3-22-1676/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika

Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsembril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-22-1676

Haldusasi

X kaebus Kehtna Vallavalitsuse 02.08.2022 korralduse

nr 233 ja 03.08.2022 ehitusloa nr 2271/18981

osaliseks tühistamiseks ning 10.10.2024 väljastatud

osalise kasutusloaga nr 2412371/04630 hõlmatud

ulatuses õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Kehtna vald

Seaduslik esindaja vallasekretär Maire Pettai

Kolmas isik 1 – Y

Kolmas isik 2 – MTÜ Luminder

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.08.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Kehtna valla dokumendiregistrist kohtutoimikusse 01.10.2024 korraldus nr

251 „Kasutusloa väljastamine“ ja ehitisregistrist kasutusluba nr 2412371/04630.

2. Rahuldada X taotlus ja jätkata 10.10.2024 väljastatud kasutusloaga nr

2412371/04630 hõlmatud ulatuses menetlust Kehtna Vallavalitsuse 02.08.2022

korralduse nr 233 ja 03.08.2022 ehitusloa nr 2271/18981 õigusvastasuse tuvastamiseks.

3. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 31.08.2023 otsus osaliselt.

Teha asjas uus otsus, millega rahuldada X kaebus osaliselt ning tunnistada Kehtna

Vallavalitsuse 02.08.2022 korraldus nr 233 ja 03.08.2022 ehitusluba nr 2271/18981

õigusvastaseks. Jätta kaebus rahuldamata nõudes tühistada Kehtna Vallavalitsuse

02.08.2022 korraldus nr 233 ja 03.08.2022 ehitusluba nr 2271/18981 kasutusloaga nr

2412371/04630 hõlmamata osas.

4. Mõista Kehtna vallalt X kasuks välja kahes kohtuastmes kantud menetluskulu 30

eurot.

5. Jõustunud kohtuotsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi

initsiaalidega.

3-22-1676

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

hiljemalt 19.01.2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kehtna Vallavalitsuse 14.12.2021 korraldusega nr 398 väljastati ehitusseadustiku (EhS) §

27 alusel projekteerimistingimused (PT) (dtl 306–309) Palukülas asuvale Hiiemäe kinnistule

(katastriüksus 29202:003:1501; pindala 103,41 ha; sihtotstarve 100% üldkasutatav maa)

teenindushoone projekti koostamiseks, millega täpsustati ala suhtes kehtivat 21.09.2004

kehtestatud Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringut (DP) (dtl 68–90). PT

põhjenduste kohaselt on Hiiemäe kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks Kehtna valla

üldplaneeringu (ÜP) järgi puhke- ja virgestusmaa, kuhu on lubatud rajada

puhkemajanduslikke ehitisi. Projekteeritav hoone on kooskõlas DP-ga ning arvestatud on DP

menetluses koostatud keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandega (dtl 204–259). Ehitusala

on ca 225 m2 ja projekteeritava teenindushoone pind ca 100 m2. Hiiemäe kinnistu asub

Kõnnumaa maastikukaitseala Paluküla piiranguvööndis ning Keskkonnaamet on PT

kooskõlastanud (dtl 260–261). Arvestatud on Keskkonnaameti soovitusega säilitada

pärandkultuuri objektid (kaev ja kelder) ning vanad õuepuud. PT vaidlustati kohtus,

halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused haldusasjas nr 3-22-656, millega kaebus jäeti PT osas

rahuldamata, ei ole käesoleva otsuse tegemise seisuga jõustunud. PT on kohtuotsuse tegemise

seisuga kehtiv.

2. Kehtna Vallavalitsuse 02.08.2022 korraldusega nr 233 (dtl 66–67) anti ehitusluba nr

2212271/18981 (ehitusloal kuupäev 03.08.2022) (dtl 293–301) Hiiemäe kinnistule

teenindushoone ehitamiseks. Korralduse kohaselt on ehitise omaniku MTÜ Lumider kasuks

vallavolikogu 21.02.2022 otsusega nr 1-2/24 seatud hoonestusõigus ja sõlmitud notariaalne

leping. Hoonestaja on kohustatud ehitama Hiiemäe kinnisasjale endise Liivaku taluhoone

varemete maakivimüüride piires Paluküla tervise- ja matkaradade külastajaid teenindava

hoone. MTÜ-ga Lumider on sõlmitud Paluküla terviseradade rendileping, mille raames

tehakse ka terviseradade hooldustöid. Radade kasutustingimuste parendamiseks on vaja rajada

teenindusmaja. Keskkonnaamet andis ehitusloa menetluses 14.07.2022 nõusoleku ehitusloa

andmiseks. Püstitatav ehitis ei asu kinnismälestise nr 27194 „Ohvrikoht Hiiemägi“

kaitsevööndis. Koostatud on teenindushoone rajamise ehitusprojekti KMH eelhinnang

(koostaja Lemma OÜ) (dtl 12–37). Kavandatava teenindushoone rajamine ei põhjusta ühegi

keskkonnaelemendi suhtes olulist negatiivset keskkonnamõju. KMH eelhinnangust lähtudes

ei ole vajalik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

kohane KMH. Põhjendused ja keskkonnatingimused on toodud eelhinnangu peatükkides 4 ja

2(13)

3-22-1676

5. Ehitusluba on samuti vaidlustaud viidatud haldusasjas nr 3-22-656. Tallinna

Ringkonnakohtu 18.09.2025 otsusega (käesoleva otsuse tegemise ajal jõustumata) rahuldati

osaliselt Raplamaa Loodushoiu MTÜ kaebus ning tunnistati korraldus nr 233 ja ehitusluba

õigusvastaseks, kuna kaebajat ei kaasatud ehitusloa menetlusse, kuid kohtu põhjenduste

kohaselt oli ehitusluba sellele vaatamata sisuliselt õiguspärane.

3. X, kellele kuuluvad Palukülas Tiigimäe ja Sepahindreku kinnistud (Sepahindreku kinnistu

katastriüksus 29202:003:0361 piirneb Hiiemäe kinnistu katastriüksusega 9202:003:1501)

esitas korralduse nr 233 ja ehitusloa peale 07.08.2022 kaebuse Tallinna Halduskohtule.

Kaebaja põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.

Hiiemäe katastriüksusel asub Hiiemäe sihtkaitsevöönd, kus asuvad poollooduslikud

kooslused, mis on ühtlasi Natura 2000 elupaigad. Kavandatava ehitise asukoht paikneb II

kaitsekategooria liikide tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus), põhja-

nahkhiir (Eptesicus nilssonii) leiukohas ja III kaitsekategooria liigi nõmmelõoke (Lullula

arborea) leiukohas. Hiiemäe kinnistul paikneb ajaloolooline looduslik pühapaik, mille ala

kattub valdavalt Hiiemäe sihtkaitsevööndi alaga. Ehitusluba määrab kavandatava

teenindusmaja asukoha põhjendamatult liiga lähedale Hiiemäe sihtkaitsevööndile ja

looduslikule pühapaigale (ca 20 m). Kaebaja Paluküla külakoosolekul tehtud ettepanekule

nihutada hoone asukohta ei reageeritud. Alternatiivseid asukohti ei ole kaalutud.

Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg 12 p 2 kohaselt ei ole Hiiemäe kinnistule ehitusloa

alusel teenindushoone rajamine lubatav, sest üldkasutatav maa peaks üldjuhul olema

hooneteta maa ning teenindushoone ei ole käsitatav abihoonena.

DP seletuskirja lk-l 15 on sätestatud, et teenindus- ja garaaž-töökoja hoonete põhimahu

katuste harjajooned on paralleelsed või risti Reevimäe tippu ja hooneid ühendava mõttelise

joonega. Ehitusloa kohaselt rajatakse teenindushoone Liivaku varemetele ning kasutatakse

Liivaku varemete säilinud müüriosa teenindushoone osana. Liivaku varemetele rajatava

teenindushoone harjajoon ei ole risti ega paralleelne Reevimäe tippu tõmmatud mõttelise

joonega. KMH eelhinnang väidab valesti, et hoone on DP arhitektuuriliste nõuetega

kooskõlas.

Kehtna valla üldplaneeringu (ÜP) p 2.3.17.2 kohaselt on puhke- ja virgestusmaale lubatud

arendada majutus-, teenindusehitisi ja -rajatisi ning puhkemajanduslikke atraktsioone juhul,

kui need ei kahjusta Natura 2000 elupaiku ega kaitsealuste liikide populatsioone, väärtuslikke

maastikke, looduslikke pühapaiku ja rohelise võrgustiku alasid. Korraldusest ei nähtu, et

teenindushoone ehitamise ja kasutamise mõju looduslikule pühapaigale oleks hinnatud.

Loodusliku pühapaiga kui religioosse keskkonna olemuslik seisund on vaikus ja rahu ning

võimalikult puutumatu looduskeskkond. Pühapaiga kõrvale rajatava hoone intensiivne

kasutus, kaasnev liiklus, müra ja valgusreostus seda ei võimalda.

Kaebajat ei kaasatud ehitusloa menetlusse. Kaebaja kinnistul paikneb põhja-nahkhiire

poegimiskoloonia.

Ehitusloaga alustatakse Paluküla puhke- ja spordikeskuse DP realiseerimist. Arvestades DP

mahtu, on üheselt selge, et sellel on eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala

kaitse-eesmärkidele. KMH aruanne ei käsitle Paluküla PSK detailplaneeringu mõju Natura

alale ega Hiiemäe sihtkaitsevööndile, sest KMH aruanne koostati enne Eesti Vabariigi

astumist Euroopa Liitu. KMH eelhinnangus väidetu, et olemasolevad ja planeeritavad

tegevused ning koosmõju puuduvad, ei ole õige, sest kumulatiivset mõju põhjustavad DP-ga

planeeritud tegevused, Paluküla puhkemaja ning Paluküla Saunad tegevus. Lähtudes 2004.

aastal kehtestatud DP-st, ei võeta arvesse tänapäevaseid olusid, Riigikohtu ja Euroopa Kohtu

3(13)

3-22-1676

praktikat. Koostada tuli KMH. Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-56-12 p-s 18 selgitanud, et

Natura alale avalduva mõju osas kahtluste välistamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et

looduskaitses pädev asutus (Keskkonnaamet) pole kooskõlastuses täishindamist nõudnud.

Lõppkokkuvõttes vastutab haldusakti andja (Kehtna Vallavalitsus).

4. Kehtna Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu kokkuvõttes järgmistel põhjendustel.

Teenindushoone aluse maatüki sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa. MaaKatS § 181 lg 12

p 2 ei sisalda sõnaselget keeldu üldkasutatavale maale ehitamiseks. Ehitusluba on väljastatud

teenindushoone kui kinnistut teenindava abihoone rajamiseks. Hiiemäe kinnistu suurus on

103,41 ha, teenindushoone (koos terrassiga 64 m2) ei oma mõju kogu kinnistu

kasutusotstarbele. Hoone funktsioon on abistada teeniva kinnisasja kasutamist

(pesemisvõimaluse pakkumine, looduskaitseliste väärtuste tutvustamine, pärandkultuuri

tutvustamine jne), seda üldistes huvides.

DP vaidlustati kohtus, sh kaebaja poolt. Riigikohtu 25.09.2008 otsus nr 3-3-1-15-08 kinnitas,

et ehitustegevus Hiiemäe kinnistul on lubatud.

DP-s on teenindusmaja (objekt nr 6) planeeritud täpselt samale asukohale Liivaku talu

varemetel kui vaidlustatud ehitusloas. DP seletuskirja lk-l 15 on silmas peetud

teenindushoonet (objekt nr 7), mitte teenindusmaja.

Ehitusloa alusel rajatav teenindushoone ei oma puutumust kunagise kultuurimälestisega

„Paluküla Hiiemägi“ ja tänase ajaloolise loodusliku pühapaigaga „Ohvrikoht Hiiemägi“.

Ehitis ei paikne Ohvrikoht Hiiemäe piiranguvööndites ja piiranguvöönditest tulenevad

kitsendused vaidlustatud korraldusele ei laiene.

Kaebajat ei kaasatud menetlusse, kuna ta ei ole vaidlusaluse kinnisasjaga piirneva kinnisasja

omanik, talle kuulub Tiigimäe kinnistu. Püstitatav teenindusmaja on oma parameetritelt

äärmiselt väike ning piisavalt kaugel kaebajale kuuluvatest ehitistest (üle 190 meetri), millest

tulenevalt võimalik riive kaebaja õigustele on hüpoteetiline või minimaalne. Seega puudus

vastustajal põhjus eeldada, et ehitis võiks kaebaja õigusi riivata.

Liivaku talu varemetele ehitamise mõju keskkonnale on uuritud ehitusprojekti KMH

eelhinnangus, ÜP keskkonnamõju strateegilises hinnangus (dtl 91–203) ja DP KMH-s, ohtu

loodusele ei ole tuvastatud. Lisaks on Keskkonnaamet kaitseala valitsejana andnud nõusoleku

PT väljastamiseks.

Ehitustegevust ei ole planeeritud ajaloolise loodusliku pühapaiga sihtkaitsevööndisse.

Ehitusluba on menetletud loa taotleja soovi kohaselt ja menetlejal puudub õigus keelduda

ehitusloa väljastamisest seadusest mittetulenevatel asjaoludel või subjektiivsele seisukohale

tuginedes. Vastustaja on erinevate osapooltega ehitamisega seotud soove piisavalt arutanud

(koosolekud 02.01.2022 ja 16.02.2022, dtl 262–271). Keskkonnaamet ega Muinsuskaitseamet

ei näinud ehitustegevuses vastuolu õigusaktidega.

5. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud Y kohtule oma seisukohta ei avaldanud. Kolmas

isik MTÜ Luminder vastas kaebusele kokkuvõttes järgmiselt.

