2-25-11995/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Kohtujurist

Maris Adamson-Särgava

Määruse tegemise aeg ja koht

18.12.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-11995

Tsiviilasi

Menetlusosalised

Tallinn, Ümera tn 18 korteriühistu avaldus X vastu võla ja

viivise nõudes

Avaldaja Tallinn, Ümera tn 18 korteriühistu (registrikood

80066326, Ümera 18 13816 TALLINN), lepinguline

esindaja Natalja Kutepova

Asjast puudutatud isik X (isikukood XXX, xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinn, Ümera tn 18 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista Xlt Tallinn, Ümera tn 18 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus summas

4842,78 eurot.

3. Välja mõista Xlt Tallinn, Ümera tn 18 korteriühistu kasuks viivis summas 469,44

eurot.

4. Välja mõista Xlt Tallinn, Ümera tn 18 korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt

(4842,78 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.07.2025

kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta X kanda.

6. Välja mõista Xlt Tallinn, Ümera tn 18 korteriühistu kasuks põhjendatud ja vajalik

menetluskulu summas 484 eurot (50 eurot riigilõiv ja 434 eurot õigusabikulud).

Ülejäänud osas jätta menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata

kulude põhjendamatuse tõttu.

7. Välja mõista Xlt Tallinn, Ümera tn 18 korteriühistu kasuks viivis välja mõistetud

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse

kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu,

kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud

Tallinn, Ümera tn 18 korteriühistu on esitanud kohtule avalduse X vastu võla ja viivise

saamiseks.

Avaldusest nähtuvalt on puudutatud isik avaldaja liige, st puudutatud isikule kuulub

korteriomand aadressil xxx. Avaldaja on osutanud oma liikmetele (sh ka puudutatud isikule)

majandamisteenuseid, kogunud remondifondi- ja halduskulumakseid ning tasunud vahendatud

teenuste eest tarnijatele. Avaldaja selgitas, et kulud jagatakse ja kantakse vastavalt seadusele,

põhikirjale ja majanduskavadele. Igale liikmele väljastatakse igakuiselt majandus- ja

kommunaalteenuste eest arved (sh ka puudutatud isikule). Avaldaja on esitanud puudutatud

isikule korduvalt tema postkasti ja e-postile arved majanduskulude ja kommunaalteenuste eest

perioodil veebruarist 2023 kuni juunini 2025. Avalduse kohaselt on puudutatud isikule kokku

esitatud arved summas 5399,24 eurot. Kõik puudutatud isikule esitatud arved on muutunud

sissenõutavateks, välja arvatud viimane arve. Puudutatud isik ei ole arveid käesolevani

tasunud. Avaldusest nähtuvalt hüvitas puudutatud isik juulis 2023 võlgnevuse osaliselt

summas 1358,13 eurot, kuid seejärel hakkas võlgnevus uuesti kasvama ning puudutatud isik ei

ole enam võlgnevust isegi osaliselt hüvitanud. Avalduse kohaselt on puudutatud isiku

võlgnevus avaldaja ees kommunaalmaksete eest 2025. aasta juuli seisuga 4842,78 eurot ning

viivis 469,44 eurot. Seega on avaldaja nõue kokku summas 5312,22 eurot. Avaldaja on

puudutatud isikult korduvalt kohtuväliselt nõudnud, et puudutatud isik tasuks oma võlgnevuse,

kuid käesolevani puudutatud isik seda teinud ei ole.

Avaldaja selgitas, et viivisemäär on fikseeritud ja moodustab 0,033% päevas. Viimases arves

toodud viivis on arvestatud 10.07.2025 seisuga. Avaldaja tõi välja, et viivis summas 87,02

eurot, mis tulenes viimasest, 10.07.2025, väljastatud arvest ning mille maksetähtaeg oli

31.07.2025, ei olnud avalduse esitamise hetkel sissenõutavaks muutunud. Seega ei sisalda

avaldaja viivisenõue nimetatud summat, so 87,02 eurot.

16.09.2025 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning andis puudutatud isikule tähtaja

seisukoha esitamiseks. Puudutatud isikule on avaldus kättetoimetatud 25.11.2025 tähitud kirja

teel.

Puudutatud isik avaldusele seisukohta kuni käesolevani esitanud ei ole.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses

korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue

kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus

käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Majandamiskulude maksmise kohustust reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 40, mille lg l sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi

ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lõike 2 järgi võib korteriühistu

põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra

majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta

ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et

tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse

selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud

teenuse mahule.

