3-23-1204/38 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika

Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsembril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-1204

Haldusasi

M.Q, U.L, G.O, M.B, X.P ja X.L-i kaebus Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 03.05.2023 antud ehitusloa

nr 2312271/03066 õigusvastasuse tuvastamiseks ja

25.01.2024 antud kasutusloa nr 2412371/00459

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja I – M.Q

Kaebaja II – U.L

Kaebaja III – G.O

Kaebaja IV – M.B

Kaebaja V – X.P

Kaebaja VI – X.L

Lepinguline esindaja ‒ v-adv. Raul Keba

Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti kaudu)

Volitatud esindaja Eva Vanamb

Kolmas isik – mittetulundusühing Jalgpalliklubi

Tallinna Kalev

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.12.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.Q, U.L, G.O, M.B, X.P

ja X.L-i

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise vorm

Avalik kohtuistung 11.06.2025; kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.Q, U.L, G.O, M.B, X.P ja X.L-i taotlus kaebuse muutmiseks, jätkata

haldusasja menetlust Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.05.2023 antud ehitusloa nr

2312271/03066 õigusvastasuse tuvastamiseks ja lubada kaebajatel täiendada kaebust

nõudega Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.01.2024 antud kasutusloa nr

2412371/00459 tühistamiseks.

2. Rahuldada M.Q, U.L, G.O, M.B, X.P ja X.L-i apellatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.12.2023 otsus. Teha kaebuse kohta uus otsus ja

rahuldada kaebus osaliselt.

Jätta M.Q, U.L, G.O, M.B, X.P ja X.L-i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

03.05.2023 antud ehitusloa nr 2312271/03066 õigusvastasuse tuvastamise nõudes

rahuldamata.

3-23-1204

Rahuldada M.Q, U.L, G.O, M.B, X.P ja X.L-i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

25.01.2024 antud kasutusloa nr 2412371/00459 tühistamise nõudes ja tühistada

kasutusluba.

3. Mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja kahes kohtuastmes kokku menetluskulu

4500 eurot ja 75 senti.

4. Jõustunud kohtuotsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebajate nimed

initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

hiljemalt 19.01.2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raja tn 4a kinnistu osas kehtib Tallinna Linnavalitsuse 22.08.2007 korraldusega nr 1442-

k (dtl 22–33) kehtestatud Ehitajate tee, Üliõpilaste tee, Raja tänava ja Akadeemia tee vahelise

ala detailplaneering (edaspidi ka DP; DP põhijoonis ja seletuskiri dtl 34–67).

Detailplaneeringuga on kinnistule kavandatud staadion ja seda teenindav hoone.

2. Raja tn 4a kinnistul on vana staadion, kus on säilinud üksikud amortiseerunud rajatised.

Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA või vastustaja) esitati projekteerimistingimuste

(PT) taotlus olemasolevale staadionile ajutise pneumohalli püstitamiseks kasutusajaga kuni 5

aastat. Pneumohalli piirdetarindiks kavandati kaherealine PVC. Pneumohalli hoiab koos

ülerõhk. Halli sokkel on valdavalt 0,5 m jalgpalliväljaku pinnast. Pneumohalli sisse rajatakse

kunstmurukattega jalgpalliväljak.

3. TLPA väljastas 04.11.2021 Raja tn 4a kinnistule PT nr 2111802/09138 (dtl 69–78) ajutise

pneumohalli püstitamiseks kasutusajaga kuni 5 aastat.

4.

13.06.2022 korraldas Mustamäe Linnaosavalitsus koos Tallinna Tehnikaülikooliga Raja

tn 4a kinnistule kavandatava hoonestuse tutvustamise Kultuurikeskuses Kaja.

5.

21.07.2022 esitati Tallinna Halduskohtule kaebus 04.11.2021 väljastatud PT nr

2111802/09138 tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-1564). Haldusasjas nr 3-22-1564 jäi jõusse

Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2022 määrus, millega jäeti Tallinna Halduskohtu 07.10.2022

määrus muutmata, kus kaebus loeti esitatuks tähtaega rikkudes.

6. TLPA-le esitati 19.07.2022 ehitusloa taotlus nr 2211271/22890 Raja tn 4a kinnistule

ajutise jalgpallihalli rajamiseks. 28.07.2022 ja 02.08.2022 kaasas TLPA piirkonna elanikud

2(14)

3-23-1204

ehitusloa menetlusse ning palus esitada kirjaliku arvamuse ehitusloa eelnõule ja

ehitusprojektile. 19.08.2022 esitas kaebajate esindaja elanike (sh kaebajatest X.P) nimel

arvamuse (dtl 147–158) ehitusloa eelnõule ja ehitusprojektile ning tõi välja järgmised

vastuolud: 1) kavandatav pneumohall on vastuolus alal kehtiva detailplaneeringuga; 2)

pneumohalli püstitamiseks on kohustuslik koostada uus detailplaneering; 3) faktiliselt ei ole

tegemist ajutise ehitise püstitamisega; 4) PT on vastuolus ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg-ga 3;

5) kaebajate subjektiivsete õiguste riive seisneb selles, et analüüsimata on liikluskoormuse

kasv ja liikluskorralduse muudatused; analüüsimata on mürataseme kasv; analüüsimata on

valgusreostus ja selle mõju jms; 6) PT ja ehitusloa eelnõu on motiveerimata.

7.

29.08.2022 teatas TLPA järgmist: „Menetlusega seotud dokumendid saadetakse taotlejale

esitatud märkuste lahendamiseks. Kõiki esitatud arvamusi kaalutakse ehitusloa taotluse

menetlemisel. Teavitame Teid, kui oleme ehitusloa andnud või sellest keeldunud.“ Kaebajaid

ehitusloa väljastamisest ei teavitatud.

8. Kaebajate esindaja arvamusele vastati 02.06.2023 kirjaga nr 4-3/2102-75 (dtl 307–311).

9. TLPA väljastas 03.05.2023 ehitusloa nr 2312271/03066 (dtl 164–177) ajutise

jalgpallihalli rajamiseks.

10. TLPA väljastas 25.01.2024 kasutusloa nr 2412371/00459 (dtl 1034–1038) ajutisele

jalgpallihallile kasutusajaga kuni 03.05.2028.

11. M.Q, U.L, G.O, M.B, X.P ja X.L (kaebajad) esitasid 01.06.2023 Tallinna Halduskohtule

kaebuse TLPA 03.05.2023 ehitusloa nr 2312271/03066 tühistamiseks ning TLPA 04.11.2021

projekteerimistingimuste nr 2111802/09138 õigusvastasuse tuvastamiseks. 17.07.2024

menetlusdokumendis loobusid kaebajad PT õigusvastasuse tuvastamise nõudest.

Kokkuvõtlikult olid kaebuse põhjendused järgmised:

PT ja ehitusluba on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõike 1 punktiga 1, mis näeb

ette DP koostamise kohustuse ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. PlanS § 125 lg 4,

mille kohaselt ei ole DP koostamine nõutav ajutise ehitise püstitamiseks, ei kohaldu

olukorras, kus kinnistu suhtes on juba kehtestatud DP, mille menetluse käigus on kinnistu

ehitusõigus kogukonnaga kokku lepitud. PT-s lubatud ehitusõigus ei vasta kehtivale DP-le,

mistõttu pneumohalli rajamiseks tuleb koostada uus DP. PT on vastuolus ka EhS § 26 lg-ga 3,

kuna 21 meetri kõrgune Eesti suurim PVC materjalist jalgpallihall keset looduslikku

männimetsa ei sobitu väljakujunenud keskkonda ning on vastuolus avaliku huviga, mis

seisneb Raja tn 4a kinnistu osas kehtestatud DP tingimuste täitmises. Ka Mustamäe

üldplaneering ei näe ette olulise avaliku mõjuga (spordi)hoone püstitamist antud asukohta.