Kaebaja ei ole PT-d vaidlustanud ja see jääb ka ehitusloa tühistamisel kehtima. Kaebaja

subjektiivseid õigusi ehitusloaga ei rikuta. Kaebaja on esitanud valdavalt populaarkaebuse,

kuid ta ei saa ehitusluba vaidlustada avalikes huvides, oma subjektiivsete õiguste rikkumist ei

ole ta ära näidanud. Naaberkinnisasjade omanike õiguste hindamisel ei saa eelistada üht

omanikku teisele. Igal kinnisasjal on prioriteetsed selle omaniku huvid (vt Riigikohtu otsus nr

4(13)

3-22-1676

3-2-1-33-05, p 13). Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja

sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-42-03, p 16).

Kaebaja pidi arvestama, et DP-st tulenevaid õigusi hakatakse varem või hiljem teostama.

Kehtivat DP-d ei saa ehitusloa kaudu vaidlustada. Kaasamiskohustust ei ole rikutud.

Kaebajale kuuluv katastriüksus asub üle 1,1 km kaugusel. Selgitamata on, milliseid

subjektiivseid õigusi ehitustegevus Sepahindreku kinnistu osas rikub.

6. Tallinna Halduskohus jättis 31.08.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte

menetluskulud nende endi kanda. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.

Kehtna valla ÜP näeb Hiiemäe katastriüksusele ette puhke- ja virgestusmaa sihtotstarbe,

millena käsitatakse ÜP-s heakorrastatud haljas- ja metsaala koos teenindavate ehitistega

(spordi-, puhke-, kogunemisehitised, külaplatsid jne), mh on lubatud ehitada teenindusehitisi.

Kuna antud alal toimub spordi- ja puhketegevus, on maakasutuse sihtotstarve

üldplaneeringuga kooskõlas. DP näeb Hiiemäe katastriüksusele ette sihtotstarbeks 100%

sotsiaalmaa. Sotsiaalmaa sihtotstarve jaguneb kaheks: üldkasutatav maa ja ühiskondlike

ehitiste maa. Vastustajal on võimalik kaaluda maa sihtotstarbe muutmist kasutusloa

menetluses või kehtiva DP alusel muuta maa sihtotstarvet osaliselt üldkasutatavast maast

ühiskondlike ehitiste maaks. Kohtu hinnangul ühtib Hiiemäe katastriüksuse olemasolev

sihtotstarve kehtiva ÜP sihtotstarbega ning tingimata muutmist ei vaja. Kohtule jääb

ebaselgeks, milliseid seadusest tulenevaid kaebaja subjektiivseid õigusi oleks üldse võimalik

rikkuda sellega, kui maa kasutamise otstarve ei vasta osaliselt MaaKatS § 181 lg 12 p-s 2

sätestatud maa sihtotstarbele, kaebusest selliseid õigusi ei nähtu. Seda on kinnitanud ka

Tallinna Ringkonnakohus 17.05.2023 esialgse õiguskaitse kohta tehtud määruses, kus selgitas

varasemale praktikale viidates, et MaaKatS § 181 lg 12 p-s 2 esitatud loetelu hoonetest ja

rajatistest tuleb käsitada näitlikuna. Kõik tegevused ja rajatised, mis on kantud eesmärgist

mitte taotleda maalt kasumit ning mille puhul on tagatud maa avalik kasutamine, tuleb pidada

üldkasutatava maa sihtotstarbega kooskõlas olevaks.

Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et ehitusluba ei vasta DP tingimustele, kuna

teenindusmaja harjajoon ei ole risti või paralleelne Reevimäe tipuga. PT-ga on täpsustatud DP

põhijoonise objekti nr 6 ehk teenindusmaja asukohta Liivaku talu varemete kohal ja

vähendatud selle ehitusalust pinda. Katuse harjajoon ei saa ka kuidagi kaebaja subjektiivseid

õigusi rikkuda. Ka ringkonnakohus selgitas esialgse õiguskaitse määruses, et DP tingimus

katuseharjade suuna osas on ette nähtud avalikes huvides miljöö kaitseks.

Kaebaja väited külastuskoormuse olulisest kasvust ja sellega kaasnevast negatiivsest mõjust

hiiemäele kui pühapaigale ja seda külastavatele inimestele, sh kaebajale, ei seondu

teenindushoone ehitamise, vaid selle hilisema võimaliku kasutamisega. Ringkonnakohus

selgitas haldusasjas nr 3-22-656 esialgse õiguskaitse kohta tehtud määruses, et ala kasutatakse

aktiivselt puhkamiseks ja sportimiseks ning kuigi hoone ehitamine võib külastajate hulka

suurendada, ei ole tegu inimtegevusest puutumata piirkonnaga. Ettepanekut mälestise piire

laiendada ei ole realiseeritud ja teenindushoone jääks ka laiendatud piiridest väljapoole.

Võimalikud probleemid, kuidas ühitada spordi- või puhkeürituste korraldamist ning

pühapaiga külastamist, tuleb lahendada hoone hilisema kasutamise käigus (nt on võimalik

piirata ürituste korraldamist usulistel tähtpäevadel vmt).

Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajat ehitusloa menetlusse ei kaasatud. Kaebajale kuuluv

Tiigimäe kinnistu ei ole Hiiemäe kinnistu piirinaaber, kuna see asub teisel pool Rämasoo-

Paluküla teed, seega ei tulnud kaebajat sellest lähtuvalt menetlusse kaasata. Kaebaja on aga

menetluses selgitanud, et talle kuulub ka Sepahindreku kinnistu, mis piirneb Hiiemäe kinnistu

katastriüksusega 9202:003:1501. EhS § 42 lg 6 kohaselt kaasatakse piirneva kinnisasja

5(13)

3-22-1676

omanik menetlusse vajaduse korral, vajaduse üle otsustab pädev asutus. Sepahindreku

kinnistu asub ehitatavast hoonest enam kui kilomeetri kaugusel. Kavandatud hoone suurust

arvestades ei ole põhjust asuda seisukohale, et vastustaja tegi kaalutlusvea, jättes kaebaja

menetlusse kaasamata. Kohtule ei ole äratuntavad ka sellised asjaolud, mille tõttu oleks

kaebaja tulnud lugeda EhS § 42 lg 7 p 2 kohaselt isikuks, kelle õigusi või huve võib ehitis või

ehitamine puudutada, ja kellele oleks seetõttu tulnud saata ehitusloa eelnõu arvamuse

avaldamiseks. Seda ei muuda ka asjaolu, et kaebaja kinnistul paiknevad kaitsealused liigid,

kuivõrd vaidlusaluse ehitusloa alusel ehitatava ehitisega kaitsealuste liikide elutingimusi ei

muudeta.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et enne ehitusloa taotluse üle otsustamist pidanuks

Kehtna Vallavalitsus hindama detailplaneeringu keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 3 lg 1 p

