Seega on hagejale

tekitatud töötasu kaotamise tõttu kahju 1562,20 eurot neto.

2-21-18358

1.6. Ajavahemikul 07.06.2021–09.07.2021 olid hageja taastusravikulud 40 eurot (8

protseduuri × 5 eurot). Arsti tõenditega on tõendatud 23.04.2021 operatsiooni vajadus ja selle

otsene seos 21.08.2020 koerahammustusest tulenevate kahjustuste raviga ning järgneva

taastusravi vajadusega kuni 09.07.2021. Arsti tõendid kinnitavad, et hageja oli ajavahemikul

01.05.2021–11.07.2021 töövõimetu.

1.7. Haigusloo väljavõttel on märgitud, et hageja vasaku käe IV sõrme seis ei luba sõrme

pihku painutada. Sõrme asetus ei lase labakätt raskemate pingutust nõudvate tööde juures

kvaliteetselt kasutada (santehnik). Seoses 23.04.2021 tehtud operatsiooniga väljastas perearst

hagejale haiguslehe ajavahemikuks 23.04.2021–22.05.2021. Haiguslehte pikendati kuni

31.05.2021, siis kuni 11.06.2021 ning 12.06.2021 pikendati haiguslehte kuni 29.06.2021.

Haiguslehe viimane pikendus oli ajavahemikuks 30.06.2021–09.07.2021. Arst ei väljasta

haiguslehte põhjendamatult ega määra mittevajalikke raviprotseduure. Selge on ka see, et

santehnikule ei piisa oma tööülesannete täitmisel vaid ühest käest. Seega on ilmselge, et

vasaku labakäe vigastus raskendas oluliselt hageja töökohustuste täitmist. Hageja töö hõlmas

tulekustutuse veevarustussüsteemi paigaldamist. Perioodil 01.05.2021–11.07.2021 oli hageja

töövõimetu, kuna ta tundis pärast operatsiooni pidevat valu, närv sai kahjustada ja tema vasak

käsi jäi liikumatuks. Haiguslehel olles läbis hageja käe funktsiooni taastamiseks taastusravi.

1.8. Mõlemad hageja nõuded on seotud varalise kahjuga, mille hageja sai 21.08.2020 kostja

süül tekitatud kehavigastuse tõttu. 14.06.2021 Harju Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-21-

3175 puudutab kostja poolt hagejale tekitatud kahjuhüvitist, mis on seotud hageja saamata

jäänud töötasuga ajavahemiku 21.08.2020–23.01.2021 eest, samuti mittevaralise kahjuga.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Poolte vahel on juba olnud

samasugune vaidlus samade alustega, seega on olemas hagi läbi vaatamata alused. Kostja on

saanud haiguslehel olevate päevade eest hüvitist, seega ei ole võimalik rääkida saamata

jäänud töötasust. Hammustamine toimus 21.08.2020 ja pärast kolme operatsiooni sai hageja

töövõimetus 23.01.2021 läbi. Alates sellest hetkest kuni 24.04.2021 oli hageja võimeline

tegema tööd. 24.04.2021 toimus operatsioon. Seega tegelikult on pärast 23.01.2021 hageja

käsi, käelaba ja sõrm võimaldanud tal teha tööd. Pärast 24.04.2021 operatsiooni ei ole

esinenud mingid negatiivseid tagajärgi, mistõttu ei ole selge, miks hagejale määrati haigusleht

kuni 09.07.2021. Eluliselt ei ole usutav, et pärast operatsiooni oli vaja kolm kuud

taastumisaega. Haigusloos on kirjas, et niidid eemaldatakse 10 päeva pärast. Mingeid

piiranguid, välja arvatud saun 10 päeva jooksul, ei olnud. Samuti ei ole esitatud ühtegi

dokumenti, kust tuleneb, kui kaua pidi kestma taastusravi. Taastumise periood lõppes

07.06.2021 ja seega ei ole arusaadav, miks oli hageja veel ühe kuu haiguslehel. Praegusel

juhul ei ole kindlaks tehtud, kuidas hageja käelaba ja sõrm töötasid pärast viimast

operatsiooni, mille tagajärjel pidi sõrme töö olema täielikult taastatud. Seega puudub

põhjuslik seos, et hageja 3-kuuline töövõimetus oli tingitud 21.08.2020 hammustusest.