Ehitusluba on vastuolus EhS § 3 lõikega 4, kuna kavandatavat pneumohalli ei saa mõistlikult

lugeda lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ajutiseks ehitiseks, mis

lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. Samuti on ehitusluba vastuolus EhS § 44

punktidega 1 ja 4, kuivõrd kavandatav pneumohall ei vasta detailplaneeringule ning selle

ehitamisega kaasneb kaebajatele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole

võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Spordikompleks rajatakse selgelt pikemaajalise

kasutuseesmärgiga kui viieks aastaks, mistõttu ei vasta see ajutise ehitise mõttele EhS

tähenduses. Seejuures on hoonestusõiguse leping Jalgpalliklubi Tallinna Kalev ja Tallinna

Tehnikaülikooli vahel sõlmitud 15 aastaks. Projekti kohaselt on halli erinevate osade

kasutusiga 20–50 aastat. Halli ehitamiseks tuleb langetada puid, mis tähendab, et

kavandatakse ümbritseva metsa (keskkonna) püsivat muutust. Lisaks pneumohallile rajatakse

ehitusloa alusel selle teenindamiseks vajalik 174,6 m² hoone kõrgusega 3 m ja PT-s on

kavandatud ka soojakud, mida kehtiv DP ette ei näe.

3(14)

3-23-1204

Pneumohall on kavandatud igapäevaste treeningute ja võistluste läbiviimiseks, samuti muude

ürituste korraldamiseks. Samas on täismõõtmetes staadioni ja selle juurde kuuluva püstitatava

abihoone teenindamiseks kavandatud vaid 12 parkimiskohta. Kui aluseks võtta staadioni

suletud brutopind (ca 9 100 m²), siis tuleks normatiivsete parkimiskohtade arvuks 227.

Pneumohalli ja abihoone arvestuslikuks suletud brutopinnaks on 1 240 m² ning normatiivsete

parkimiskohtade arvuks 31 kohta. Parkimiskohtade puudujääk on oluline ning see toob kaasa

olukorra, kus hakatakse parkima lähedal asuvatele tänavatele ja haljasaladele ning kasvab

lähitänavate liikluskoormus, mis mõjutab oluliselt kaebajate kui üle Raja tänava asuvate

elumajade elanike omandiõigust, õigust tervise kaitsele ja kodu puutumatusele. Võib ette näha

ummikuid, mis hakkavad takistama päästeautode ja kiirabi ligipääsu. Tallinna Tehnikaülikool

on parkimise lubanud lahendada ristparkimisega teiste lähedalasuvate parkimisaladega. Samas

ei ole PT materjalide hulgas esitatud ühtegi vastavat analüüsi ega modelleerimist.

Kunstmuruväljaku eripäraks on väljaku täitematerjalina kasutatav peenplastikgraanul, millega

täidetakse väljaku kunstmuru. Iga samm tekitab surve, mille puhul osa graanuleid surutakse

veel enam kokku ja osad graanulid paisatakse muruväljakult väljapoole, mis saastab loodust.

Liikluskoormuse ja mürataseme oluline kasv, valgusreostus, looduskeskkonna muutmine

tehislikumaks, liigirohkuse hävitamine jm pneumohalli püstitamisega kaasnevad muudatused

toovad kaasa selge mõju kaebajate ning piirkonna teiste elanike tervisele. Müratase tõuseb

kasvava liikluse, halli ventilatsiooni- ja surveõhuagregaatide, halli kasutajate kui ka

jõuallikate tõttu. Arvestades, et alal kehtiv DP pneumohalli ette ei näe, on igasugune

mürataseme tõus sisuliselt vastuolus kaebajate õigusi kaitsva DP-ga. Jalgpallihalli rajamine

toob kaasa olulise muutuse valgusreostuse ja valguse piiramise näol.

Teadaolevalt on Raja staadioni vahetus läheduses kanakulli pesitsuspaik (II kategooria

kaitsealune liik) ning tumepunase neiuvaiba kasvukoht (III kategooria kaitsealune liik).

Staadionit ümbritsevas metsas on loodusekspertide hinnangul kaitsealuseid taimi kui loomi

(nt nahkhiired).

Täna ümbritsevad staadioniala puud kõigist neljast küljest. Ainult staadioni lõunaküljel

paikneva metsa kõrgus on ligilähedane pneumohalli kõrgusele (ca 20-22 meetrit). Kolmel

ülejäänud staadioni küljel on männimets tulenevalt liivasest pinnasest madal, kõrgusega

ligikaudu kuni 15 meetrit. See tähendab, et planeeritud jalgpallihall hakkab Raja tänava

poolsest küljest ületama puude kõrgust ligi poole puu pikkuse võrra. Planeeritud lahendus

muudab visuaalset vaadet Raja tänavalt rohealale drastiliselt – plastikust valge/helehall sein

kõrgumas võimsalt üle parkmetsa. Pneumohall ei sobitu kuidagi väljakujunenud keskkonda.

Raja tänava äärsete kolme korterelamu kõrgus ei ületa 18 meetrit.

PT ja ehitusluba on motiveerimata. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks isegi juhul, kui

kavandatava hoonekompleksi saaks rajada PT alusel, kaalub kinnistu omaniku soov üles

kehtivas DP-s esitatud hoonestuslahenduse. Raja tn 4a kinnistul paikneb antud asukohas juba

vähemalt 30 aastat vabaõhu spordikompleks, mille üheks osaks on kergejõustikualade ja

jalgpalliväljakuks mõeldud katteta staadion. Senine staadioni tasuta kasutus lõppeb.

12. TLPA palus vastuses jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata.

Kaebajatel puudub kaebeõigus, kuna nende omandid on vaidlusalusest alast sedavõrd kaugel,

et negatiivsed mõjud ei avaldu. Kaebuses esitatud mõjutustest saab võrsuda konkreetne

subjektiivsete õiguste riive vaid müra ja valgusreostuse argumentidest. Lähim kaebaja jääb

jalgpallihallist umbes 100 meetri kaugusele ning sinna vahemikku jääb kõrghaljastus, mis

leevendab võimalikke mõjutusi. Eluliselt pole usutav, et piirväärtustesse jäävad tehnoseadmed

põhjustaks sellise müra, mis kanduks läbi kõrghaljastuse 100 meetri kaugusele kõige lähema

4(14)

3-23-1204

kaebaja omandini selliselt, et tekiks üleliia koormav negatiivne mõjutus. Just pneumohall ise

on oluline mõjutusi leevendav tegur, kuna see summutab ära staadionil toimuvatest

mängudest tuleneva müra. Pneumohall ise helendama ei hakka ning pneumohalli puhul ei tule

kasutada ka nii intensiivseid prožektoreid kui avatud väljaku puhul. Miljöö säilimine,

esteetika, keskkonna säilitamise vajadus, liiklusega seonduv jms ei ole käesoleval juhul

käsitatav vahetu, püsiva, üleliia koormava negatiivse mõjutusena, millest tuleneks

subjektiivsete õiguste riive just pneumohalli rajamisega. Väidetud mõjutused võiksid tekkida

ka DP realiseerimisel.

Asja lahendamisel tuleb hinnata, kas kehtiva DP eesmärk on olnud asjaomases osas kaitsta

mh kaebajate huve või mitte (ringkonnakohtu 17.07.2023 määruse p 12). DP kehtestamine ei

saa anda lähedal elavatele isikutele õigustatud ootust, et see tingimata ellu viiakse. Tegemist

on ehitusõiguse andmise, mitte ehitamiskohustusega. Ei ole välistatud, et ajutise ehitise

tähtaja möödudes viiakse DP ellu. Välistatud pole ka olukord, kus 5-aastase tähtaja jooksul

alustatakse uue DP menetlusega, mille tulemusel leitakse alale hoopis kolmas lahendus.

Planeering ei saa tekitada isikutele õigustatud ootust kindlaks määratud tingimuste

muutumatuna säilimiseks.

Seadusandja on konkreetselt sätestanud, et DP koostamine ei ole nõutav EhS-s sätestatud

ajutise ehitise püstitamiseks ning pole sätestanud keeldu kavandada ajutist ehitist kehtiva DP

alale. Ei saa väita, et kehtiv DP on ajutise pneumohalli kavandamisel täielikult kõrvale jäetud.

Tegemist pole olemuslikult erineva lahendusega võrreldes DP-ga (lisandunud on väljakut

kattev ajutine pneumohall). Hoolimata eelnevast tuleb alalise pneumohalli rajamisel läbi viia

DP menetlus.

Tähtsust ei oma, et pneumohalli on ehitustehniliselt võimalik kasutada pikemalt kui viis

aastat. Hall on võimalik loodusest likvideerida ilma suuremate lammutustöödeta, seega võib

sellele anda ajutise ehitise ehitusloa. Tähtsust ei oma ka hoonestusõiguse lepingu tähtaeg, see

ei ole haldusmenetluses siduv ega muuda ajutist ehitist alaliseks. Kui kinnistu omanikul on

soov tagada tulevikus pneumohalli alalisus, siis allub see detailplaneeringu koostamise

kohustusele ja menetluslikult tuleb lähtuda olukorrast, nagu halli poleks püstitatud. Kehtiv DP

ei kohusta seda kindla aja jooksul ellu viima. Ala on amortiseerunud, staadion ei ole enam

esteetiline ega linnaruumi sobiv. Ajutine ehitis võimaldab võtta ala vähemalt ajutiselt

paremasse kasutusse.

Liikluskorraldus ja parkimislahendus järgivad DP-s sätestatut. Pneumohalli juurde on

lisandunud 3 parkimiskohta (DP-s on abihoone juures 9 parkimiskohta, ehitusprojektis 12) ja

jalgratta parkimiskohad. Nagu ka DP sätestab, on staadioni teenindamiseks ette nähtud krundi

loodenurgas 100-kohaline parkla. Parkla on rajatud ja jääb teenindama pneumohalli. Tallinna

Tehnikaülikooli linnakus on võimalik parkimist vastavalt korraldada. Ehitusprojektis on

järgitud DP-s määratud juurdepääsutee lahendust. Arvestades suuremate magistraaltänavate

paiknemist ning liiklusvoogu, ei toimu staadioni ega pneumohalli teenindamine kaebajate

hoonete juurest. Tänapäevaseid suundumusi arvestades on näha suuremat jalgratastega

liikuvust. Raja tänava rekonstrueerimiseks on väljastatud ehitusluba nr 2112271/15959, mille

ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud Raja tänava sõidu- ja kõnnitee rekonstrueerimine ning

uue kõnni- ja jalgrattatee projekteerimine, mille käigus mh keelatakse parkimine tänava ääres.

13. Mittetulundusühing Jalgpalliklubi Tallinna Kalev ei esitanud seisukohta kaebuse

kohta ning teavitas 22.08.2023 kohut, et ei soovi antud protsessis osaleda.

14. Tallinna Halduskohus jättis 08.12.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte

menetluskulud nende endi kanda.

5(14)

3-23-1204

Tallinna Ringkonnakohus leidis käesolevas asjas 17.07.2023 tehtud esialgse õiguskaitse

määruses, et ei ole piisav tugineda üksnes väitele, et kavandatav ehitis on vastuolus

detailplaneeringus ettenähtuga, vaid tuleb hinnata, kas detailplaneeringu eesmärk on

asjaomases osas olnud kaitsta mh kaebajate huve või mitte. Senise vaate või miljöö säilimine

ei ole iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks õiguseks. Kuna PT-ga seotud vaidlus on kaebusest

loobumise tõttu lõppenud, ei puutu PT õigusvastasusega seotud väited ja tõendid asjasse.

Ehitusluba ei saa vaidlustada avalikes huvides, seega peab kaebeõiguse jaatamiseks esinema

mõne subjektiivse õiguse riive. Asjassepuutuva täiendava mõjuna tuleb siinjuures käsitleda

just seda mõju, mis lähtub pneumohalli ehitamisest, mitte aga mõju, mis paratamatult

kaasneks detailplaneeringu realiseerimisega. Jalgpallistaadioni ehitamise näeb ette kehtiv DP

ning selle käitamisega kaasneksid osaliselt samasugused mõjud, kui saavad olema

pneumohallil ‒ nt liikluskoormuse kasv ja parkimisprobleemid, müra, valgusreostus jms.

Seega kaebeõiguse tuvastamiseks tuleb võrrelda mõjusid, mis on pneumohallil võrreldes DP-s

ettenähtud lahenduse realiseerimisega ning kui õigushüvede kahjustamisel erinevus puudub

või on see pelgalt teoreetiline, tuleb sedastada kaebeõiguse puudumist. Selgelt avalikes

huvides esitatud väited tuleb jätta tähelepanuta. Selliseks mõjuks on kaebajate väidetud

negatiivsed mõjud looduskeskkonnale (nt puude mahavõtmine, kaitsealuste liikide kaitsmine).

Kaebajate subjektiivseid õigusi ei riiva ka pneumohalli sobivus keskkonda (domineerimine

ümbritseva metsaala suhtes), kuna see on pigem esteetika küsimus, nagu ringkonnakohus on

välja toonud. Samuti ei seondu kaebajate subjektiivsete õiguste kaitsega kunstmuru

täitematerjali (plastikgraanulid) ohutuse küsimus. Pole ka mingeid tõendeid, et sellised mõjud

kaebajate kinnistutele leviksid.

Analüüsinud asjaolusid ja tõendeid kogumis leiab kohus, et kaebajatel puudub kaebeõigus.

DP-st ei võrsu kaebajatele subjektiivselt kaitstavat õigust nõuda, et välja ehitataks ilma

katuseta sesoonselt käigus olev jalgpallistaadion, mitte aga aastaringselt kasutatav

pneumohall. Väide staadioni sesoonsest kasutamisest on kohtu arvates ka oletuslik, kuna

vastavat piirangut DP-st ei tulene ning ka ilma katuseta spordirajatist võib olla võimalik

kasutada aastaringselt. Spordirajatise omanike (Tallinna Tehnikaülikool ja kolmas isik) huvi

tagada spordirajatise optimaalne kasutus kaalub üles kaebajate huvi aastate jooksul välja

kujunenud keskkonna säilimise vastu ning ka selle vastu, et piirdutaks detailplaneeringus ette

nähtud lahenduse elluviimisega. Omaniku õigus on otsustada selle üle, kuidas ta endale

kuuluvat maad kasutab, sh kas ja millal ta DP realiseerib. Sportimise võimaluste pakkumine

ja mitmekesistamine (vaidlust ei ole, et antud kujul ala seda funktsiooni planeeritud moel ei

täida) on mh rahvatervise huvides, seega ka avalikes huvides. Seetõttu pole kaebajatel

subjektiivset õigust nõuda või eeldada, et ellu viiakse DP lahendus või üldsegi mitte midagi

(jätkuks senine olukord).

Kui võrrelda pneumohalli lisanduvaid mõjusid võrreldes DP-s kavandatud staadioniga, siis

kohtu hinnangul ei esine täiendavaid negatiivseid lisamõjusid, mis kaebajate õigushüvesid

kahjustaksid. Mitmeski aspektis on pneumohalli negatiivsed mõjud võrreldes katuseta

staadioniga väiksemad. Näiteks sportimise ja võistlustega kaasnev müra on pneumohalli kui

kinnise hoone puhul eelduslikult väiksem kui staadionil. Nõndasamuti on võimalik nn

valgusreostus kinnise ehitise puhul väiksem kui avatud spordirajatise puhul. Väited

pneumohalli „valgusreostusest“ on ka täielikult tõendamata ega ole usutavad, arvestades mh

kaebajate elukohtade kaugust pneumohallist ja seda, et kinnistute vahele jääb kõrghaljastus.

Kohus ei pea usutavaks, et pneumohalli käitamisega levib olemasolevast Raja tn mürafoonist

eristuvat müra kaebajate kinnistutele. Vastavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Ka ei pea

kohus usutavaks õhusaaste suurenemist just pneumohalli tegevuse tõttu.

6(14)

3-23-1204

Samuti ei ole tõendatud ega usutav, et kaebajate väljatoodud probleemid liikluskorraldusega

süvenevad just pneumohalli ehitamisest tingitult. See, mis puudutab kaebajate esitatud

fotomaterjalis näidatud liiklusprobleeme piirkonnas üldisemalt (tänavatel liiklemise

turvalisus, parkimiskohtade kitsikus), ei seondu konkreetse ehitusloaga ning selle teemaga

tuleb vastustajal tegeleda sõltumata käesoleva haldusasja tulemustest. Oluline on, et ka DP-s

ette nähtud jalgpallistaadioni ehitamine tooks piirkonda kaasa täiendavat liikluskoormust.

Võrreldes DP-ga ei lähe olukord halvemaks. DP põhijooniselt nähtuvalt oli Raja tn 4A

normatiivne parkimiskohtade arv 11 ja kavandatud parkimiskohtade arv 109 (planeeritav

parkla katastriüksuse loodeosas). PT-ga on pneumohalli sissesõidutee äärde kavandatud 12

parkimiskohta, lisaks on praeguseks välja ehitatud DP-kohane parkla. Seega ei ole

pneumohalli ehitamisega parkimiskohti piirkonnas vähendatud. Parkimiskohtadega

seonduvalt tuleb arvestada ka seda, et DP-ala hõlmas mitte üksnes vaidlusalast staadioni, vaid

Tallinna Tehhnikaülikooli territooriumi tervikuna. DP eesmärgiks oli moodustada

planeeringult terviklik, ameerikalik ülikoolilinnak ning DP-ga lahendati parkimine

planeeritaval maa-alal terviklikult (DP seletuskiri, dtl 30). Normatiivne parkimiskohtade arv

maa-alal oli 1235, kuid DP-ga kavandati kokku 2219 parkimiskohta (sealsamas). Võimalik, et

tänase päeva autostumise taset arvestades ei ole seegi hulk piisav, kuid tegemist pole

kaebajate subjektiivseid õigusi puudutava vaidlusküsimusega, mida tuleks lahendada

pneumohalli ehitusloa raames.

Ülaltoodut arvestades ei riiva pneumohalli ehitamine kaebajate subjektiivseid õigusi viisil,

mis annaks aluse sedastada kaebeõiguse olemasolu. Seetõttu pole kaebajatel õigust läbi viia

kohtulikku kontrolli selle üle, kas pneumohalli rajamine on toimunud korrektsel õiguslikul

alusel ajutise ehitisena. Kohus leiab siiski, et ka selles osas ei oleks alust kaebust rahuldada.

EhS § 3 lg 4 ega ükski teine seadus ei kehtesta ajutise ehitise sisulisi tunnuseid (nt läbi

konstruktsioonielementide kirjeldamise). EhS § 3 lg 4 kohaselt on ajutine ehitis lühemaks kui

viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel.

Ehitise konstruktiivne eripära ei anna alust kasutada ajutist ehitist kauem kui 5 aastat.

Vaidlust ei ole selles, et nii PT-s kui ka ehitusloas on pneumohalli käsitletud ajutise ehitisena.

Millised olid kolmanda isiku ja Tallinna Tehnikaülikooli kokkuleppe tegelikud motiivid, pole

võimalik ega vajalik käesolevas menetluses tuvastada, kuna need ei saa olla vastustajale kui

ehitamise valdkonna korraldajale õiguslikult siduvad. Kas viie aasta möödudes ehitis

lammutatakse või leitakse viis seda pikema aja jooksul kasutada, ei ole praegusel ajal

võimalik hinnata. Kaebajate subjektiivseid õigusi see ei mõjuta. Juhul, kui pneumohalli

olemasolu rikub kellegi subjektiivseid õigusi, on võimalik ka vastavaid vastustaja samme, mis

halli pikemaajalise tegevuse seadustavad, hiljem vaidlustada. Kui ajutine ehitis ei ole

ettenähtud ajaks kõrvaldatud ning seda pole ka seadustatud, on subjektiivsete õiguste riive

esinemisel võimalik taotleda ka järelevalvemenetluse läbiviimist. Kuna ehitusluba ei riiva

kaebajate subjektiivseid õigusi, ei ole vaja ka hinnata, kas PlanS § 125 lg 4 on kohaldatav

olukorras, kus kinnistu suhtes on juba kehtestatud DP. Kohus leiab siiski, et sellist piirangut

PlanS § 125 ei sea, kuna DP elluviimine ei ole maaomaniku kohustus, vaid õigus. Ajutine

ehitis pole PlanS kohaselt selline ehitis, mis tingiks DP koostamise vajaduse (PlanS § 125 lg

4). Vaidlust ei ole, et pneumohalli on soovi korral võimalik hiljem demonteerida. Asjaolu, et

see võib minna kulukaks, seda ei väära. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda uue DP

koostamist. Kohtu hinnangul ei kohaldu ajutise ehitise puhul EhS § 27 kriteeriumid, kuid igal

juhul kohalduvad üldised ehitamisele esitatavad nõuded, sh ehitamisest mõjutatud isikute

õiguste ülemäärase kahjustamise keeld (EhS § 12 lg 3). Seda keeldu ei ole praegusel juhul

rikutud. Kohtu arvates ei ole jalgpallistaadioni asemel ajutise pneumohalli ehitamine

vastuolus üldplaneeringuga.

Kohus ei nõustu ka kaebajate väitega, et neid pole ära kuulatud. Vaidlust ei ole, et kaebajad

kaasati ehitusloa menetlusse. 19.08.2022 esitas kaebajate esindaja vastustajale arvamuse

7(14)

3-23-1204

ehitusloa eelnõule ja ehitusprojektile (kaebuse lisa 13), 26.04.2023 esitas kaebajate esindaja

vastustajale täiendava seisukoha seoses Raja tn 4a pneumohalli ehitusloa menetlusega

(kaebuse lisa 15). TLPA 02.06.2023 kirjaga nr 4-3/22/21-02-75 on kaebajate argumentidele

vastatud. Asjaolu, et vastustaja kaebajate argumentidega ei nõustunud ning nendega ei

arvestatud, ei tähenda, et kaebajaid pole ära kuulatud ega nende seisukohti kaalutud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

15. Kaebajad esitasid halduskohtu otsusele 08.01.2024 apellatsioonkaebuse, paludes

halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada.

Kokkuvõtlikult on apellatsioonkaebuse väited järgmised. Halduskohus on asjaolusid

ebaõigesti tuvastanud, jätnud kaebajate väited hindamata ja vääralt kohaldanud

materiaalõigust. Vaidlustatud ehitusluba on olulises vastuolus kehtiva DP-ga ning rikub

kaebajate subjektiivset õigust nõuda DP seletuskirjas toodud planeeritava maa-ala

lahendusprintsiipide järgimist, sh hoonete väärikas ilme, sobivus lähiümbruse konteksti,

hoonete kõrgus, mis on piiratud Mustamäel levinud 5-korruselise hoone kõrgusega. Kaebuses

kirjeldatud asjaolud toovad kaasa olulise mõju kaebajate elukorraldusele. DP-s toodud

piirangute ja nõuete eesmärk on mh kaitsta kaebajate huve.