Avaldaja põhikirja punkti 2.1. teise lause kohaselt on ühistu liikmeteks, ilma sellekohast

avaldust esitamata, alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest kõik elamu korteriomanikud.

Põhikirja punktis 3.2.6. on sätestatud, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks

kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise

jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoid,

üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks,

televisiooni vastuvõtusüsteemide ja lifti hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud

laenude tasumine, töötasud ja muu ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi

makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse

kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite

kogupinnas.

Avaldaja põhikirja punkti 3.2.7. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks

kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu

üldkommunikatsioonide kaudu saadud kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, küte, vee

soojendamine, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete

suuruse kindlaks määramisel lähtutakse korteri üldpinnast.

Vaidlus puudub järgnevates käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulistes asjaoludes.

Puudutatud isikule kuulub korteriomand Tallinnas aadressil xxx. Avaldaja on esitanud

puudutatud isikule igakuiselt majandamiskulude arveid. Puudutatud isik on jätnud tasumata

avaldaja poolt esitatud majandamiskulude arved põhinõudes summas 4842,78 eurot ja

viivisenõudes summas 469,44 eurot. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse summat vaidlustanud.

Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

Avalduse kohaselt on puudutatud isikul tasumata arvetest tulenev võlgnevus korteriühistu ees

summas 5312,22 eurot, millest põhivõlgnevus on 4842,78 eurot ja viivis 469,44 eurot.

Puudutatud isikul on tasumata järgmised arved:

1) 10.03.2023 arve nr 0016-0223 summas 1361,81 eurot (kommunaalteenused 2023

veebruari eest 233,73 eurot, võlgnevus 1114,71 eurot, viivis 14,37 eurot) maksetähtajaga

31.03.2023;

2) 12.04.2023 arve nr 0016-0323 summas 1582,31 eurot (kommunaalteenused 2023 märtsi

eest 212,42 eurot, võlgnevus 1348,44 eurot, viivis 21,45 eurot) maksetähtajaga

30.04.2023;

3) 10.05.2023 arve nr 0016-0423 summas 1786,77 eurot (kommunaalteenused 2023 aprilli

eest 196,15 eurot, võlgnevus 1560,86 eurot, viivis 29,76 eurot) maksetähtajaga

31.05.2023;

4) 12.06.2023 arve nr 0016-0523 summas 1940,71 eurot (kommunaalteenused 2023 mai

eest 143,99 eurot, võlgnevus 1751,01 eurot, viivis 39,71 eurot) maksetähtajaga

30.06.2023;

5) 11.07.2023 arve nr 0016-0623 summas 2134,55 eurot (kommunaalteenused 2023 juuni

eest 182,76 eurot, võlgnevus 1901,00 eurot, viivis 50,88 eurot) maksetähtajaga

31.07.2023;

6) 09.08.2023 arve nr 0016-0723 summas 776,42 eurot (kommunaalteenused 2023 juuli

eest 130,02 eurot, võlgnevus 634,55 eurot, viivis 11,85 eurot) maksetähtajaga

31.08.2023;

7) 08.09.2023 arve nr 0016-8723 summas 908,88 eurot (kommunaalteenused 2023 augusti

eest 132,46 eurot, võlgnevus 764,57 eurot, viivis 11,85 eurot) maksetähtajaga

30.09.2023;

8) 10.10.2023 arve nr 0016-0923 summas 1044,24 eurot (kommunaalteenused 2023

septembri eest 135,29 eurot, võlgnevus 897,03 eurot, viivis 11,92 eurot) maksetähtajaga

31.10.2023;

9) 13.11.2023 arve nr 0016-1023 summas 1230,12 eurot (kommunaalteenused 2023

oktoobri eest 185,80 eurot, võlgnevus 1032,32 eurot, viivis 12,00 eurot) maksetähtajaga

30.11.2023;

10) 11.12.2023 arve nr 0016-1123 summas 1437,83 eurot (kommunaalteenused 2023

novembri eest 207,63 eurot, võlgnevus 1218,12 eurot, viivis 12,08 eurot) maksetähtajaga

30.12.2023;

11) 02.01.2023 arve nr 0016-1223 summas 1702,00 eurot (kommunaalteenused 2023

detsembri eest 264,09 eurot, võlgnevus 1425,75 eurot, viivis 12,16 eurot)

maksetähtajaga 31.01.2024;

12) 09.02.2024 arve nr 0016-0124 summas 2000,02 eurot (kommunaalteenused 2024

jaanuari eest 288,90 eurot, võlgnevus 1689,84 eurot, viivis 21,28 eurot) maksetähtajaga

29.02.2024;