2.1. Ei ole arusaadav, kuidas hageja arvutas kahju. Üldjuhul makstakse haiguslehel olles

hüvitist 70% töötasust. Kui arvestada 2654,84 eurost puuduolev 30%, siis tekib kostjal

kohustus tasuda hagejale 796,45 eurot. Perearsti pikendatud haigusleht ei tähenda, et see oli

seotud 24.04.2021 toimunud operatsiooniga ja järgneva taastusraaviga. Hageja ei ole välja

toonud ega põhistanud oma ajavahemiku 24.04.2021– 07.07.2021 töövõimetuse ja taastusravi

põhjuseid, mis takistasid teha tööd, mida ta oli suuteline tegema enne operatsiooni. Vähemalt

2-21-18358

01.05.2021 oli hageja võimeline tööl käima. 10.02.2022 esitatust ei tulene, et kirurg ja/või

füsioterapeut on keelanud hagejal tööl käia. Samuti ei tulene see asjaolu nende soovitusest.

2.2. 10.02.2022 esitatud digiloo koondväljavõttest nähtub, et hageja raskendas ise enda

olukorda, kuna ta sai infektsiooni. Samuti nähtub hageja esitatud digiloo väljavõttest, et

hageja kartis kasutada tööl arsti väljakirjutatud seadet. Sellega on tõendatud, et hageja käis

pärast operatsiooni tööl, eiras arsti soovitust kasutada seadet ning pidurdas sellega vigastuse

paranemist.

2.3. Tegemist oli vasaku käe IV sõrme paindumatusega, mis suuremal määral ei takista

tööülesannete täitmist arvestades, et hageja on paremakäeline. Samuti puuduvad andmed ja

tõendid selle kohta, kui suures ulatuses sõrm ei olnud painutatav – kas üldse või vaid mõne

kraadi ulatuses – ning kas ja kuidas käsi üldse funktsioneeris. Eluliselt ei ole usutav, et ühe

sõrme vigastuse tõttu ei saanud hageja tööl käia. Samuti ei ole tõendatud, et

operatsioonijärgne taastumisperiood pidi olema nii pikk. Hageja ei ole kolme kuu pikkuse

töövõimetuslehe vajadust pärast neljandat operatsiooni piisavalt põhjendanud. Kui hagejal

oleks pärast operatsiooni tekkinud raskusi, valu või kõrvaltoimeid, oleks ta suunatud

korduvatele vastuvõttudele ning see oleks meditsiinilistes dokumentides fikseeritud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks koos

seadusjärgses määras viivisega välja taastusraviga seoses kantud kulud 40 eurot. Saamata

jäänud töötasu nõude osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus

97,57% ulatuses hageja kanda ning 2,43% ulatuses kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 5,46 eurot (2,43% 225-st eurost). Ülejäänud hageja

menetluskulud jättis maakohus tema enda kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulud 775,68 eurot ning seadusjärgses määras viivise väljamõistetud

menetluskuludelt. Maakohus tunnistas otsuse TsMS § 405 lg 1 p-i 10 alusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

3.1. Maakohus selgitas asja menetlemist lihtsustatud korras.

3.2. Pooled ei vaidle selle üle, et 21.08.2020 ründas kostjale kuuluv koer hagejat. Koera ründe

tõttu tekkisid hageja vasaku käe käelaba ja vasaku käe IV sõrme kõõluse vigastused. Samuti

ei ole vaidlust selles, et sama kahju tekitamise juhtumi alusel esitas hageja kostja vastu

rahalise nõude õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks tsiviilasjas nr 2-21-3175. Viidatud

tsiviilasjas tegi Harju Maakohus 14.06.2021 tagaseljaotsuse, millega mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitis 2080,23 eurot, millest varalise kahju hüvitis moodustas 1680,23

eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 400 eurot. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-21-3175 jõustus

17.08.2021. Kostja tasus viidatud lahendi järgselt tasumisele kuuluvad summad hagejale

täitemenetluses.

3.3. Pooled vaidlevad selle üle, kas praeguse tsiviilasja esemeks olevad hageja täiendava

varalise kahju ja kulude hüvitamise nõuded on põhjendatud ning kas 21.08.2020 kahju

tekitamise sündmuse tagajärjel on jätkuvalt põhjendatud hageja väidetav uus saamata jäänud

tulu hüvitamise nõue. Kolm kuud pärast tsiviilasjas nr 2-21-3175 kohtulahendi jõustumist

23.11.2021 esitas hageja samade menetlusosaliste vahel samade kahju tekkimist põhjustanud

asjaoludel uue varalise kahju hüvitamise hagi kostja vastu, paludes kostjalt välja mõista kokku

1520,35 eurot.

2-21-18358

Saamata jäänud tulu hüvitamise nõue

3.4. Maakohus tuvastas, et hageja tervisekahjustus, kostja õigusvastane tegu ning põhjuslik

seos kahju ja teo vahel on tõendatud kohtule esitatud 15.01.2021 väärteoasjas tehtud

kohtuvälise menetleja otsusega kiirmenetluses nr 410120018097 (dtl 10–12). Ehk kui kostja

oleks olnud hoolas loomapidaja ning järginud Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja

nõudeid selles, et tema koer oleks avalikus kohas olnud 21.08.2020 rihmastatud, ei oleks

saanud kostjale kuuluv koer hagejat füüsiliselt rünnata ning seega ei oleks hagejal

tervisekahju tekkinud.

3.5. VÕS § 1056 lg 1 esimesest lausest järeldub, et VÕS § 1060 alusel järgneb loomapidaja

riskivastutus üksnes juhul, kui VÕS § 1056 lg 1 teises lauses nimetatud kahjustused tekkisid

loomapidamisel kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski tagajärjel (realiseerumise tõttu).

Kuna koera saab pidada suurema ohu allikaks selle tõttu, et ta võib rünnata inimest ja teda

hammustada, siis praegusel juhul on hageja saanud kehavigastusi kostja koerale kui suurema

ohu allikale iseloomuliku riski tagajärjel.

3.6. Kostja koera ründest põhjustatud tervisekahjustuse korral hagejal saamata jäänud tulu

(töötasu) nõude üks eeldus on sissetuleku vähenemise põhjuslik seos koera ründest

põhjustatud töövõimetusega. Maakohus hindas põhjusliku seose kontrollimiseks, milline on

kõiki asjaolusid arvesse võttes vastava tervisekahjustuse (hageja vasaku käe IV sõrme

funktsionaalne toimimine), tegelik mõju hageja sissetuleku vähenemisele. Maakohus palus

hagejal põhjendada ja tõendada, millist tööd tegi hageja töövõimetusaegsel perioodil. Hageja

ei esitanud kohtu soovitud asjaolude põhjalikumat kirjeldust ja tõendeid tööülesannete sisu

kohta. Maakohus leidis, et hagi lisadena esitatud dokumentidest ei tulene eriarsti soovitusi

hageja töövõimetuslehel viibimise kohta. 23.04.2021 päevakirurgias teostatud operatsiooni

järgsest epikriisist nähtub, et hageja seisund on paranenud ning hagejale anti ravisoovitused.

Epikriisist ei tulenenud meditsiinilist nõuet või soovitust viibida töövõimetuslehel. Hageja

25.09.2025 esitatud epikriisi nr 20325097 kohaselt on selle teisel leheküljel vaid soovitused

jätkata taastusraviga ja antibakteriaalse raviga, mille kohta on väljastatud retsept. Hagejale on

soovitatud valuvaigistit ja taastusravi. Kostja on õigesti viidanud, et pärast 2020 aastal

teostatud vasaku käe kolme operatsiooni, ei olnud hageja ajavahemikul 21.01.2021–

23.04.2021 haiguslehel, millest võib järeldada, et hoolimata 21.08.2020 saadud

tervisekahjustusest, oli hageja vasaku käe sõrmede kõõluste seisund hiljemalt 21.01.2021

selline, mis ei takistanud tal sissetuleku teenimist. Ainus soovitus, mis hagejale anti, oli

tegeleda taastusraviga. Asjaolu, et hageja esitas töövõimetuslehed ja andmed selle kohta, et ta

sai 2021. a juunis 724 eurot ja 2021. a juulis 450,49 eurot töövõimetushüvitist, ei võimalda

teha järeldust, et hageja oli töövõimetu 21.08.2020 koera rünnakust tekkinud

tervisekahjustuse tõttu. Need tõendid tõendavad üksnes hageja töövõimetust, mitte asjaolu, et

ta oli töövõimetu 21.08.2020 toimunud koera rünnaku tõttu.

3.7. Hageja esitas tõendid selle kohta, et tal oli 23.04.2021 vasaku käe IV sõrme kõõluste

viimane operatsioon, mis teostati päevakirurgias ehk et hageja puudus töölt vaid 23.04.2021

seoses operatsiooniga. Samas hagis esitas hageja kahju hüvitamise nõude ajavahemikul

01.05.2021–11.07.2021 saamata jäänud töötasu kohta. Seega oli maakohus asja lahendamisel

seotud hageja esiletoodud töövõimetusperioodiga. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei ole

tõendatud, et eriarstid keelasid hagejal operatsiooni järel tööl käia ja sissetulekut teenida.