PT on vastuolus DP-ga. Planeerimis- ja ehitusõiguses kehtib hierarhilisuse põhimõte, mis

tähendab mh, et projekteerimistingimused peavad vastama alal kehtiva detailplaneeringu ja

üldplaneeringu lahendusele. PlanS § 125 lg-t 4 saab kohaldada olukorras, kus käsitletava ala

suhtes ei ole detailplaneeringut kehtestatud. On ilmselge, et jalgpallihalli ei lammutata pärast

5 aasta möödumist. Pärast seaduses lubatud 5-aastase tähtaja möödumist kaotab ehitis n-ö

oma ajutise staatuse ja sellist ehitist tuleb käsitada alalisena ning järgida tuleb kõiki PlanS-is

ja EhS-is sätestatud nõudeid. Kui DP lubas ehitada kinnistule 430 m2 abihoone, siis PT lubab

ehitada 21,5 m kõrguse hoone ehitisealuse pinnaga 9190 m2. Tegemist on olulise

kõrvalekaldega ühiskondlikust kokkuleppest, mis ei ole seaduse mõttega kooskõlas. Kui PT-s

lubatud ehitusõigus DP-le ei vasta, tuleb pneumohalli kavandamise eeldusena koostada uus

detailplaneering. Kohtu seisukoht selles osas jääb selgusetuks, kuna 15.06.2023 määruses

leidis kohus, et PT on antud EhS § 27 alusel ja tuleb hinnata, kas pneumohalli püstitamine

staadioni asemel on olemuslik muudatus. Otsuse p-s 24 asus kohus aga seisukohale, et ajutise

ehitise puhul seadus DP koostamist ei eelda. Seisukohad on vastuolus. DP elluviimine ei ole

kohustuslik, aga kui seda on asutud ellu viima, tuleb selle käigus järgida DP-ga kehtestatud

nõudeid (Riigikohtu 05.03.2019 otsus asjas nr 3-13-385, p 12).

Mõju hindamisel on halduskohus lähtunud valest eeldusest. DP ei näe ette jalgpallistaadioni

ehitamist, vaid seletuskirja kohaselt asub krundil TTÜ staadion, mis tuleb rekonstrueerida.

Tegemist on läbi ajaloo olnud staadioniga, kus saab harrastada kerge- ja raskejõustikku ning

vaid muu hulgas mängida ka jalgpalli. Staadionil ei ole kunagi olnud katust ja selle DP-järgsel

rekonstrueerimisel samal kujul oleks see kasutuses suvisel ajal, kui liikluskoormus on

väiksem. Pneumohall on aga aastaringse kasutusega ja liikluskoormus tõuseb just talvel, kui

liiklemine ja parkimine on raskendatud. Tavalise treeningpäeva jooksul (8 treeningkorda)

külastab halli hinnanguliselt tuhat inimest, mis vastab ehitusloa tuleohutuse projektile, mille

kohaselt on hoone kasutajate arvuks 204 inimest. Sellega lisandub koormus ca 200 autot

päevas, lisaks inimeste varasem saabumine ja hilisem lahkumine, mis tõstab periooditi autode

hulka veelgi. Kavandatud 12 parkimiskohta ei ole mingil juhul piisav. Tallinna

Tehnikaülikool on avalikult kinnitanud parkimiskohtade ammendatust. Tekivad

parkimisprobleemid kaebajate vahetus elukeskkonnas, mida ei lahenda ka Raja tänava

rekonstrueerimisprojekt.

8(14)

3-23-1204

Nõustuda ei saa kohtu seisukohtadega, et ka avatud staadioni kasutus ei ole sesoonne ja

pneumohalli sobivus keskkonda on esteetika küsimus. Hoone jääb selgelt kõrguma üle

puulatvade ja katab varasema vaate metsale. Halli ülaosa on poolläbipaistev, mis pimedal ajal

hakkab paistma kui kunstlik elektripirn ja tekitama valgusmüra.

Pneumohall ei ole olemuselt ajutine. Tallinna Ringkonnakohus on 10.06.2021 otsuses

haldusasjas nr 3-20-1518 leidnud, et kohaliku omavalitsuse üksus ei tohiks lubada ajutisena

püstitada ehitist, mille puhul on ilmne, et ehitist soovitakse tegelikkuses kasutada alaliselt (p

15). Sellega ei lähe kokku halduskohtu hinnang, et kolmanda isiku ja Tallinna

Tehnikaülikooli kokkuleppe motiive pole vaja tuvastada. Arvestades kulusid ja eesmärki on

ilmselge, et tegemist ei ole kuni viieks aastaks püstitatava ajutise ehitisega. Kolmandal isikul

on hoonestusõigus 15 aastaks ja halli kasutusiga on tootja andmetel 30–40 aastat. Vajalik

infrastruktuur on maa sisse rajatud püsivalt, kunstmuruväljaku tarbeks on tehtud kaevetööd

poole meetri sügavuselt. Kolmas isik on avalikult kinnitanud, et hallist saab nende pikaajaline

põhitrennibaas. Hallile lisandub ülejäänud spordikompleks, mis ilmselgelt ei ole mõeldud

vaid viieks aastaks kasutamiseks. Sellist ehitist poleks tohtinud lubada ajutisena püstitada.

Halduskohus on jätnud müra- ja valgusreostuse küsimused analüüsimata. Kinnise

pneumohalli puhul tekib ööpäevaringne pidev mürafoon, mis on eriti hästi kuuldav öisel ajal,

kui DP-järgne avatud staadion müra ei tekita. Pidevalt töötav suruõhuagregaat asub halli

lõunapoolses otsas, mis on lähedal Raja ja Trummi tänava elumajadele. Koos puude raiega

kasvab müra levik. Valgusreostust tekitab nii halli ümbruse kui ka Raja tänava pool asuva

sissepääsu välisvalgustus. Hävitatakse olemasolev liigirikas taimekeskkond. Seda arvestades

oleks tulnud läbi viia keskkonnamõjude hindamine.

Ehitusluba on motiveerimata, selgitamata on, miks kaalub omaniku huvi üles DP-s esitatud

hoonestuslahenduse. Varasem tasuta sportimise võimalus vabas õhus kaob. Ka kohus ei ole

põhjendanud, miks on jalgpallihalli rajamiseks ehitusloa andmine rohkem avalikes huvides

kui olemasoleva staadioni kordategemine.

16. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Halduskohus on lähtunud kehtivast õigusest ja kohtu volituse piiridest. Ehitusluba ei saa

vaidlustada avalikes huvides. Selleks, et EhS § 44 lg 4 mõttes negatiivne mõjutus rikuks isiku

subjektiivset õigust, peab see olema vahetu, püsiv, üleliia koormav ja seda pole võimalik

piisavalt leevendada. Viidates kohtute seisukohtadele, tuleb täiendava mõjuna käsitleda just

seda mõju, mis lähtub pneumohalli ehitamisest, mitte aga mõju, mis paratamatult kaasneks

DP realiseerimisega. Kaebajate seisukohad väljendavad selgelt üldist vastuolu piirkondlikele

muutustele, kuid miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole iseenesest subjektiivsete

õigustena kaitstavad. Ehitusloaga lubatu ei erine olemuslikult DP lahendusest. Võrreldes DP-

kohase lahendusega mõjub pneumohall just negatiivsete mõjude leevendajana. Tõlgendus,

mis ei lubaks ajutist ehitist planeerida kehtiva DP alale, muudaks ajutise ehitise mõiste

planeerimisõiguslikult sisutühjaks. Ajutine ehitis ei tohi minna kõrgema taseme

planeeringutega vastuollu, kuid selle ehitusõigus määratakse PT-ga. Ajutine pneumohalli

ehitusõigus ei muuda DP realiseerimist võimatuks. Ajutine jalgpallihall teenib avalikku huvi

ning võimaldab alal paremaid sportimisvõimalusi.

17. 11.06.2025 kohtuistungil avaldas kaebajate esindaja, et avastas 10.06.2025 kohtuistungiks

valmistudes, et pneumohallile on kohtumenetluse ajal 25.01.2025 antud kasutusluba ja

ehitusluba on seega ammendunud. Kaebajad avaldasid soovi menetluse jätkamiseks ehitusloa

õigusvastasuse tuvastamiseks ja kaebuse muutmiseks, et vaidlustada väljastatud kasutusluba.

Kohus määras menetluse jätkamise kirjalikus menetluses.

9(14)

3-23-1204

18. Kaebajad esitasid 10.07.2025 avalduse kaebuse muutmiseks nõudes ehitusloa

õigusvastaseks tunnistamist ja kasutusloa tühistamist.

Kasutusluba, nagu ka ehitusluba, on vastuolus DP-ga ja rikub kaebajate subjektiivset õigust

nõuda DP seletuskirjas toodud planeeritava maa-ala lahendusprintsiipide järgimist, sh hoonete

väärikas ilme, sobivus lähiümbruse konteksti, hoonete kõrgus vastavuses Mustamäe

enimlevinud 5-korruseliste hoonete kõrgusega. Liikluskoormuse ja mürataseme oluline kasv,

parkimiskohtade puudus, valgusreostus, looduskeskkonna muutmine tehislikumaks,

liigirohkuse hävitamine jm pneumohalli püstitamise ja kasutamisega kaasnevad püsivad

muudatused toovad kaasa selge mõju kaebajate elukorraldusele.

Kasutusluba on vastuolus EhS § 55 lg-ga 3, mille kohaselt kasutusluba ei anta, kui ehitis ei

vasta detailplaneeringule. Ehitis on vastuolus EhS § 3 lg-ga 4, kuna seda ei saa mõistlikult

lugeda lühemaks kui 5-aastaseks kasutamiseks mõeldud ajutiseks ehitiseks. Spordikompleks

on rajatud selgelt pikemaajalise kasutuseesmärgiga, mida on väljendanud ka kolmanda isiku

esindajad.

Vastustaja jättis kaebajad kasutusloa menetlusse kaasamata, kuigi kasutusloa andmise ajal

olid kaebajad just esitanud apellatsioonkaebuse. Kasutusloa andmisest ei teavitatud kaebajaid

otse ega vastuses apellatsioonkaebusele.

Kasutusloas ei ole esitatud mingeid põhjendusi, mis tingisid selle väljastamise. Kaebajad

selgitasid apellatsioonkaebuses, et nende subjektiivseid õigusi rikub pneumohalli püstitamise

ja kasutamisega seotud liikluskoormuse ja mürataseme oluline kasv, parkimiskohtade puudus,

valgusreostus, looduskeskkonna muutmine tehislikumaks, liigirohkuse hävitamine. Seejuures

ei nähtu kasutusloa materjalidest, et menetluses oleks mürareostusega kaasnevaid mõjusid

analüüsitud (kasutusloa materjalide hulgas ei ole ka pneumohalli seadmete tekitatava müra

mõõdistusi). Pneumohalli suruõhu agregaat paikneb halli lõunapoolses otsas, mis on väga

lähedal Trummi ja Raja tänava elumajadele. Kuna agregaat töötab ööpäevaringselt, on sellel

oluline mõju ümbruskonna väljakujunenud keskkonnale.

19. Vastustaja palub vastuses jätta muudetud kaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Kohus rahuldab kaebajate taotluse jätkata menetlust ehitusloa õigusvastasuse

tuvastamiseks HKMS § 152 lg 2 alusel ja lubab kaebajatel kaebust muuta. HKMS § 49 lg 1

kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või

kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul

otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks

HKMS-i kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse

kaebuse esitamise ajal. Lõike 2 kohaselt võib pärast lg-s 1 nimetatud tähtaega, sh

apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, kaebuse nõuet või alust muuta lg-s 1 sätestatud

tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme

kohus peab HKMS-i kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme

kohtu poolt.

21. Kasutusloa väljastamine ja seeläbi ehitusloa ammendumine apellatsioonimenetluse ajal

on kohtu hinnangul mõjuv põhjus kaebuse muutmiseks apellatsioonimenetluses, mis aitab

kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele. Riigikohus on selgitanud, et kaebuse muutmise sätete

eesmärgiks on vältida uue kaebuse esitamise vajadust ja kaebuse muutmist taolises olukorras

saab pidada otstarbekaks mh põhjusel, et uue kaebuse esitamist kasutusloa peale raskendaks

möödunud kaebetähtaeg (vt RKHKm 14.04.2015 nr 3-3-1-7-15, p 14; RKHKo 04.12.2017 nr

3-15-873, p 36). Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust, et kaebajatele ei teatatud

kasutusloa väljastamisest ja kohtul ei ole alust kahelda, et kaebajad said kasutusloast teada

10(14)

3-23-1204

esindaja vahendusel 10.06.2025. Seega on kaebus kasutusloa peale igal juhul tähtaegne.

Kasutusloa peale esitatud kaebuse läbivaatamine samas menetluses ehitusloa õigusvastasuse

kontrolliga on menetlusökonoomia seisukohast otstarbekas. Kuna kaebajate sisulised väited

kasutusloa õigusvastasuse kohta ei erine oluliselt ehitusloa õigusvastasust puudutavatest

väidetest, ei ole otstarbekas saata asja halduskohtule lahendamiseks, vaid muudetud kaebus

tuleb lahendada apellatsioonimenetluses.

22. Kaebus jääb rahuldamata nõudes tuvastada ehitusloa õigusvastasus. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu hinnanguga, et ehitusluba ei saa kaebajate seadusega kaitstavaid õigusi

rikkuda ning ei ole õigusvastane. Ringkonnakohus rahuldab kaebuse nõudes tühistada

kasutusluba. Kaebajaid ei kaasatud kasutusloa menetlusse ega teavitatud kasutusloa andmisest

vaatamata sellele, et nad esitasid samal ajal toimunud kohtumenetluses motiveeritud väited

selle kohta, et pneumohalli kasutamisega seotud asjaolud, nt müra- ja valgusreostus,

parkimisprobleemid jne võivad nende õigusi rikkuda. Tegemist on asjaoludega, millest

lähtuvalt oleks vastustaja pidanud kasutusloa menetluses kaebajate seisukohad ära kuulama ja

vähemalt hindama, kas valmis ehitisest lähtub selliseid mõjusid kaebajate elukeskkonda, ja

kaaluma, kas need riivavad kaebajate õigusi ning kas nende mõjude leevendamiseks oleks

vaja näiteks seada kasutusloaga piiranguid pneumohalli kasutusrežiimile. Kohus ei võta

seisukohta, kas vastustaja oleks pidanud sellisele järeldusele jõudma, kuid arvestades

kaebajate ilmselgelt äratuntavat huvi, on nende kasutusloa menetlusse kaasamata jätmine ja

seisukohtade kaalumata jätmine sellise kaaluga menetluslikud eksimused, et kohtu hinnangul

ei saa olla kindel, et need ei oleks võinud kasutusloa andmist või sellele kõrvaltingimuste

seadmist mõjutada.

23. Ehitusloa õiguspärasust puudutavas osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

põhjendustega ega korda neid, kuid täiendab põhjendusi vastuseks apellatsioonkaebusele.

24. Keskne õiguslik vaidlus asjas on selle üle, kas ehitusloa andmisel pidi vastustaja lähtuma

PT-s kui eelhaldusaktis sätestatust või pidanuks vastustaja jätma kõrvale PT tingimused, mis

ei olnud kehtiva DP-ga kooskõlas. Kaebajad on seisukohal, et vaatamata PT-le ei tohtinud

vastustaja anda ehitusluba halli rajamiseks, kuna DP olemasolul ei ole ajutise ehitise

kavandamine PT alusel PlanS § 125 lg 4 kohaselt lubatud ning DP sellist ehitist ette ei näe.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellist piirangut PlanS § 125 lg-st 4 ei tulene.

Normi mõte ei ole üksnes see, et ajutise ehitise rajamiseks pole vaja detailplaneeringut

koostada, vaid ka see, et detailplaneering ei pea ajutisi ehitisi ette nägema. PlanS § 124 lg 2

kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja

planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine ning detailplaneering on lähiaastate

ehitustegevuse alus. Kuigi lähiaastate ehitustegevust saab tinglikult piiritleda viie aastaga,

mille järel on võimalik PlanS § 140 lg 1 p 1 alusel kaaluda detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamist ning tekib alus selle projekteerimistingimustega täpsustamiseks EhS § 27 lg 1 p 1

alusel, on detailplaneering olemuselt tähtajatu. Detailplaneeringu mõju ruumilisele

keskkonnale üldplaneeringu elluviimise ja ruumilise terviklahenduse mõttes on pikaajaline.

25. PlanS § 125 lg 4 eesmärki ja tähendust saab mõista eelkõige selles kontekstis – ajutisel

ehitisel, mis tuleb kasutusaja möödudes lammutada, ei ole ruumilisele terviklahendusele

pikaajalist ega pöördumatut mõju ja see ei välista planeeringulahenduse hilisemat elluviimist.

Seetõttu ei pea detailplaneering ka ajutisi ehitisi ruumilise terviklahenduse osana ette nägema

ja nende rajamise lubamist võib kohalik omavalitsus kaaluda lisaks planeeringulahendusele.

Seetõttu ei ole vaja kohaldada PlanS § 125 lg-le 4 ka lg-ga 5 sarnaseid piiranguid, sh et

detailplaneeringu olemasolul tuleks vastavas osas detailplaneering eelnevalt kehtetuks

tunnistada. Lõike 5 alusel rajatav alaline hoone omab erinevalt lg 4 alusel rajatavast ajutisest

ehitisest ruumilisele keskkonnale pikaajalist mõju, asendades seega sisuliselt

detailplaneeringu regulatsiooni ruumilise terviklahenduse tähenduses. Ajutise ehitise

11(14)

3-23-1204

projekteerimistingimusi ei tule detailplaneeringu olemasolul anda üksnes EhS § 27 alusel ja

selles normis sätestatud tingimustel. EhS § 27 alusel detailplaneeringu täpsustamiseks antavad

projekteerimistingimused muudavad planeeringuala ruumilist terviklahendust (kuigi ei tohi

seda lg 3 kohaselt muuta olemuslikult), st võivad lubada ehitustegevust, mis algse

terviklahenduse elluviimise välistab. Ajutise ehitise projekteerimistingimustel ehitise

ajutisusest tulenevalt sellist mõju ruumilisele terviklahendusele pikemas plaanis ei ole ja

sellised projekteerimistingimused võib kohalik omavalitsus anda EhS § 26 alusel, lähtudes

detailplaneeringu kohustuse puudumisest, nagu vastustaja on ka käesoleval juhul teinud.

Seega, jättes isegi kõrvale küsimuse, et PT on kehtiv ja kehtiva ehitusloaga ammendunud,

puudub alus pidada ehitusluba õigusvastaseks pelgalt põhjusel, et PT-st juhindudes lubab

ehitusluba ehitustegevust, mida kehtiv DP ette ei näe.

26. Põhjendatud ei ole ka kaebajate väide, et pneumohalli rajamine PlanS § 125 lg 4 alusel

antud projekteerimistingimuste ja ajutise ehitise ehitusloa alusel on õigusvastane, kuna hall ei

ole olemuslikult ajutine ega sellisena mõeldud. Ajutise ehitise mõiste EhS § 3 lg 4 ja PlanS §

125 lg 4 mõttes viitab õiguslikule, mitte majanduslikule või ehitustehnilisele tähendusele.

Kuigi ringkonnakohus on kaebaja viidatud 10.06.2021 otsuses haldusasjas nr 3-20-1518

leidnud, et kohaliku omavalitsuse üksus ei tohiks lubada ajutisena püstitada ehitist, mille

puhul on ilmne, et ehitist soovitakse tegelikkuses kasutada alaliselt, tuleb arvestada, et

viidatud seisukoha kujundas ringkonnakohus algselt ajutisele ehitisele alalise kasutusloa

andmist puudutanud vaidluse kontekstis, olles tuvastanud, et vaidlusaluse motokrossiraja

ajutisena ehitamise peamine kaalutlus oli välistada vajadus planeerida selle asukoht

üldplaneeringu tasandil. Käesoleval juhul on ehitise ruumiline mõju ja asjaolud oluliselt

erinevad, ehitusluba puudutab DP-ga ettenähtuga olemuselt sarnase funktsiooniga ehitist,

mille erinev mõju on peaasjalikult visuaalne. Sealjuures on kohaliku omavalitsuse

kaalutlusruum, hindamaks ümber ehitusloa taotleja väited ehitise ajutisuse kohta, piiratud.

Põhjendatud ei ole välistada ajutise ehitise ehitusloa andmist üksnes kaalutlusel, et ehitis

lubatud kasutusaja vältel eelduslikult ei amortiseeru või selle lammutamine võib ilmselt olla

majanduslikult ebarentaabel. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et PVC materjalist ja

ülerõhu abil püsiva halli lammutamine ning eemaldamine ei ole ehitustehniliselt keerukas.

Samuti ei ole eriliselt keerukas kaebaja viidatud maasse paigaldatud kommunikatsioonide

eemaldamine. Ainuüksi asjaolu, et halli omanik on avaldanud huvi kasutada halli

pikemaajaliselt, nagu ka tema eraõiguslik maakasutusõigus, ei muuda seadusest tulenevat

kohustust kasutusloa lõppemisel ajutine ehitis eemaldada.

27. Eeltoodu ei tähenda, et ka ajutise ehitise projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisel ei

peaks kohalik omavalitsus kaaluma asjassepuutuvaid huve ning võiks jätta kehtivad

planeeringud tähelepanuta. Samal alal kehtiv DP on kahtlemata üheks avalikku huvi

kajastavaks allikaks, mis mitmetes küsimustes kaitseb ka erahuve. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu hinnanguga, et ehitusloa alusel rajatud pneumohall, eriti arvestades selle ajutist

iseloomu, ei riku iseenesest kaebajate õigusi, mida DP sätted kaitsevad. Nagu ringkonnakohus

rõhutas ka 17.07.2023 esialgse õiguskaitse määruses, ei saa kaebajad ehitusluba vaidlustada

avalikes huvides, vaid üksnes enda õiguste kaitseks. DP-st ei saa tuletada, et see kaitseks

kaebajate metsavaate muutumatust või muid pelgalt esteetilisi huvisid. Seetõttu ei puutu

asjasse ka kaebajate väited, et hall ei taga väärtuslikke vaateid tänavatelt, ei ole erinevalt DP

nõuetest teaduslinnaku väärilise ilmega ja ületab teatud määral hoonekompleksidele

ettenähtud Mustamäe 5-korruseliste majade kõrgust. Kaebajate väidetest ei tulene ka, et

nimetatud nõudeid oleks olemuslikult eiratud. Avaliku huviga seonduvad ka kaebajate väited

elurikkuse vähenemise ja täitematerjali võimaliku väljapuhumise kohta. Nagu ka vastustaja on

kohtumenetluses möönnud, saavad kaebajate subjektiivseid õigusi riivata eelkõige müra- ja

valgusreostus, mis aga seonduvad mitte niivõrd pneumohalli rajamise, kui kasutusrežiimiga,

mis on kasutusloa kontrolliesemeks.

12(14)

3-23-1204

28. Põhjendatud ei ole ka kaebaja väited, et pneumohalli ehitamine tekitab vältimatult

parkimisprobleeme. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et halli teenindavate

parkimiskohtadena ei saa käsitada üksnes ehitusprojektis ettenähtud 12 kohta, vaid DP alusel

väljaehitatud parkimisvõimalusi, mis DP kohaselt peaksid teenindama samas asukohas

olemuslikult sarnase funktsiooniga staadioni. Kaebajate 09.06.2025 esitatud tõend, mille

kohaselt on 25.01.2024–29.05.2025 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poole pöördutud 147

korral seoses parkimisega Raja tänaval, ei muuda kohtu seisukohta, et ehitusluba on

õiguspärane. Asjaolu, et ca 16 kuu jooksul on pöördutud 147 korral seoses parkimisnõuete

rikkumisega (st keskmiselt umbes kaks pöördumist nädala kohta), iseenesest näitab, et

piirkonnas esineb probleeme parkimisnõuetest kinnipidamisega, kuid sellest ei saa teha

järeldust, et parkimisprobleem piirkonnas tuleneks ehitusloast. Puudub mõistlik põhjus

eeldada, et spetsiifiliselt jalgpallihalli kasutamisest huvitatud isikud oleksid altimad kehtivat

parkimiskorda eirama või muul moel õigusvastaselt käituma võrreldes DP-järgse staadioni

kasutajatega. Kui jalgpallihallil ka saab olla kaudne seos parkimisprobleemiga, saab see

tuleneda mitte halli ehitamisest ja olemasolust, vaid kasutamisest ning seega seostuda mitte

ehitus- vaid kasutusloaga.