13) 13.03.2024 arve nr 0016-0224 summas 2256,19 eurot (kommunaalteenused 2024

veebruari eest 256,09 eurot, võlgnevus 1978,74 eurot, viivis 21,36 eurot) maksetähtajaga

31.03.2024;

14) 15.04.2024 arve nr 0016-0324 summas 2484,35 eurot (kommunaalteenused 2024 märtsi

eest 215,55 eurot, võlgnevus 2234,83 eurot, viivis 33,97 eurot) maksetähtajaga

30.04.2024;

15) 15.05.2024 arve nr 0016-0424 summas 2680,34 eurot (kommunaalteenused 2024 aprilli

eest 181,79 eurot, võlgnevus 2450,38 eurot, viivis 48,17 eurot) maksetähtajaga

31.05.2024;

16) 12.06.2024 arve nr 0016-0524 summas 2814,47 eurot (kommunaalteenused 2024 mai

eest 118,49 eurot, võlgnevus 2632,17 eurot, viivis 63,81 eurot) maksetähtajaga

30.06.2024;

17) 11.07.2024 arve nr 0016-0624 summas 2946,51 eurot (kommunaalteenused 2024 juuni

eest 115,27 eurot, võlgnevus 2750,66 eurot, viivis 80,58 eurot) maksetähtajaga

31.07.2024;

18) 09.08.2024 arve nr 0016-0724 summas 3078,37 eurot (kommunaalteenused 2024 juuli

eest 114,28 eurot, võlgnevus 2865,93 eurot, viivis 98,16 eurot) maksetähtajaga

31.08.2024;

19) 11.09.2024 arve nr 0016-0824 summas 3286,68 eurot (kommunaalteenused 2024 augusti

eest 189,99 eurot, võlgnevus 2980,21 eurot, viivis 116,46 eurot) maksetähtajaga

30.09.2024;

20) 11.10.2024 arve nr 0016-0924 summas 3366,42 eurot (kommunaalteenused 2024

septembri eest 60,71 eurot, võlgnevus 3170,20 eurot, viivis 135,51 eurot)

maksetähtajaga 31.10.2024;

21) 12.11.2024 arve nr 0016-1024 summas 3526,11 eurot (kommunaalteenused 2024

oktoobri eest 125,05 eurot, võlgnevus 3230,91 eurot, viivis 170,15 eurot) maksetähtajaga

30.11.2024;

22) 11.12.2024 arve nr 0016-1124 summas 3755,17 eurot (kommunaalteenused 2024

novembri eest 193,60 eurot, võlgnevus 3355,96 eurot, viivis 205,61 eurot)

maksetähtajaga 31.12.2024;

23) 13.01.2025 arve nr 0016-1224 summas 4085,46 eurot (kommunaalteenused 2024

detsembri eest 293,11 eurot, võlgnevus 3549,56 eurot, viivis 242,79 eurot)

maksetähtajaga 31.01.2025;

24) 11.02.2025 arve nr 0016-0125 summas 4322,26 eurot (kommunaalteenused 2025

jaanuari eest 197,22 eurot, võlgnevus 3842,67 eurot, viivis 282,37 eurot) maksetähtajaga

28.02.2025;

25) 11.03.2025 arve nr 0016-0225 summas 4529,14 eurot (kommunaalteenused 2025

veebruari eest 167,89 eurot, võlgnevus 4039 eurot, viivis 321,36 eurot) maksetähtajaga

31.03.2025;

26) 13.04.2025 arve nr 0016-0325 summas 4843,88 eurot (kommunaalteenused 2025 märtsi

eest 269,18 eurot, võlgnevus 4207,78 eurot, viivis 366,92 eurot) maksetähtajaga

30.04.2025;

27) 09.05.2025 arve nr 0016-0425 summas 5037,70 eurot (kommunaalteenused 2025 aprilli

eest 199,82 eurot, võlgnevus 4476,96 eurot, viivis 366,92 eurot) maksetähtajaga

31.05.2025;

28) 13.06.2025 arve nr 0016-0525 summas 5260,75 eurot (kommunaalteenused 2025 mai

eest 172,00 eurot, võlgnevus 4670,78 eurot, viivis 417,97 eurot) maksetähtajaga

30.06.2025;

29) 10.07.2025 arve nr 0016-0625 summas 5399,24 eurot (kommunaalteenused 2025 juuni

eest 87,02 eurot, võlgnevus 4842,78 eurot, viivis 469,44 eurot) maksetähtajaga

31.07.2025.

Nõude suurus on kooskõlas arvetel kajastuvaga. Puudutatud isik ei ole võlgnevust tasunud.

Avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude

tõendamiseks ka vastavad dokumendid. Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud nõude

suurusele ja arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused.

Kohus selgitab, et vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseadusele ning korteriühistu

põhikirjale oli puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale majandamiskulude eest, kuid

puudutatud isik ei ole oma kohustust täitnud ega ka tõendanud, et võlgnevust avaldaja ees ei

eksisteeri.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Avalda on esitanud kohtule

nõuet tõendavad dokumendid ja detailse viivisearvestuse. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldus

rahuldamisele ning kohus mõistab puudutatud isikult välja põhivõlgnevuse perioodi

01.02.2023 – 30.06.2025 eest summas 4842,78 eurot avaldaja kasuks.

KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses. VÕS § 113 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.“

TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Avaldaja nõuab viivist seadusjärgses määras (0,033% päevas) summas 469,44 eurot perioodi

01.02.2023 – 30.06.2025 eest. Avaldaja nõutud viivis kajastub arvetel. Seega, kuivõrd

puudutatud isik on viivitanud majandamiskulude tasumisega, on avaldajal õigus nõuda

puudutatud isikult viivist seadusjärgses määras, so kokku summas 469,44 eurot. Puudutatud

isik viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus asub seisukohale, et avaldaja viivisenõue

on põhjendatud.

Lisaks palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista edasiulatuva viivise alates avalduse

esitamisele järgnevast päevast, so alates 25.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Kohus peab seda nõuet põhjendatuks.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult välja põhivõla summas 4842,78 eurot,

viivise summas 469,44 eurot ja edasiulatuva viivise alates 25.07.2025 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt 4842,78 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel

kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita

menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või

osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui

see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et

käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll

toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt

majandamiskulude eest esitatud arvete tasumata jätmisest.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Avaldaja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks

riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud summas 1281 eurot.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud, kohtukulu on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 4 kohaselt tasutakse hagita

menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seetõttu määrab kohus põhjendatud

riigilõivukuluna kindlaks 50 eurot.

Avaldaja palub mõista välja puudutatud isikult lisaks riigilõivule õigusabikulud summas 1281

eurot, arvestusega 7 tundi tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Avaldajat esindas

menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna

Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et

mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud

(vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et avaldaja

esindaja märgitud tunnitasu summas 183 eurot (sh käibemaks) tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja

avaldaja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu

hinnangul üle paisutatud. Kohus leiab, et avaldaja esindaja põhjendatud tunnihind on 100

eurot, millele lisandub käibemaks summas 24 eurot, kokku summas 124 eurot. Kohus leiab, et

menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud osaliselt. Avaldaja on

märkinud õigusabitoiminguteks asjaoludega tutvumine, õiguslik analüüs (1 tund), tõendite

kogumine (1 tund), avalduse koostamine, kohtule edastamine (3 tundi), kohtumäärusega

tutvumine, esindatavale tutvustamine (0,5 tundi), menetluskulude nimekirja koostamine (0,5

tundi) ja kohtuotsusega tutvumine, kliendile tutvustamine, selgitamine (orienteeruvalt 1 tund),

kokku 7 tundi. Kohus leiab, et avaldaja õigusabitoimingute maht on ülepaisutatud. Kohus peab

mõistlikuks ajakuluks 3,5 tundi, so asjaoludega tutvumine, õiguslik analüüs (0,5 tundi),

tõendite kogumine (0,5 tundi), avalduse koostamine, kohtule edastamine (1,5 tundi),

kohtumäärusega tutvumine, esindatavale tutvustamine (0,5 tundi) ja menetluskulude nimekirja

koostamine (0,5 tundi). Avaldaja on toonud menetluskulude nimekirjas välja

õigusabitoimingu, milleks on kohtuotsusega tutvumine, kliendile tutvustamine, selgitamine

(orienteeruvalt 1 tund). Kohus selgitab, et nimetatud kulu avaldajale tekkinud ei ole, mistõttu

on eelnimetatud toimingu kajastamine menetluskulude nimekirjas põhjendamata ning kohus

eeltoodud kuluga ei arvesta.

Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on avaldaja põhjendatud

õigusabikulu kokku 434 eurot (sealhulgas käibemaks, arvestusega 3,5 tundi × 124 eurot).

Kohus loeb avaldaja põhjendatud menetluskuludeks 484 eurot, millest 50 eurot on riigilõiv ja

434 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1

alusel puudutatud isiku kanda ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

menetluskulud summas 484 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on esitanud kohtule

vastavasisulise taotluse, mille kohus rahuldab.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik