2-23-6413/88 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. detsember 2025

Tsiviilasja number

2-23-6413

Tsiviilasi

Risto Raimetsa hagi Aivi Jungholzi vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks, ebaõigete andmete

avaldamise keelamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

5300 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. juuni 2025. a otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Aivi Jungholzi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

18. novembri 2025. a kohtuistung

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja)

Risto Raimets (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja (apellant) Aivi Jungholz (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merike

Roosileht

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 11. juuni 2025. a otsus osas, milles Aivi Jungholzi

kohustati omal kulul Risto Raimetsa kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ümber

lükkama (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4).

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Risto Raimetsa nõue ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks rahuldamata ning muuta hagi osalise rahuldamata

jätmise tõttu maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Muus osas jätta

maakohtu otsus muutmata.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Lugeda Tartu Maakohtu 11. juuni 2025. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Võtta vastu osaline nõuetest loobumine ja lõpetada menetlus Risto Raimetsa

hagis Aivi Jungholzi vastu ebaõigete faktiväidete edasise avaldamise

keelamise ja nimetatud faktiväidetega postituste eemaldamise nõuetes.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Välja mõista Aivi Jungholzilt Risto Raimetsa kasuks mittevaralise kahju

hüvitis 1800 eurot.

4. Jätta rahuldamata Risto Raimetsa nõue kohustada Aivi Jungholzi avaldama

omal kulul ebaõigete andmete ümberlükkamise avaldused."

5. Jätta Risto Raimetsa menetluskulud mõlemas kohtuastmes 40% ulatuses tema

enda kanda ning 60% ulatuses Aivi Jungholzi kanda. Aivi Jungholzi

menetluskulud jätta mõlemas kohtuastmes täies ulatuses tema enda kanda.

6. Määrata kindlaks Risto Raimetsa menetluskulude rahaline suurus mõlemas

kohtuastmes ning mõista Aivi Jungholzilt Risto Raimetsa kasuks menetluskulude

katteks välja 2436 eurot 5 senti.

7. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Aivi Jungholzil tasuda Risto

Raimetsale viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Risto Raimets (hageja) esitas 28. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagi Zinaida Jungholzi

(algne kostja) vastu, mille hilisemaid täpsustusi arvestades palus kohustada algselt kostjat

ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja mõista kostjalt hageja kasuks

välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Hageja palus avaldada ümberlükkavad

postitused samades Facebooki gruppides, kus valeväited avaldati. Algselt esitas hageja

nõuded ka edasise tegevuse keelamiseks ja postituste eemaldamiseks, kuid nendest hageja

menetluse käigus loobus.

Algne kostja suri 9. augustil 2023, millega seoses asendas maakohus algse kostja 19.

veebruari 2025. a määrusega tema pärija ja õigusjärglase Aivi Jungholziga (kostja).

Hagiavalduse kohaselt avaldati 26.–28. oktoobrini 2022 Facebooki gruppides "Vargad,

petturid, võlgnikud avalikuks", "Eesti Metsa abiks", "Rakvere kogukond", "Meie kodu– Vinni

vald", "Tartu Kuulutaja", "Avinurme kuulutused", "Vaba sõna" ja "Postimees" postitused,

milles hagejat süüdistati küttepuude varguses. Osa nimetatud postitusi ei olnud hagi esitamise

ajal enam nähtavad. Eeltõendamismenetluses saadud andmete kohaselt tehti postitused IP-

aadressilt, mille kasutajaks postituse tegemise ajal oli algne kostja.

Facebookis avaldatud ebaõiged faktiväited on hageja au, väärikust ja head nime teotavad.

Hageja oli kõnealused puud ostnud nende omanikult Riigimetsa Majandamise Keskuselt

(RMK). Kostja kustus 30. juunil 2022 hagejale puude varguse süüdistuse tõttu ka politsei,

kuid uurimise tulemusel selgus, et hageja tegevus ei olnud õigusvastane ja sellest teavitati ka

kostjat.

Hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega on kostja tekitanud hagejale kahju. Vargus on

Eesti kultuurikeskkonnas äärmiselt taunitav tegu ning selle sooritaja kaotab ühiskonna silmis

lugupidamise. Hageja on doktorikraadiga teadlane ja Eesti Maaülikooli õppejõud, samuti

Euroopa Mesindusteadlaste Assotsiatsiooni president. Taolised postitused kahjustavad

oluliselt hageja mainet ja teadustöö tegemise võimalusi. Postitustes avaldatud väited on

põhjustanud hagejal halba enesetunnet ja negatiivseid emotsioone. Hageja pidi taluma häbi

teo pärast, mida ta ei teinud. Hagejalt küsiti selgitusi ja ta on pidanud väiteid ümber lükkama,

millega tegelemine on põhjustanud stressi.

Kostja tegevus ebaõigete andmete avaldamisel oli õigusvastane ja sellega rikuti hageja

isikuõigusi. Kostja õigusvastase tegevuse eesmärk on olnud panna keskmine kõrvaltvaataja

kahtlema hageja kõlbelisuses ning moraalsuses. Hageja palus mittevaralise kahjuna arvesse

võtta kõiki hagejal tekkinud ülalkirjeldatud negatiivseid tagajärgi. Algne kostja hageja ees ei

vabandanud ega eemaldanud enda tehtud postitusi. Samuti tuleb hüvitise suuruse määramisel

arvestada algse kostja tahtlust – algne kostja avaldas ebaõiged postitused eesmärgiga

kahjustada hageja mainet. Samuti tuleb arvestada, et postitused jõudsid äärmiselt suure hulga

inimesteni.

Hageja leiab, et tema nõue saab üle minna kostjale kui algse kostja õigusjärglasele.

2. Nii algne kostja kui ka kostja vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta see rahuldamata.

2.1. Algne kostja möönis, et Facebookis avaldatud väited osutusid objektiivselt võttes

ebaõigeteks, kuid postituste tegemise ajal (26.–28. oktoobril 2022) ei teadnud ega pidanudki

algne kostja teadma nende ebaõigsusest. Algsel kostjal oli kokkulepe Sorex Invest OÜ-ga,

mis andis talle õiguse võtta endale hooldustööde käigus maha võetud metsamaterjal, mistõttu

pidas ta puitu enda omaks ja süüdistas hagejat omastamises. See välistab VÕS § 1047 lg 1

alusel algse kostja teo õigusvastasuse. Algse kostja poolt politseile esitatud kaebuse menetlus

ei olnud postituste avaldamise ajaks lõppenud. Kostja eemaldas kõik hagejat puudutavad

postitused 7. juunil 2023.

Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust ei ole hageja tõendanud. Isegi kui algne kostja

postitustega hagejale mittevaraline kahju tekitas, tuleb kahjuhüvitis asjaolusid arvestades

vähendada 0-ni.

2.2. Kostja algse kostja õigusjärglasena leidis, et ei saa vastutada algse kostja poolt avaldatu

eest, kuna ei ole ise postituste ja väidetavate väärtushinnangute avaldajaks. Mittevaralise

kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole mittevaralise kahju tekkimist

tõendanud. Kostja esindaja palus arvestada kostja majanduslikku seisu ja märkis, et kostja ei

saa avaldada ümberlükkavaid postitusi, kuna tal puudub ligipääs internetile ja ta ei ole

Facebooki gruppide liige.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus võttis 11. juuni 2025. a otsusega vastu hageja osalise nõuetest loobumise ja

lõpetas menetluse kostja vastu ebaõigete faktiväidete edasise avaldamise keelamise ja

nimetatud faktiväidetega postituste eemaldamise nõuetes. Muus osas maakohus rahuldas hagi.

Kohus kohustas kostjat avaldama omal kulul ebaõigete andmete ümberlükkamise avaldused

järgmise tekstiga: "Zinaida Jungholz (surnud) on avaldanud Risto Raimetsa kohta korduvalt

ebaõige väite selle kohta, nagu oleks Risto Raimets toime pannud küttepuude varguse. Seoses

sellega annab Zinaida Jungholzi (surnud) üldõigusjärglane Aivi Jungholz teada, et see väide ei

vasta tõele, Risto Raimets ei ole küttepuude vargust toime pannud." Kostja on kohustatud

nimetatud avaldused tegema sotsiaalmeediakanali Facebooki gruppides Vargad, petturid,

võlgnikud avalikuks; Eesti Metsa Abiks; Rakvere kogukond; MEIE KODU – VINNI VALD;