29. Ehitusluba ei muuda kokkuvõttes õigusvastaseks ka see, et kaebajatele ehitusloa

andmisest ei teatatud ja vastuväidetele vastati pärast ehitusloa andmist. Tegemist on

menetlusliku rikkumisega, mis kohtu hinnangul ei saanud siiski asja otsustamist mõjutada.

Vastustajale pidi iseenesest olema kaebajate õiguste võimalik riive äratuntav tulenevalt

sellest, et kaebajad M.Q, U.L ja H. E. M.B olid esitanud 04.11.2022 kohtule kaebuse PT

tühistamiseks ja kaebaja X.P oli esitanud ehitusloa menetluses oma negatiivse seisukoha,

mistõttu oleks tulnud neid kui puudutatud isikuid teavitada ehitusloa andmisest. Kuna kohus

leiab, et ehitusluba kaebajate subjektiivseid õigusi ei riku ja asjaoludest ei nähtu, et kaebajate

seisukohtade ärakuulamisel oleks vastustaja pidanud jätma ehitusloa andmata, ei mõjutanud

menetluslik rikkumine kokkuvõttes siiski asja otsustamist. Kaebajad ei väida, et neil poleks

olnud võimalust ehitusloa menetluses oma arvamust avaldada ja puudub vaidlus, et kaebajate

ebapiisav kaasamine ei takistanud neil kaebuse esitamist.

30. Kohus rahuldab kaebuse kasutusloa tühistamise nõudes ja tühistab TLPA 25.01.2024

antud kasutusloa nr 2412371/00459. EhS § 54 lg 6 p 2 kohaselt esitab pädev asutus kasutusloa

taotluse eelnõu vajaduse korral arvamuse andmiseks isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis

puudutada. Riigikohus on selgitanud, et ka sõnaselge sätte puudumisel tuleb kasutusloa

väljastamise otsustamisel hinnata seda, kas kasutusloa väljastamine ning ehitise või selle osa

kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õiguste

ülemäärast riivet või rikkumist (halduskolleegiumi 18.10.2007 otsus nr 3-3-1-60-07, p 16).

Samuti on Riigikohus selgitanud, et kuigi pole välistatud, et kaebajate kaasamise ning

asjaolude nõuetekohase väljaselgitamise järel saaks kasutusloa uuesti väljastada, on

võimalik ka see, et erinevate õiguste ja huvide kohase tasakaalu saavutamiseks tuleks

kasutusloale seada kõrvaltingimusi (HMS § 53 lg 2 p 2, vt ka viidatud otsus asjas nr 3-3-1-

15-16, p 32) või kasutusluba andmata jätta (halduskolleegiumi 20.02.2019 otsus nr 3-14-

52416, p 27).

31. Puudub vaidlus, et Raja tn 4a pneumohalli kasutusluba väljastati ajal, mil halduskohtu

otsusega oli küll kaebus ehitusloa tühistamiseks rahuldamata jäetud, kuid otsus ei olnud

jõustunud, kuna kaebajad olid esitanud apellatsioonkaebuse. Vastustajale pidi olema äratuntav

kaebajate huvi, et pneumohalli kasutusloa andmisel kaalutaks sisuliselt nende huve,

arvestades püstitatud halli kasutamise faktilist mõju nende elukeskkonnale. Sealjuures oli

vastustaja halduskohtu menetluses möönnud, et kaebajate õiguste riivet seoses müra ja

valgusreostusega ei saa välistada. Vaatamata sellele, et vastustaja pidas seda eluliselt

väheusutavaks, esines mõistlik kahtlus kaebajate õiguste riive osas ning kaebajaid tuli

käsitleda kasutusloa menetluses puudutatud isikutena. Sellele vaatamata kaebajaid kasutusloa

13(14)

3-23-1204

menetlusse ei kaasatud ja ära ei kuulatud ning neid ei teavitatud kasutusloa andmisest. Ka ei

nähtu kasutusloast mis tahes kaebajate õiguste ja huvide kaalumist ega neid potentsiaalselt

riivavate mõjude hindamist.

32. Antud asjaoludel on tegu olulise menetlusveaga, mis toob kaasa kasutusloa tühistamise.

Kaebajate kaasamata jätmist ja nende huvide mittekaalumist ei õigusta vastustaja seisukoht, et

võrreldes ehitusloaga ei ole kasutusloa väljastamisel tingimused püstitatud pneumohallile

muutunud. Võimalikud kaebajate huvide riived seoses müra, valguse ja kaudselt ka

parkimisega kaasnevad mitte niivõrd halli olemasolu kui tegeliku kasutamisega. Riive

tegelikku esinemist on vastustajal võimalik faktiliselt kontrollida, sh mõõta müra ja valguse

intensiivsust kaebajate elukohtades, ja kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas see on ülemäärane

ja kas sellest tulenevalt on vaja halli kasutust kasutusloaga täpsemalt reguleerida. Asjaolude

pinnalt ei ole kohtul võimalik üheselt veenduda, et riivet ei esine, ega teostada kaalumist

vastustaja eest. Seega ei ole kohtul võimalik ka välistada, et kaebajate kasutusloa menetlusse

kaasamata jätmine võis mõjutada asja otsustamist.

33. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, ning lg

2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt

kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 4 kohaselt muudab kõrgema astme kohus

menetluskulude jaotust, kui ta muudab alama astme kohtu lahendit. Kuna kohus lahendab

kaebuse muudetud nõuetes, rahuldades ühe nõude kahest, tuleb vastavalt määrata ka

menetluskulude jaotus mõlemas kohtuastmes.

34. Kaebajad on taotlenud halduskohtu menetluses menetluskulude hüvitamist kokku 6675

eurot (riigilõiv kaebuselt ja määruskaebuselt 240 eurot ja õigusabikulu koos käibemaksuga

6435 eurot). Ringkonnakohtu menetluses on kaebajad taotlenud menetluskulude

õigusabiteenuse eest koos käibemaksuga kokku 2206,50 eurot. Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt on kaebajad tasunud apellatsioonkaebuselt ka riigilõivu 120 eurot, mille

väljamõistmise taotluse loeb kohus esitatuks apellatsioonkaebuses esitatud kulude jaotamise

taotlusega. Kaebajate õigusabikulude kandmise kohustuse tekkimine on tõendatud RISTAL

KEBA PARTNERID Advokaadiburoo OÜ arvetega, millele lisatud spetsifikatsioone saab

käsitada menetluskulude nimekirjana. Kaebajad on füüsiliste isikutena kinnitanud, et nad ei

ole käibemaksukohuslased. Vastustaja ega kolmas isik ei ole menetluskulude väljamõistmist

taotlenud.

35. Kaebajate tõendatud menetluskulud kahes kohtuastmes kokku on 9001 eurot ja 50 senti,

mida kohus peab asja mahukust ja keerukust arvestades vajalikuks ja põhjendatuks.

Kaebajatele tuleb välja mõista kahes kohtuastmes kokku proportsioonis kaebuse

rahuldamisega 50% tõendatud menetluskuludest, st 4500 eurot ja 75 senti.

36. Kaebajate isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel

asendada nende nimed initsiaalidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

14(14)