2-le ehk läbi viima Natura hindamise. Kaebaja väited kumulatiivsest mõjust seonduvad

eelkõige teenindusmaja kasutamisega, mitte ehitusloaga, ning on ka paljasõnalised ja

tõendamata. Tallinna Ringkonnakohus on 13.01.2023 ja 05.04.2023 määrustes haldusasjas nr

3-22-656 põhjalikult käsitlenud Natura 2000 hindamise rikkumise väidet ja kumulatiivset

mõju ning leidnud, et see ei ole põhjendatud. KMH eelhinnang hõlmab mh Natura

eelhindamist, mõju nahkhiirtele ja kultuuripärandile (k.a looduslikule pühapaigale) ja selle

järelduste kohaselt ei põhjusta teenindushoone rajamine ühegi keskkonnaelemendi suhtes

olulist negatiivset keskkonnamõju. Asjaolust, et KMH eelhinnangus on soovitatud rakendada

leevendusmeetmeid (nt kavandada nahkhiiresõbralik hoone ja valgustus või paigaldada

varjekaste), ei saa tuletada vajadust teha täiemahuline KMH või Natura hindamine. Kaitse-

eeskirjast ei nähtu, et Kõnnumaa maastikukaitseala eesmärk oleks kaitsta rukkirääku.

Paluküla ja Hiiemäe piirkond on inimestele liikumiseks avatud, Hiiemäel toimuvad erinevad

üritused ja võistlused, mille osalejate arv ületab vastustaja kinnitusel juba praegu

teenindushoone mahutavuse. Seetõttu ei ole esitatud andmetel eluliselt usutav, et

teenindushoone külastatavus ja lisanduv müra kahjustaks ala kaitse-eesmärkide saavutamist.

Kumulatiivset mõju saab ja tuleb hinnata edaspidi, kui kavandatakse DP-ga ettenähtud muude

ehitiste püstitamist.

Asjaolu, et kaebaja leiab, et teenindusmaja asukoht võiks asuda kaugemal Hiiemäe

sihtkaitsevööndist ja looduslikust pühapaigast, ei muuda ehitusluba õigusvastaseks ega saa

kaasa tuua selle tühistamist. Teenindushoone asukohta on kaalutud DP menetluses ja seda

täpsustavas PT-s. Ehitusloa menetluses ei pidanud ega saanudki vastustaja hakata uuesti

kaaluma teenindusmaja asukohta. Seega ei ole vastustaja teinud ehitusloa väljastamisel

kaalutlusviga.

7. Kehtna Vallavalitsus väljastas 01.10.2024 korraldusega teenindushoonele 10.10.2024

osalise kasutusloa nr 2412371/04630 (kasutusloas on märgitud, et see ei hõlma projektis ette

nähtud ventilatsiooni, mille väljaehitamise tähtaeg on 31.12.2027). Kaebaja on vaidlustanud

korralduse ja kasutusloa, kaebus on haldusasjas nr 3-24-2768 Tallinna Halduskohtu

menetluses ja käesoleva otsuse tegemise seisuga ei ole halduskohus kaebust lahendanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Kaebaja esitas halduskohtu 31.08.2023 otsusele 24.09.2023 apellatsioonkaebuse,

paludes halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada. Kokkuvõtlikult on

apellatsioonkaebuse väited järgmised.

Seadusandja on määratlenud MaaKatS-s üldkasutatava maa hooneteta maana, millel üksnes

erandjuhul võivad paikneda abihooned. Ehitusloas 2212271/18981 on ehitise kasutamise

otstarbeks märgitud muu teenindushoone (kood 12339), s.t tegemist ei ole abihoonega.

Kohalikul omavalitsusel on õigus maa sihtotstarvet muuta, kuid seda oleks tulnud teha enne

ehitusloa andmist. Keskkonnaamet ei andnud 07.02.2022 kirjas nõusolekut Hiiemäe

katastriüksuse jagamiseks, mis oleks Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 6 p 1

6(13)

3-22-1676

kohaselt eelduseks katastriüksuse kõlvikute piiride ja maa sihtotstarbe muutmiseks. Kaebaja

subjektiivsed õigused on seotud loodusliku pühapaiga ja sellega seotud usuliste

veendumustega. MaaKatS § 181 lg 12 p 2 tagab, et üldkasutataval maal asuvasse looduslikku

pühapaika ja vahetult selle kõrvale hooneid rajada ei saa.

PT-ga ei ole täpsustatud teenindushoone asukohta, sest korralduse nr 398 kohaselt on PT-

järgne arhitektuurne lahendus DP arhitektuuriliste nõuetega kooskõlas. Vallavalitsusel ei ole

õigust muuta vallavolikogu poolt detailplaneeringuga kehtestatud arhitektuurinõudeid, see

rikuks võimude lahususe põhimõtet. DP-d kui ühiskondlikku kokkulepet saab muuta ainult

valijate mandaadiga vallavolikogu.

Halduskohus ei ole selgitanud, millise õigusnormi alusel on vastustaja kohustatud hindama ja

kaaluma teenindushoone kasutamisega kaasnevat mõju Hiiemäe kinnistul asuvale

looduslikule pühapaigale ning kaebaja kasutusloa menetlusse kaasama.

EhS § 44 p 4 kohaselt keeldutakse ehitusloa andmisest, kui ehitisega kaasneb kinnisasjaga

piirnevate kinnisasjade omanikele või selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju

ning sellest tulenevalt tuleb ka ehitise mõjualas elavad isikud ehitusloa menetlusse kaasata.

Kinnistute vahel asuv kitsas tee ei oma sisulist mõju. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et

teenindushoonele vajalik vesi saadakse Hiiemäe kinnistu katastriüksusel 29202:003:1502, mis

on Tiigimäe kinnistu vahetu naaberkinnistu, asuvast salvkaevust. Intensiivses kasutuses hoone

veevajadus on suur, see võib mõjutada kaebajale kuuluva Tiigimäe kinnistu veevarustust.

Seega tuli ehitusloa eelnõu esitada kaebajale EhS § 42 lg 7 p 2 alusel arvamuse avaldamiseks.

Kaebajale kuuluval Tiigimäe kinnistul asuvad kaitsealused käsitiivalised on teenindushoone

rajamisest mõjutatud, sest teenindushoone jääb nende toitumisalale. Intensiivses avalikus

kasutuses hoonega kaasneb valgustus ja müra, mille suhtes käsitiivalised on tundlikud.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg 1 ning § 23 lg-te 1 ja 2 alusel on isikul,

kelle kinnistul paikneb kaitsealune liik, õigus esitada kaebus kaitsealust liiki mõjutavate

väljastpoolt tulevate negatiivsete mõjude tõrjumiseks, sest vastasel juhul ei saaks isik järgida

põhiseaduse §-s 53 sätestatud elu- ja looduskeskkonna kaitsmise kohustust. Kaebajal on

vahetu puutumus kaitseala looduskeskkonnaga, kus ta elab. Haldusasjas nr 3-16-2272 on

Tallinna Ringkonnakohus 15.05.2018 määruse punktis 6 selgitanud, et loodusliku

pühapaigaga seotud usuliste veendumuste puhul ei ole kaebeõigust KeÜS § 23 lg 1 alusel

võimalik välistada, sest hiiemäe kui loodusliku pühapaiga piirid ei ole erinevalt

arheoloogiamälestise kaitsevööndist täpselt määratletavad. Samast haldusasjast on

vastustajale teada kaebaja usulised veendumused seoses Hiiemäe kinnistul asuva loodusliku

pühapaigaga.