Tartu Kuulutaja; Avinurme Kuulutused; Postimees hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest ja postitused peavad olema vabalt nähtavad 6 kuud. Maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1800 eurot. Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3198 eurot

ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg-st 1 sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on algne kostja kostja ema ning kostja algse kostja ainus

pärija. Pärimisseaduse § 4 lg 1 kohaselt läheb pärimisel pärand üle pärijale ja § 2 sätestab, et

pärand on pärandaja vara, kusjuures pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis

seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Vara on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 kohaselt isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste

ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Pärimisseaduse (PärS) §130 lg 1 kohaselt

lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja

arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest

tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

Kuna kostja võttis vastu pärandi, võttis ta vastu ka varem algsele kostjale kuulunud õigused ja

kohustused. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ei ole selle tekitajaga

(pärandajaga) olemuslikult nii seotud, et ei saaks üle minna. Kahju hüvitiseks raha maksta ja

ebaõigeid andmeid ümber lükkava teate saab avaldada ka pärija. Seega lähevad need

kohustused pärandi koosseisus üle pärijale. Maakohus märkis, et jääb õigusjärgluse

küsimuses ka 5. septembri 2023. a määruses esitatud seisukohtade juurde.

VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ebaõigete faktiväidete avaldamine isiku kohta

õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud ega pidanud teadma väidete

ebaõigsusest. Kohus tuvastas, et algne kostja süüdistas 26.–28. oktoobrini 2022 kaheksasse

Facebooki gruppi tehtud postituses hagejat küttepuude varguses. Politsei ja prokuratuur olid

hiljemalt 2022. a oktoobri keskpaigaks kindlaks teinud, et hageja tegutses õiguspäraselt

RMK-ga sõlmitud lepingu alusel. Algne kostja sai sellekohase Riigiprokuratuuri määruse

kätte 12. oktoobril 2022, seega teadis postituste tegemise ajaks enda avaldatud väidete

ebaõigsusest. Kohus leidis, et algne kostja tegutses vähemalt raskelt hooletult, tõenäoliselt

pahatahtlikult.

Hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda valeinfo ümberlükkamist samades kanalites, kus

see avaldati. Kostja peab avaldama ümberlükkavad postitused kõigis kaheksas grupis, kus

algsed postitused avaldati. Kostja väited tehnilise võimatuse kohta ümberlükkavaid postitusi

avaldada ei ole põhjendatud.

Kuna hageja isiklikke õigusi rikuti, avaldades tema kohta ebaõiged fakte (VÕS § 1047 lg 1),

on see iseenesest aluseks mittevaralise kahju hüvitamise nõudele. Hüvitise suuruse määrab

kohus diskretsiooni alusel, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg-st 1,

VÕS § 127 lg 6 esimest lausest ja VÕS § 134 lg-test 2 ja 5, arvestades rikkumise ulatust,

kestust ja laadi ning kahju tekitaja hilisemat käitumist ja varalist seisu. Maakohus pidas

õiglaseks hüvitiseks 1800 eurot. Hüvitise määramisel arvestas kohus rikkumise ulatust

(postitused 8-sse Facebooki gruppi, sh gruppi "Postimees" 179 000 jälgijaga), kestust (kuni 7

kuud), kostja käitumist (postitusi ei eemaldatud kohe, vabandamine oli formaalne) ning kostja

varalist seisu. Hageja soovitud hüvitist 5000 eurot ei pidanud kohus põhjendatuks, kuna

postitustes ei olnud otseselt alandavaid väljendeid, vaid pigem negatiivse alatooniga

faktiväited.

Menetluskulude jaotamisel lähtus maakohus TsMS § 162 lg-st 1.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi

rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse,

millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud mõlemas kohtuastmes

hageja kanda. Juhul kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks asjas ise uut otsust teha, palub

kostja saata tsiviilasja tagasi maakohtule uueks arutamiseks.

Kaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti PärS § 2 ja 130 lõiget 1, mis

viis kohtu ebaõigete lõppjäreldusteni. Kostja on küll algse kostja pärija ja õigusjärglane, kuid

hageja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ja ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõue on isikuga seotud ja need ei lähe üle pärijale, vaid lõpevad pärandaja surmaga. Tegemist

on isikuõiguse rikkumisega, mille eesmärk on isiku au ja väärikuse kaitse. Riigikohtu praktika

on korduvalt kinnitanud, et surmaga lõpevad isikuõiguse kaitseks mõeldud nõuded, sh au

teotamise ümberlükkamise nõue (nt RKTKo 17.01.2007, 3-2-1-133-06).

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue põhineb isiklikul deliktivastutusel. Kui hagi on esitatud

pärast pärandaja surma, ei ole see nõue õiguslikult suunatav tema pärija vastu, kuna vastutus

ei kandu üle. Pärija ei vastuta pärandaja tegude eest, kui ta ise ei ole rikkumist toime pannud

ega jätkanud. Seetõttu on mittevaralise kahju hüvitamise nõue alusetu ja tuleb täielikult

rahuldamata jätta.

Kuna nõuded on alusetud, siis on ka põhjendamatult välja nõutud mittevaralise kahju hüvitis

1800 eurot ning jäetud menetluskulud kostja kanda.

5. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud

kostja kanda.

Algse kostja kohustused hageja ees on pärimisega üle läinud kostjale ning kostjal on kohustus

hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ümber lükata ja hüvitada hagejale tekkinud

mittevaralise kahju.

Hagis märgitud algse kostja kohustused ei ole lahutamatult seotud tema kui pärandaja isikuga,

samuti ei sätesta ükski seadus, et hagis esile toodud algse kostja kohustused ei saa pärijale üle

minna. Algse kostja kohustused hüvitada hagejale mittevaraline kahju ja lükata ümber hageja

kohta esitatud ebaõiged väited, on seega PärS § 2 ja § 130 lg 1 kohaselt algse kostja surma

tõttu üle läinud kostjale.

Nii Riigikohtu praktika (vt RKTKo 09.04.2008, 3-2-1-19-08, p 15; RKTKo 10.06.2010, 3-2-

1-57-10, p 27) kui ka õiguskirjanduse (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne) järgi on

mittevaralise kahju hüvitamise nõue päritav. Mittevaralise kahjunõude päritavust toetab ka

täitemenetluse seadustiku § 112 lg 4, mille kohaselt võib mittevaralise kahju hüvitamise

nõudele pöörata sissenõude. Mittevaralise kahju nõude päritavuse põhjendus tuleneb ka

mittevaralise kahju nõude eesmärgist, mis on laiem kui varalise kahju nõude eesmärk – lisaks

hüvitamisfunktsioonile väljendab kohustus hüvitada mittevaraline kahju ka ühiskonna

hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle tekitatud

ülekohtu eest. Mittevaraline kahju ei peaks jääma kannatanule hüvitamata põhjusel, et kahju

tekitanud isik sureb, juhul kui surnud isikul on olemas pärijad. Kahju hüvitamise nõue kuulub

pärandvara hulka ja läheb pärijale üle seetõttu, et tegemist on varalise kohustusega, olenemata

sellest, et kahju tekkis kohustuse rikkumisest, mis on isikuga lahutamatult seotud (vt RKTKo

08.05.2013, 3-2-1-191-12, p 13).

Nii Riigikohtu praktika (vt RKTKo 09.12.2009, 3-2-1-104-09, p 15) kui ka õiguskirjanduse

(Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne) järgi saab pärija nõuda pärandaja kohta

esitatud ebaõigete faktiväidete või au teotavate andmete ümberlükkamist ning au teotamise

lõpetamist ja edasisest teotamisest hoidumist. Eespool viidatud põhimõte kohaldub analoogia

alusel ka olukorras, kus pärandaja enda poolt on avaldatud kannatanu (praegusel juhul hageja)

kohta ebaõigeid ja kannatanu au teotavaid väiteid, millisel juhul läheb pärandaja kohustus

lükata sellised ebaõiged ja kannatanu au teotavad andmed ümber üle pärijatele. Eelnevat

silmas pidades on asjakohatu kostja viide, et tema ei ole vastavate faktiväidete avaldajaks.

Kostja viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-133-06 ei sisalda kostja poolt väidetut.

Praegusel juhul ei surnud algne kostja enne hagi esitamist, mistõttu on kohut eksitavad kostja

apellatsioonkaebuses esitatud väited, nagu oleks hagi esitatud pärast pärandaja surma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles kostjat kohustati omal kulul hageja kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ümber lükkama

(maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega jätab hageja nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldamata. Hagi osalise

rahuldamata jätmise tõttu muudab ringkonnakohus ka maakohtu määratud menetluskulude

jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse

muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2²).

7. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud

maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotamise osas. Osas, milles maakohus

võttis vastu osalise nõuetest loobumise ja lõpetas menetlus hageja hagis kostja vastu ebaõigete

faktiväidete edasise avaldamise keelamise ja nimetatud faktiväidetega postituste eemaldamise

nõuetes (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1), ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.

Vaidlustamata osades on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Otsus

ei ole selle osalise vaidlustamise tõttu jõustunud menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise osas (TsMS § 456 lg 4 kolmas lause).

8. Maakohus leidis põhjendatult, et algne kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid ja hagejat

põhjendamatult halvustavaid faktiväiteid, nimetades hagejat Facebooki gruppidesse tehtud

postitustes küttepuude vargaks (tegelikkuses ei ole hageja küttepuid varastanud). Maakohtu

järelduste kohaselt oli algne kostja ebaõigete faktiväidete avaldamise ajal nende väidete

ebaõigsusest teadlik. Maakohus luges algse kostja sellise tegevuse väidete avaldamisel VÕS §

1045 lg 4 ning § 1047 lg-te 1 ja 2 tähenduses õigusvastaseks. Asja materjalide põhjal nõustub

ringkonnakohus maakohtu kõnealuste järeldustega. Apellatsioonkaebuse põhjendustes ei ole

maakohtu neid järeldusi ka vaidlustatud.

9. Samuti tuvastas maakohus menetlusnorme rikkumata, et kostja on pärijana algse kostja

üldõigusjärglane. Kostja ei ole menetluses ka vastupidist väitnud. Seonduvalt kostja väidetega

märgib ringkonnakohus siiski, et algne kostja ei surnud enne hagi esitamist, vaid suri 9.

augustil 2023, seega pärast hagiavalduse esitamist ja selle algsele kostjale kättetoimetamist.

10. Maakohus on ka õigesti märkinud, et PärS § 4 lg 1 kohaselt läheb pärand (PärS § 2)

pärandi avanemisel üle pärijale ning PärS §130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega

pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on

lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele

üle minna.

11. Samas on ringkonnakohtu arvates ekslik maakohtu järeldus, et pärandi vastuvõtmisega

läksid kostjale üle algse kostja VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevad kohustused avaldatud ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks ja paranduste avaldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on VÕS

§ 1047 lg 4 järgsed andmete avaldamise eest vastutava isiku kohustused lahutamatult seotud

pärandaja isikuga ning ei saa sellest tulenevalt pärijale üle minna (PärS § 2 teine lause ja §

130 lg 1). Seega ei võimalda vaieldav õigussuhe ebaõigete andmete ümberlükkamise ja

paranduste avaldamise kohustuste osas õigusjärglust ning algse kostja kõnealused kohustused

pärandi koosseisus kostjale üle ei läinud.

Hageja viidatud kohtupraktika (RKTKo 09.12.2009, 3-2-1-104-09, p 15) järgi saab erandlikel

asjaoludel kaitsta VÕS § 1055 lg 1 alusel ka surnud isiku isiklikke õigusi. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa sellest aga teha järeldust, mh analoogia korras, andmete ümberlükkamise

kohustuse ülemineku kohta (kohustatud isiku) pärijale.

12. Eelmärgitut arvestades kohustas maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatult

kostjat algse kostja avaldatud ebaõigeid andmeid ümber lükkama. Hagi tuleb jätta vastavas

osas rahuldamata.

13. Osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise

1800 eurot, ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks või

muutmiseks. Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS §

654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

13.1.

Seoses hageja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudega vaidlevad pooled

apellatsiooniastmes eelkõige selle üle, kas kahju hüvitamise kohustus läks pärimise teel üle

kostjale kui pärijale.

13.2.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, et ebaõigete faktiväidete avaldamisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohustus on isikuga lahutamatult seotud ja ei saa

seetõttu kostjale kui pärijale üle minna. Kostja selline seisukoht ei ole kooskõlas kehtiva

materiaalõigusega. Pärand on terviklik varakogum, mis läheb pärijale ülalviidatud PärS § 4 lg

1 ja § 130 lg 1 järgi üle üldõigusjärgluse põhimõttest lähtudes. Pärandi avanemisel läheb

pärand PärS § 4 lg 1 ja § 130 lg 1 kohaselt pärijale üle tervikuna. Pärija saab pärandaja

üldõigusjärglaseks tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast.

13.3.

Pärandaja mittevaralise kahju nõude üleminekut pärijale kinnitab ka Riigikohtu

praktika (nt RKTKo 09.04.2008, 3-2-1-19-08, p 15). Nõustuda ei saa kostja väitega, nagu

kinnitaks Riigikohtu senine praktika, et isikuõiguse kaitseks mõeldud nõuded isiku surmaga

lõpevad, mh ei tulene sellist järeldust kostja viidatud Riigikohtu 17. jaanuari 2007 otsusest

tsiviilasjas 3-2-1-133-06. Tartu Ringkonnakohus on sarnastel asjaoludel tehtud lahendis

samuti varasemalt leidnud, et vastutus mittevaralise kahju hüvitamise eest ei ole oma

olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga ning see läheb üle pärijale koos muu

pärandvaraga (vt TrtRgKo 6.09.2022, 2-20-17805, p 12). Ringkonnakohus jääb selle

seisukoha juurde ka käesolevas asjas.

13.4.

Seega vastutab kostja algse kostja pärijana ebaõigete ja hagejat põhjendamatult

halvustavate faktiväidete avaldamisega hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest.

13.5.

Ringkonnakohus lisab, et pärandi vastu võtnud pärijale lähevad pärandaja õigused ja

kohustused tervikliku varakogumina üle sõltumata pärija enda rollist selliste kohustuste

tekkimisel. Seetõttu ei saa nõustuda kostja väidetega, et pärijana ei vastuta ta pärandaja tegude

eest, kuna ta ise ei ole rikkumist toime pannud ega seda jätkanud. Juhul kui pärija soovib

välistada kahju tekitamisest tulenevate kohustuste täitmise tema enda vara arvel, peab ta

taotlema pärandvara inventuuri (PärS § 143).

14. Hageja menetluskulud peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta TsMS § 163 lg 1 ning §

168 lg-te 2, 4 ja 5 alusel mõlemas kohtuastmes 60% ulatuses kostja kanda (ja 40% ulatuses

hageja enda kanda) ning kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda.

14.1.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 näeb hagi

osalise rahuldamise puhuks seega ette mitu erinevat menetluskulude jaotamise viisi, mille

vahel kohtul tuleb langetada kaalutluspõhine valik. Õiglase tulemuse saavutamiseks on kohtul

võimalik neid jaotusviise ka kombineerida. Kohtul tuleb TsMS § 163 kohaldamisel tagada, et

menetluskulude jaotus oleks õiglane. See tähendab muu hulgas, et arvestades kõiki menetluse

asjaolusid, tuleks menetluskulude jaotamisel siiski võimalust mööda silmas pidada ka TsMS §

162 lg-s 1 väljenduvat üldist põhimõtet, mille kohaselt tuleks poolele, kes kohtusse

pöördumisega saavutas peamises osas taotletud eesmärgi, tema kantud menetluskulud

asjaomases ulatuses hüvitada (RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709/212, p-d 10 ja 13 nendes

viidatud kohtupraktika).

14.2.

Hageja nõuded jäävad käesoleva otsusega küll osaliselt rahuldamata ning osadest

nõuetest on hageja menetluse käigus loobunud, kuid kesksed vaidlusküsimused (eelkõige

avaldatud andmete ebaõigsus ning andmete avaldamise õigusvastasus) lahenesid asjas hageja

kasuks. Hagi jääb osaliselt rahuldamata põhjusel, et algse kostja kohustused avaldatud

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja paranduste avaldamiseks ei läinud kostjale kui

pärijale üle. Nõudest postituste eemaldamiseks loobus hageja põhjusel, et postitused võeti

pärast hagi esitamist maha.

14.3.

Juhul, kui hageja enda menetluskulud jääksid eelkirjeldatud olukorras täielikult või

suuremas osas tema enda kanda, asetataks hagejale sellega märkimisväärne rahaline koormus,

mis muudaks tema õiguste kohtuliku kaitse osaliselt illusoorseks ja võib heidutada oma

rikutud õigustele kaitset otsimast.