Kostja on õigesti viidanud, et eriarstide soovitused taastusravi kasutamiseks ei takistanud

hagejal tulu teenimist ja tööl käimist. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et

ajavahemikul 01.05.2021–11.07.2021 töövõimetuslehel viibimine on seotud koera rünnakust

2-21-18358

tekkinud ravivajadusega. Töövõimetuse seotus saamata jäänud töötasu nõudega ei ole usutav

ka põhjusel, et hagejale oli 2020. aastal tehtud juba kolm operatsiooni ja ta oli olnud perioodil

21.08.2020–23.01.2021 kolmel korral töövõimetuslehel ja saanud nii taastusravi kui ka

ravimeid.

3.8. Iseenesest ei välista asjaolu, et hageja vajas 23.04.2021 neljandat operatsiooni, kostja

vastutust nende asjaoludega põhjustatud täiendava varalise kahju eest, sest ilma kostja koera

ründeta ei oleks hageja pidanud hankima raviteenust ega käima operatsioonidel. Kuid võttes

arvesse, et hageja nõudis saamata jäänud tulu ajavahemiku 01.05.2021–11.07.2021 eest, ei

saanud maakohus väljaspool hagi piire välja mõista saamata jäänud tulu 23.04.2021

päevakirurgias tehtud neljanda operatsiooni päeva või sellele järgnevate mõnede töölt

puudutatud päeva eest.

Kulude hüvitamise nõue

3.9. Hageja palus kostjalt välja mõista taastusravikulud 40 eurot. Maakohus leidis, et hageja

taastusravi (statsionaarne epikriis 23.04.2021) oli vajalik ning seega oli ka kulu 40 eurot

vajalik ja põhjendatud, et kõrvaldada 21.08.2020 toimunud koera rünnakust tulenevaid

negatiivseid tagajärgi. Viidatud kulu teke on otseses põhjuslikus seoses kostja koera ründega.

Maakohus rahuldas võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 alusel ka võla sissenõudmiskulu

20 eurot.

3.10. Menetluskulud jättis maakohus hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 kohaselt

hagi rahuldamise ulatuses kostja kanda ning määras menetluskulud rahaliselt kindlaks.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse rahuldamata jäetud

ulatuses rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

4.1. Hageja hinnangul on maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid ning see võis

mõjutada asja lahendamist. Hageja hinnangul oli perearstil õigus väljastada hagejale

23.04.2021 toimunud operatsiooni järgselt töövõimetusleht ajavahemikuks 23.04.2021–

22.05.2021 ja edaspidi pikendada haiguslehte ambulatoorse ravi režiimiga kuni kaheksaks

kalendripäevaks, mis vastas kehtivale seadusele ja hageja ambulatoorse taastusravi režiimile

perioodil 26.04.2021–09.07.2021. Perearst kajastas hageja haigusloos kõik ravitegevused.

Hagiavalduse nõude suuruse arvutuskäigus hageja poolt ekslikult on märgitud ajavahemik

01.05.2021–11.07.2021, kuid saamata jäänud töötasu lõppsumma 1480,35 eurot on arvestatud

õigesti. Nimetatud nõude summa ja arvestuskäik on märgitud hagi punktis 1.5.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS

§ 637 lg 2¹ ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus

lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

2-21-18358

6. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese

lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Praeguses asjas on hagihind 1641,98 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS §

405 lg 1 mõttes.

7. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

8. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti

kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige

otsuse. Samuti ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire menetluskulude

kindlaksmääramisel.

9. Maakohus on õigesti tuvastanud, et tõendamata on põhjuslik seos hagejal saamata jäänud

tulu ning kostja koera ründe tõttu hagejal tekkinud tervisekahjustuste tõttu töölt eemal

viibimise vahel. Hageja haigusloost ei nähtu, et tervisekahjustuste tõttu teostatud

operatsioonide järel oli hagejale arstide poolt määratud viibimine kodusel režiimil ning keeld

tööl käia.

12. Apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumise

korral

jäävad

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostjal ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS §

638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb

selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja

edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei

ole esitatud.

14. Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastab ringkonnakohus hagejale vastava

taotluse esitamisel TsMS § 150 lg 1 p-i 2 kohaselt.

15. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)