2-25-13795/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18. detsember 2025

Tsiviilasi

nr 2-25-13795

Alaealiste L.A., L.A. , G.A. ja O.A. hagi G.A. vastu elatise

500 eurot kuus väljamõistmiseks

kirjalik menetlus

Hagihind

4500 eurot (TsMS § 129 lg 2)

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja I

L.A. (isikukood: XXX)

Hageja II

L.A. (isikukood: XXX)

Hageja III

G.A. (isikukood: XXX)

Hageja IV

O.A. (isikukood: XXX)

Hagejate seaudslik esindaja

K.A. (isikukood: XXX)

Kostja

G.A. (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahulda hagi.

2. Mõista L.A. G.A. kasuks alates 19.12.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni

(XX.XX.XXXX) välja elatis 125 eurot kuus ja ühekordne sissenõutavaks muutunud

elatis perioodi 25.08.2025-18.12.2025 eest kokku 425 eurot.

3. Mõista G.A.-lt L.A. kasuks alates 19.12.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni

(XX.XX.XXXX) välja elatis 125 eurot kuus ja ühekordne sissenõutavaks muutunud

elatis perioodi 25.08.2025-18.12.2025 eest kokku 425 eurot.

4. Mõista G.A.-lt G.A. kasuks alates 19.12.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni

(XX.XX.XXXX) välja elatis 125 eurot kuus ja ühekordne sissenõutavaks muutunud

elatis perioodi 25.08.2025-18.12.2025 eest kokku 425 eurot.

5. Mõista O.A. G.A. kasuks alates 19.12.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni

(XX.XX.XXXX) välja elatis 125 eurot kuus ja ühekordne sissenõutavaks muutunud

elatis perioodi 25.08.2025-18.12.2025 eest kokku 425 eurot.

6. Kohtuotsuse täitmisel arvestada resolutsiooni p-des 2-5 sissenõutavaks muutunud

summadest maha kohtumenetluse kestel (25.08.2025–18.12.2025) kostja poolt

hagejatele täiendavalt elatisena juba tasutud maksed (v.a 300 eurot).

7. Määrata jooksva elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsusega

väljamõistetud elatis tuleb iga kuu 5. kuupäevaks üle kanda laste X K.A. pangakontole.

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

9. Toimetada kohtuotsus kätte hagejate seaduslikule esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632).

Selgitus

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

Hageja nõue ning vastuväited kostjale

1. Hagejad esitasid Tartu Maakohtule 25.08.2025 hagi kostja vastu elatise nõudes, taotledes

elatise suuruseks kokku 500 eurot kuus (dtl 2-3). Hagejate seaduslik esindaja leiab, et nõue on

põhjendatud asjaoluga, et pooltel on viis ühist last, kellest neli elavad temaga ning üks kostjaga.

Lapsed viibivad hageja juures ligikaudu 98% ajast ning kõik laste igapäevased kulud jäävad

peamiselt hageja kanda. Hageja palub asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ega anna

nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks juhuks, kui kostja hagile ei vasta. Täiendavalt märgib

hagejate seaduslik esindaja 25.08.2025 (dtl 8-9) ja 29.08.2025 (dtl 14-15) vastustes, et

lastetoetused ning suurpere toetus laekuvad esindaja arvele. Nelja käesolevas menetluses

käsitletava lapse lastetoetuste summa on kokku 380 eurot. Lisaks makstakse lasterikaste perede

toetust 450 eurot kuus viie lapse eest. Ühe lapse, kes elab kostjaga ja ei ole käesolevas menetluses

osaline, lastetoetus 80 eurot laekub kostja arvele. Esindaja sissetulekuks on kuus 1000 eurot