15. Kohus määrab TsMS § 174 lg 8 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt kindlaks

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus peab seega

kontrollima menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Tegemist on kohtu kaalutlus- ehk

diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui

madalama astme kohus on rikkunud diskretsioonipiire.

15.1.

Maakohus on vaidlustatud otsuses (p-d 31–33) pidanud hageja menetluskulusid

vajalikuks ja põhjendatuks 3198 euro ulatuses (sh hagilt tasutud riigilõiv 700 eurot, täituri

tasu 168 eurot ja esindamisega seotud kulud 2330 eurot). Apellatsioonkaebuse põhjendutes ei

ole kostja maakohtu järeldusi hageja menetluskulude rahalise suuruse vajalikkuse ja

põhjendatuse kohta vaidlustanud ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu viidatud

diskretsiooniostusse sekkuda.

15.2.

Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme

menetluskulude rahalise suuruse.

15.2.1. Hageja 17. novembril 2025 ringkonnakohtule esitatud nimekirja kohaselt on hageja

menetluskulud apellatsiooniastmes kokku 779 eurot, millele lisandub hageja esindaja 18.

novembri 2025. a ringkonnakohtu istungil osalemise kulu vastavalt istungi tegelikule

kestusele. Hagejale on õigusabi osutanud vandeadvokaat R. Kuulme kuue tunni ulatuses, sh

tutvumine kostja apellatsioonkaebusega ja vastuse koostamine (3 t) ning ettevalmistus

kohtuistungiks ja menetluskulude nimekirja koostamine (kokku 3 t). Esindaja on osutanud

õigusabi tunnihinnaga 124 eurot (sh käibemaks), kuu tunni eest kokku 744 euro. Eelmärgitud

kulule lisanduvad veel kulutused kütusele 35 eurot seoses hageja esindaja sõiduga Tallinnast

ringkonnakohtu istungile Tartusse ja tagasi.

Hageja kinnitab, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5)

ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 10).

15.2.2. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud.

15.2.3. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo

03.04.2019, 2-16-3785/114, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks

eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Ringkonnakohus leiab, et hageja vandeadvokaadist esindaja toimingud

apellatsioonimenetluses on asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse

osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohtu istung

18. novembril 2025 kestis 40 minutit. Esindaja istungil osalemise ajakulu on põhjendatud ja

vajalik.

Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja tunnitasu 124 eurot (sh käibemaks) ei

ületa oluliselt sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu.

15.2.4. Menetlusosalise esindaja sõidukulude hüvitamist ei ole TsMS-is üksikasjalikult

reguleeritud, kuid kohtupraktikas on sõidukulude hüvitamisel peetud põhjendatuks lähtuda

analoogia korras justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile

riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord) (RKTKm 29.09.2021, 2-14-

63261/149, p 12). Korra § 17 lg 1 järgi määratakse kindlaks riigi õigusabi osutamisega seotud

sõiduki kasutamise kulud ja majutuskulud, kusjuures hüvitatakse üksnes otsesed kulud. Sama

paragrahvi teise lõike järgi hüvitatakse riigi õigusabi osutamise tõttu kantud isikliku või

advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel

0,3 eurot läbitud kilomeetri kohta. Juhul, kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses

lauses sätestatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada

kulude kandmist tõendavad dokumendid.

Hageja esindaja osutab õigusabiteenust Tallinnas asuva advokaadibüroo kaudu. Kohtuistung

toimus Tartu kohtumajas (Kalevi tn 32, Tartu). Arvestades Tallinna ja Tartu vahemaad (u 180

km), ei ületa hageja taotletud sõidukulu 35 eurot korra alusel arvestatavat hüvitist.

15.2.5. Eeltoodust lähtudes määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate menetluskulude

suuruseks apellatsiooniastmes 862 eurot 8 senti [6,67 × 124 + 35].

15.3.

Maakohtu menetluse ja apellatsioonimenetluse põhjendatud ja vajalikud hageja kulud

kokku on seega 4060 euro 8 senti (3198 + 862,08). Vastavalt ülalesitatud menetluskulude

jaotusele tuleb kostjal hüvitada sellest 60%, seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks

hageja kasuks välja mõista 2436 eurot 5 senti.

15.4.

Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)