Kumulatiivset mõju, sh kaebaja elukeskkonnale tuleb hinnata ja kaaluda ehitusloa menetluses,

sest loa realiseerimisega luuakse tingimused kasutuskoormuse kasvuks. Tulevase omaniku

(vastustaja) poolt kasutusloa menetluses hoone kasutamisega kaasneva mõju hindamine ei ole

objektiivne. Seoses Paluküla Saunade tegevusega on teadaolevalt vähemalt kahel korral

sekkunud politsei.

2004. aastal kehtestatud DP-ga kavandatu ei ole enam ajakohane, sest Kõnnumaa

maastikukaitseala arvati Natura 2000 võrgustikku, 2008. aasta sügisel kehtestati uus Kehtna

valla üldplaneering, 2008. aasta oktoobris Barcelonas toimunud Rahvusvahelise

Looduskaitseliidu (IUCN) maailma looduskaitse IV kongressil kiitis Eesti koos rohkem kui

saja riigiga heaks resolutsiooni 4.038 „Looduslike pühapaikade tunnustamine ja kaitse

kaitsealadel”. Sellega võttis riik selge kohustuse kaitsta kaitsealadel paiknevaid looduslikke

pühapaiku. Resolutsiooni suunise 2.5 kohaselt tuleb looduslikud pühapaigad ümbritseda tugi-,

puhver- ja üleminekuvöönditega, eriti sellised pühapaigad, mis on altid kahjulikule

7(13)

3-22-1676

välismõjule. Teenindushoone asuks pühapaiga üleminekuvööndis. Vastustaja on esitanud

29.03.2023 Kultuuriministeeriumile taotluse, mille kohaselt on Paluküla spordi- ja

puhkekeskuse eeldatav aastane külastajate arv 170 000 inimest. DP-s ei ole kaalutud väga

suure külastajate hulga mõju kaebajale olulisele looduslikule pühapaigale. DP KMH-s ei ole

hinnatud tegevuste mõju Natura alale.

9. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohtu

otsus on õiguspärane ja põhjendatud ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

10. MTÜ Luminder palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja on esitanud

apellatsioonkaebuses uusi argumente esialgse kaebuse sisustamiseks, kuid puuduvad

igasugused tõendid, millest tulenevalt oleks halduskohtu seisukohad ebaõiged. Kolmandal

isikul puudub igasugune teave haldusasja nr 3-16-2722 kohta, millega kaebaja on asunud oma

seisukohti põhjendama. Kolmandal isikul on hoonestusõiguse alusel kohustus hoone ehitada.

11. Kaebaja esitas seoses teenindushoonele osalise kasutusloa väljastamisega 27.09.2025

ringkonnakohtule taotluse jätkata menetlust korralduse nr 233 ja ehitusloa õigusvastasuse

tuvastamiseks.

Kaebajal on preventiivne huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna DP alusel on

jätkuvalt võimalik väljastada ehituslubasid, siis on vaja saada hinnang vastustaja ehitusloa

väljastamise menetluspraktikale Hiiemäel asuval planeeringualal. Kehtna Vallavolikogu

haridus-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjoni 06.03.2025 protokolli kohaselt kavandatakse Hiiemäe

sihtkaitsevööndisse ja loodusliku pühapaiga alale kolme suusatõstuki paigaldamist ning

kunstlume tootmiseks torustiku rajamist. Kavandatu naabrina on kaebaja järgnevatest

menetlustest puudutatud ja mõjutatud isik. Ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine loob selgust

ning aitab kaebajal menetlustes oma õigusi kaitsta. Kaebaja juhtis tähelepanu

Muinsuskaitseameti 19.08.2025 kirjale nr 5-14/1970-1, millele lisatud joonise kohaselt

käsitleb Muinsuskaitseamet jätkuvalt Hiiemäe kinnistul asuvat looduslikku pühapaika

Hiiemäe sihtkaitsevööndi piirides. Ehitusloa menetluses ei ole käsitletud ega kaalutud

teenindushoone rajamise mõju Hiiemäe sihtkaitsevööndi piirides asuvale looduslikule

pühapaigale. Kolmandale isikule hoonestusõiguse seadmisest ei saa tulla kohustust hoonet

ehitada, sest hoonestusõigus ei anna veel õigust hoone ehitamiseks.

12. Vastustaja palub täiendavas vastuses jätta kaebus rahuldamata.

Muinsuskaitseameti 21.01.2025 kirja nr 5-14/217 kohaselt on menetlus kultuurimälestiste

piiride muutmise osas lõpetatud. Kaebaja viidatud kiri käsitleb Muinsuskaitseameti seisukohta

metsateatisele. Kehtna Vallavolikogu 21.02.2022 otsuse nr 24, millega seati hoonestusõigus

Hiiemäe kinnisasjale, p 2 alapunkt 2.1 kohustab MTÜ-d ehitama külastajaid teenindava

hoone. Ehitustegevus toimub kooskõlas seadusega. Suusatõstukite paigaldamine on ainult

volikogu komisjoni kavand.

13. MTÜ Luminder palub jätta kaebus menetlusse võtmata või rahuldamata.

Kaebaja väited millalgi algava ehituse kohta ei ole piisavad kaebuse sisustamiseks. MTÜ

Luminder on täitnud kõik seadusest tulenevad nõuded, et täita hoonestusõiguse lepingust

tulenevaid kohustusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus võtab kasutusloa andmise korralduse ja kasutusloa uurimispõhimõttest lähtudes

haldusasja toimikusse.

15. Kohus rahuldab kaebaja taotluse jätkata kasutusloaga hõlmatud osas haldusasja menetlust

ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks HKMS § 152 lg 2 alusel. Seoses osalise kasutusloa

8(13)

3-22-1676

andmisega on kasutusloaga hõlmatud osas ehitusluba ammendunud, seda ei ole enam

võimalik tühistada ja see tooks kaasa HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kohtumenetluse lõpetamise,

kui kaebaja ei taotle HKMS § 152 lg 2 alusel õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks

põhjendatud huvi. Kuna kasutusluba ei hõlma teenindushoone ventilatsioonisüsteemi, siis on

selles osas ehitusloa tühistamine jätkuvalt võimalik.

16. Kaebaja on põhjendanud kasutusloaga hõlmatud osas ehitusloa õigusvastasuse

tuvastamise vajadust eelkõige oma preventiivse huviga saada hinnang vastustaja ehitusloa

väljastamise menetluspraktikale DP planeeringualal, kuna DP elluviimine eeldatavalt jätkub,

näiteks võimalike suusatõstukite paigaldamisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa PT alusel

antud ja tänaseks valdavas osas ammendunud ehitusloa menetlus ja selle õiguspärasuse või -

vastasuse tuvastamine omada sisulist preventiivset mõju võimalike tulevaste DP alusel

antavate ehituslubade (mille puhul võidakse DP-d täpsustada omakorda uute

projekteerimistingimustega) menetlustele või muudele DP elluviimise toimingutele ning

seega jääb mõneti ebaselgeks ka kaebaja preventiivne huvi. Kohus leiab siiski, et kaebajal

võib olla eeldatavalt huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise vastu seoses samaaegselt

toimuva kohtuvaidlusega kasutusloa üle. Riigikohus on selgitanud, et kuigi ehitusloa

õigusvastasus ei too vältimatult kaasa ehitamise ega ehitise õigusvastasust, tuleb ehitusloa

andmisel tehtud vea ilmnemisel kaaluda ehitise omaniku ja kolmandate isikute õigusi ja huve

ning otsustada kas kasutusloa andmine või ehitusloa kehtetuks tunnistamine või muutmine

(halduskolleegiumi 04.12.2017 otsus haldusasjas nr 3-15-873, p 21). Menetluse jätkamine on

otstarbekas ka seetõttu, et kaebaja seisukohtade põhjal ei ole eristatav, millises osas

puudutavad tema väited ehitusloa õigusvastasuse kohta kasutusloaga hõlmamata

teenindushoone ventilatsioonisüsteemi, vaid seisukohtadest võib aru saada, et need

puudutavad ehitusluba tervikuna. Seetõttu ei lõpeta kohus menetlust kasutusloaga hõlmatud

ehitusloa osa suhtes ja jätkab menetlust ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning

annab põhjendustes hinnangu ehitusloa õiguspärasusele tervikuna.

17. Seega jätkub kohtumenetlus korralduse nr 233 ja ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks

kasutusloaga hõlmatud osas ning korralduse nr 233 ja ehitusloa tühistamiseks kastutusloaga

hõlmamata osas.

18. Ehitusloa materiaalse õiguspärasuse osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

põhjendustega ja leiab, et ehitusluba on materiaalselt õiguspärane. Ringkonnakohus ei korda

halduskohtu seisukohti, vaid täiendab neid vastuseks apellatsioonkaebusele. Halduskohtu

otsus tuleb siiski tühistada osaliselt, kaebus osaliselt rahuldada ja lugeda ehitusluba

õigusvastaseks formaalse õigusvastasuse tõttu, kuna vastustaja on vääralt jätnud kaebaja

ehitusloa menetluses ära kuulamata. Tegemist on kaaluka menetlusveaga, kuid kohtu

hinnangul ei too see siiski kaasa ehitusloa materiaalset õigusvastasust, kuna kaebaja

kohtumenetluses esitatud väited ei oleks tinginud ehitusloa andmata jätmist. Seetõttu puudub

alus ehitusloa kehtivas (kasutusloaga hõlmamata) osas tühistamiseks. Selles osas tuleb jätta

kaebus ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

19. Halduskohus on asjakohaselt selgitanud, miks ei välista üldkasutatava maa sihtotstarve

Hiiemäe kinnisasjale hoone püstitamist. MaaKatS § 181 lg 12 p 2 kohaselt on üldkasutatav

maa üldjuhul hooneteta, kuid sellel võivad paikneda abihooned. Hoone rajamise antud

asukohta näeb ette nii DP kui ka oluliselt vähendatud mahus PT ning puhkemajanduslikud

ehitised on lubatud ka ÜP kohaselt. Sellest, et tegemist on seaduse kohaselt erandi, mitte

üldjuhul kehtiva reegliga, ei saa teha järeldust, nagu oleks PT-le vastava ehitusloa

väljastamine õigusvastane. Ehkki üldjuhul on üldkasutatav maa hoonestamata, on abihoone

rajamine seaduse alusel antud sihtotstarbe puhul selgelt lubatud. Sättest, mis abihoone

olemasolu selgesõnaliselt lubab, ei saa tuleneda kaebaja subjektiivset õigust nõuda, et

üldkasutataval maal abihoonet ei asuks.

9(13)

3-22-1676

20. Põhjendatud ei ole ka kaebaja väide, et hoonet ei saa käsitada abihoonena. Õigusaktides ei

ole määratletud kriteeriume, millele peaks ehitis vastama, et käsitada seda abihoonena.

Sealjuures ei tulene õigusaktidest, et abihoone eeldab igal juhul n-ö „põhihoone“ olemasolu,

vaid abihoone võib täita abistavat funktsiooni ka muul juhul. Ehkki majandus- ja

taristuministri 02.06.2015 määruses nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ on

nimetatud üksnes elamu, kooli vms abihoonet (kood 12744), ei saa sellest teha järeldust, et

abihoone saabki olla ainult elamul, koolil vms ning „muu teenindushoone“ (kood 12339)

kasutusotstarbega ehitise puhul ei ole tegemist abihoonega. Mõistlik on eeldada, et abihoone

on esmajoones mõeldud põhihoone või -rajatise teenindamiseks. Siinsel juhul on see tingimus

täidetud, sest vaidlusalune hoone on nähtud ette Paluküla puhke- ja spordikeskuse (sh

spordiplatsid, terviserajad) otstarbeka kasutamise võimaldamiseks (nt riietumisvõimalus,

tualetid). Sellele, et abihoone ei nõua vältimatult põhihoone olemasolu (ega selle kavandamist

tulevikus), viitab mh MaaKatS § 181 lg 12 p 2, mille sõnastuse kohaselt saavad üldkasutataval

maal paikneda üksnes abihooned. Ringkonnakohus jääb ka 29.11.2019 otsuses haldusasjas nr

3-18-2298 võetud seisukoha juurde, et MaaKatS § 181 lg 12 p-s 2 esitatud loetelu hoonetest ja

rajatistest tuleb käsitada näitlikuna. Kõik tegevused ja rajatised, mis on kantud eesmärgist

mitte taotleda maalt kasumit ning mille puhul on tagatud maa avalik kasutamine, tuleb pidada

üldkasutatava maa sihtotstarbega kooskõlas olevaks.

21. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ehitusluba ei ole õigusvastane vastuolu tõttu

DP arhitektuurinõuetega. DP seletuskirja ptk-s 9 (dtl 83) on märgitud, et teenindus- ja garaaž-

töökoja hoonete põhimahu katuste harjajooned on paralleelsed või risti Reevimäe tippu ja

hooneid ühendava mõttelise joonega. Selliselt on DP põhijoonisel (dtl 68) kujutatud ka

teenindushoone paiknemine (objekt nr 6). Samas on seletuskirja ptk-s 5 märgitud, et

teenindushoone rajatakse endisele Liivaku talukohale (dtl 78) ning põhijooniselt on näha, et

endisest taluhoonest oluliselt suurema hoone asukoht on kujutatud taluhoone vare kohale

nurga all pööratult. PT kohaselt (dtl 307) on hoone mahtu oluliselt vähendatud ja sätestatud, et

hoone on asjakohane projekteerida vana taluhoone ruumilises mahus. Kuna taluhoone suund

ei olnud DP seletuskirja ptk-s 9 sätestatud katuse harjajoone suunaga sama, siis on PT-ga

vastavat arhitektuurilist tingimust muudetud. Erinevalt kaebaja väitest ei ole see õigusvastane.

22. Asjaolu, et PT-s on samas lauses hoone vana taluhoone ruumilises mahus määratud

asukohaga (ja sellest tulenevalt ka katuse suunaga) märgitud, et hoone arhitektuurne lahendus

on planeeringu arhitektuuriliste nõuetega kooskõlas, ei tähenda õigusvastast vastuolu, millest

tulenevalt oleks tulnud jätta ehitusluba andmata. Keskmisele mõistlikule inimesele on

arusaadav, et PT sõnastuses on silmas peetud, et muus osas kui hoone täpne asukoht (ja sellest

tulenev suund) on lahendus DP arhitektuuriliste nõuetega kooskõlas. Tegemist ei ole mingil

moel DP põhilahenduse olemusliku muudatusega. Arusaamatu on ka kaebaja väide, et DP

arhitektuurilisi nõudeid on õigus muuta ainult valijate mandaadiga vallavolikogul uue

planeeringu kaudu ning vastupidine tähendab võimude lahususe printsiibi rikkumist. Esiteks

on EhS § 27 lg 4 p 4 kohaselt selgesõnaliselt lubatud detailplaneeringut täpsustavate

projekteerimistingimustega muuta hoone arhitektuurilisi, ehituslikke ja kujunduslikke

tingimusi. Teiseks on õiguslikult isegi teoreetiliselt põhjendamatu väide, nagu rikuks

arhitektuuritingimuste muutmine vallavalitsuse poolt võimude lahusust. Põhiseaduse § 4

sätestab võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte riigivõimu harude vahelistes suhetes.

Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Kohalikul tasandil teostatakse üksnes täidesaatvat

võimu. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 sätestab küll omavalitsusorganite

funktsioonide lahususe, loetledes volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused, kuid ei

üldplaneeringuga

kooskõlas

oleva

detailplaneeringu

kehtestamine

ega

projekteerimistingimuste andmine nende hulka ei kuulu. Viimaks jagab ringkonnakohus ka

halduskohtu seisukohta, et katuse harjajoone suuna kehtestamine DP seletuskirjas teenib

10(13)

3-22-1676

avalikes huvides miljöö kaitsmise eesmärki ega puuduta ca 180 m kaugusel elava kaebaja

subjektiivseid õigusi.

23. Põhjendatud on halduskohtu seisukoht, et väidetav külastuskoormuse kasv ja sellega

kaasnev negatiivne mõju hiiemäele kui pühapaigale ja seda usulisel eesmärgil külastavatele

isikutele, sh kaebajale, seondub teenindushoone kasutamise, mitte ehitamisega. Mõistlikku

kahtlust ei saa olla selles, et Paluküla hiiemäe piirkond on pikka aega olnud aktiivses

kasutuses puhkamise ja sportimise eesmärgil nii suve- kui talveperioodil. Kuigi on usutav, et

vaidlusaluse teenindushoone püstitamine vähemasti mõnevõrra avardab võimalusi korraldada

alal erinevaid üritusi ning võib iseenesest suurendada puhke- ja spordikeskuse külastajate

hulka, ei ole siiski tegemist olukorraga, kus hoone ehitatakse varem inimtegevusest

puutumata piirkonda. Samuti tuleb kaitsealal suurürituste korraldamiseks saada täiendavalt

kaitseala valitseja nõusolek (vt kaitse-eeskirja § 10 lg 2 p 1 ja § 15 lg 2 p 1). Kaebaja viitest,

et vastustaja prognoosi kohaselt võiks tervisespordikeskust külastada aastas 170 000 inimest,

ei tulene järeldust, et sellise suurusega külastuskoormus tegelikult realiseerub, ammugi et see

tuleneks vaidlusaluse teenindushoone püstitamisest. Ehitusprojekti kohaselt on

teenindushoone mõeldud kasutamiseks kuni 20 inimesele ning väliterrass 20–30 inimesele.

Kuna rajatud ei ole tuletõrje veevõtukohta, siis on kasutusloale kehtestatud kõrvaltingimus, et

hoone kasutajate arv võib olla kuni 10 inimest. Kuna hoone funktsiooniks on pakkuda piiratud

mahus lisateenuseid spordi- ja terviserajatiste kasutajatele, siis ei ole põhjust arvata, et hoone

ehitamisega iseenesest kaasneks puhke- ja spordikeskuse külastajate arvu oluline kasv (st

keskuse külastamise peamiseks põhjuseks ei ole mitte teenindushoone, vaid terviserajad).

Samuti kaasneb võimalik kumulatiivne mõju muude piirkonnas tegutsevate asutustega

kaebaja elukeskkonnale eelkõige hoone kasutamise, mitte ehitamisega. Kogu DP lahenduse

elluviimise kumulatiivset mõju saab ja tuleb hinnata edaspidi, kui kavandatakse DP-s

ettenähtud muude ehitiste püstitamist.

24. Halduskohus on õigesti leidnud, et ehitusloa menetluses ei saanud ega pidanud vastustaja

hakkama kaaluma hoone alternatiivset asukohta, vaid sai lahendada ehitusloa taotluse esitatud

kujul, lähtudes DP ja PT-ga määratud hoone paiknemisest ja muudest tingimustest.

Põhjendatuks ei saa sealjuures pidada kaebaja seisukohta, et hoone riivab kaebaja

usuvabadust liigse läheduse tõttu looduslikule pühapaigale. Kaebaja väide, et hooneid ei tohi

rajada looduslikku pühapaika ega selle vahetusse lähedusse, ei ole asjasse puutuv, kuna

kumbagi tunnust hoonel ei ole. Kinnismälestise nr 27194 „Ohvrikoht Hiiemägi“ kaitsevööndi

piir jääb teenindushoone asukohast ca 130 m kaugusele. Sellise vahemaa puhul on ilmselgelt

põhjendamatu ka väide, et tegu oleks pühapaiga vahetus läheduses paikneva hoonega.

Asjaolu, kas Muinsuskaitseamet on millalgi kaalunud mälestise piiride laiendamist, ei oma

asjas määravat tähtsust. Vastustaja sai ehitusloa väljastamisel lähtuda kehtivast õiguslikust

olukorrast. Maa- ja ruumiameti looduslike pühapaikade kaardirakendus ei kajasta

õigusaktides kehtestatud kitsendusi.1

25. Kaebaja väidab, et 2004. aastal kehtestatud DP-ga kavandatu ei ole enam ajakohane ja

ehitusloa andmine oli õigusvastane, kuna DP KMH-s ei ole hinnatud tegevuste mõju Natura

alale ega kooskõla IUCN resolutsiooniga. Ringkonnakohus seisukohaga ei nõustu. Nii DP kui

selle täpsustamiseks antud PT on kehtivad haldusaktid. Ehitusprojektile koostatud KMH

eelhinnang hõlmab kõiki kaebaja välja toodud küsimusi, sh Natura eelhindamist, mõju

nahkhiirtele ja kultuuripärandile (k.a looduslikule pühapaigale) ning kaebaja esitatud

vastuväited ja tõendid ei tekita põhjendatud kahtlust KMH eelhinnangu adekvaatsuses.

Keskkonnaamet kaitseala valitsejana on PT ja ehitusloa eelnõud kooskõlastanud.

1 https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused/looduslikud-puhapaigad/looduslikud-puhapaigad-

rakenduse-kirjeldus-p921.html

11(13)

3-22-1676

26. Seoses kaebaja väitega, et tal on kaebeõigus tulenevalt KeÜS §-dest 23 ja 30, kuna talle

laieneb põhiseaduse §-s 53 sätestatud elu- ja looduskeskkonna säästmise kohustus, märgib

ringkonnakohus järgmist. KeÜS § 23 lg 5 kohaselt on isikul õigus nõuda haldusorganilt

keskkonna säästmist ning mõistlike meetmete võtmist, et tagada keskkonna vastavus tervise-

ja heaoluvajadustele ning § 30 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust, sh õigust tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, on rikutud, esitada vaide haldusorganile või

kaebuse halduskohtusse. Nimetatud normide alusel saab isik kaitsta oma subjektiivseid õigusi,

eelkõige õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Normidest ei tulene

populaarkaebuse esitamise õigust ega analoogset kaebeõigust KeÜS § 30 lg-s 2 sätestatud

keskkonnaorganisatsiooni huvikaitse kaebeõigusega. Muu hulgas ei saa viidatud normidest

tuletada kaebaja õigust esitada kaebust avalikes huvides nt kaitsealuste liikide või Natura ala

terviklikkuse abstraktseks kaitseks väidetava negatiivse mõju vastu, isegi kui need liigid

elavad kaebaja kinnistul või kaebaja elukeskkond kattub kaitsealaga. Kaebajat ei saa selle

tõttu käsitada kaitsealuste liikide kui loodusvara kasutajana ega muus mõttes puudutatud

isikuna KeÜS § 23 lg 2 mõttes. Kaebajal on kaebeõigus oma elukeskkonna, sh tervise- ja

heaoluvajadustele vastava keskkonna kaitseks, samuti oma usuvabaduse kaitseks. Kaebaja

kaebeõigust ei ole kohus eitanud ja kaebus on läbi vaadatud. Kaebeõiguse olemasolu ei

tähenda siiski kaebaja õiguste rikkumist.

27. Õiguslikku tähtsust ei oma asja lahendamisel Kehtna valla ja MTÜ Luminder vahel

sõlmitud hoonestusõiguse lepingu sisu. PT ja ehitusloaga antud avalik-õiguslik ehitusõigus ja

asjaõiguslik või muu tsiviilõiguslik alus maa kasutamiseks ja ehitise omamiseks on mõlemad

vajalikud eeldused, et hoonet saaks õiguspäraselt püstitada ja kasutada, kuid need ei sõltu

teineteisest. Käesolevas haldusasjas on vaidluse all avalik-õiguslik ehitusluba, mille

menetluses omavad tsiviilõigussuhted tähtsust üksnes selles osas, kas maa omanik või

hoonestaja on ehitusloa taotluse ja loa andmisega nõus. Selle üle vaidlus puudub. Kaebajal on

võimalik ehitisest lähtuvate ebaseaduslike mõjude puhul, nt asjaõigusseaduse naabrusõiguse

sätete rikkumisel, esitada soovi korral tsiviilõiguslik nõue hoone omaniku vastu.

28. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vastustajal oli õigus jätta kaebaja

ehitusloa menetlusse kaasamata. Asjaolu, et kaebaja elukohaks olev Tiigimäe kinnistu ei ole

Hiiemäe kinnistu katastriüksuse 29202:003:1501 vahetu piirinaaber ja kaebajale kuuluv

Sepahindreku kinnistu asub enam kui kilomeetri kaugusel, ei tähenda, et vastustaja ei pidanud

kaebajat üldse menetlusse kaasama. Kaebaja elukoht asub küll vaidlusaluse hoonega võrreldes

teisel pool teemaa katastriüksust, kuid arvestades, et tegu on ühega teenindushoonele

lähimatest elamutest ning kaebaja oli pärast PT väljastamist väljendanud oma selget

vastuseisu teenindushoonele (dtl 44), pidi vastustajal tekkima vähemalt põhjendatud kahtlus,

et ehitis võib puudutada kaebaja huve. Kaebajale oleks tulnud vähemalt saata EhS § 42 lg 7 p

2 alusel ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks ja kaebaja seeläbi menetluses ära kuulata.

29. Kaebaja ära kuulamata jätmine tingib korralduse nr 233 ja ehitusloa formaalse

õigusvastasuse. Kohus on siiski veendumusel, et asjaolusid ja kaebaja kohtumenetluses

esitatud seisukohti arvestades ei mõjutanud see menetlusviga kokkuvõttes asja otsustamist

ning ehitusluba on sisuliselt õiguspärane. Seda ei muuda kaebaja väide, et ta oleks soovinud

ehitusloa menetluses välja tuua asjaolu, et teenindushoonele vajalik vesi saadakse Hiiemäe

kinnistu katastriüksusel 29202:003:1502 asuvast salvkaevust, mis võib mõjutada kaebaja

Tiigimäe kinnistu veevarustust. Kaebaja väide on hüpoteetiline ja kaebaja ei ole välja toonud,

et teenindushoone projekteeritud veevarustus ei vastaks kehtivatele õigusnormidele. Võimalik

vee tarbimise reguleerimise vajadus puudutab eelkõige mitte teenindushoone olemasolu, vaid

kasutamist, mis on kasutusloa menetluse kontrolliesemeks.

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, ning lg

2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt

12(13)

3-22-1676

kaebuse rahuldamisega. Paragrahv 109 lg 4 kohaselt muudab kõrgema astme kohus

menetluskulude jaotust, kui ta muudab alama astme kohtu lahendit. Kuna kohus rahuldab

kaebuse osaliselt ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõudes, kuid jätab rahuldamata

kaebaja nõude ehitusloa tühistamiseks (kasutusloaga hõlmamata osas), tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista pool kaebaja menetluskulust.

31. Menetlusosalised ei ole kummaski kohtuastmes esitanud taotlust menetluskulude

väljamõistmiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on aga kaebaja tasunud kaebuselt,

esialgse õiguskaitse taotluselt ja apellatsioonkaebuselt kokku riigilõivu 60 eurot, millest pool

ehk 30 eurot tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

32. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel

asendada tema nimi initsiaalidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

13(13)