(bruto), lisaks lastetoetused ja ühe lapse elatis, kes käesoleva menetlusega ei ole seotud. Esindaja

varaline seis seisneb korteris ja isiklikus autos. Kostja panus laste ülalpidamisse on praegu

varieeruv ning ulatub ligikaudu kuni 300 euroni kuus. Kostja veedab hagejatega aega kaks

nädalavahetust kuus, laupäeva lõunast kuni pühapäeva õhtuni, ülejäänud ajal viibivad lapsed

esindajaga, kes katab kogu igapäevase hoolduse ja kulud. Kõik kooli- ja lasteaiakulud,

elamiskulud, riided, jalanõud, muud hädavajalikud tarbed ning laste sõidutamised tasub täielikult

esindaja. Arvestades lastega seotud kulusid ja esindaja üksinda kanda jäävat koormust, ei pea

esindaja kuni 300 eurost igakuist panust piisavaks ega võrdseks. Seetõttu soovib esindaja, et kostja

panuseks määrataks 500 eurot kuus, mis on juba kompromissina esitatud summa. Kohtuvälisele

kokkuleppele jõuda ei ole seni õnnestunud.

2. Hagejate seaduslik esindaja märgib 29.09.2025 seisukohas kostja vastusele, et kostja ei ole

ilmselgelt tutvunud hagejate poolt esitatud avalduse sisuga täies mahus (dtl 69-70). Hageja

seaduslik esindaja esitas elatisenõude nelja lapse osas ning ühe lapse suhtes arvestas tasaarvestust,

mistõttu ei nõuta elatist viie lapse eest. Kostja väide, justkui ei suhtle hagejate seaduslik esindaja

vanima lapsega, ei vasta tõele. Vanim laps käib X ning veedab pärast kooli aega hagejate esindaja

vanemate juures, kus pooled sageli kohtuvad ja suhtlevad. Kostja vastusest jääb arusaam nagu

vajaks üksnes tema juures elav laps elementaarseid kulutusi, kuid tegelikkuses vajavad seda kõik

neli hagejat, kelle igapäevased kulud on täielikult hagejate esindaja kanda. Kostja panus on olnud

300 eurot kuus, mis kolme lapse peale tasaarvestuse järel tähendab sisuliselt 100 eurot lapse kohta.

Arvestades praegust majandusolukorda ja hinnataset, on selline panus ebaproportsionaalselt väike

ning jätab 90% lastega seotud kulud täielikult hagejate esindaja kanda.

3. Kostja viidatud juhilubade tegemise kulud ei ole laste ülalpidamisega seotud ega saa olla

aluseks elatise vähendamisele, kuna tegemist on kostja isikliku huvi ja vabatahtliku

väljaminekuga. Samuti on ekslik kostja väide, et hageja ei panusta laste transporti. Hagejate

esindaja on korduvalt ise lapsi kostja juurde viinud ja sealt koju toonud. Samuti ei vasta tõele

kostja väide nagu elaks hagejad väga kaugel, sest hagejad kolisid X alles augustist ning lapsed

käivad jätkuvalt X, mis asub kodust ligikaudu 50 kilomeetri kaugusel. Paljudel nädalavahetustel

on hageja seaduslik esindaja ise lapsi ka X vastu toonud. Kostja väited ühisvara müügi kohta on

samuti osaliselt väärad. Kinnistu müügist saadud raha jäi hagejate seaduslikule esindajale üksnes

seetõttu, et kostjale jäid abielu kestel soetatud väärtuslikud varad, sealhulgas kaks sõiduautot (X;

X), 2021. aastal soetatud Respo kerghaagis ning mitmesugused tööriistad ja muud suurema

väärtusega esemed. Seetõttu ei saa kostja väita, et hagejate seadusliku esindaja majanduslik

olukord oleks nende jaotuste tõttu parem.

4. Hagejal puudub kohustus esitada täiendavaid sissetulekute ja kulude tõendeid, kuna nõutav

elatis ei ületa elatise seaduslikku miinimummäära. Hageja on algusest peale pakkunud

kompromissina 500 euro suurust elatist kuus ning jääb selle ettepaneku juurde. Kostja väide, et

tema sissetulek on 1100 eurot, on hagejale teadaolevalt ebatäpne, sest kostja on laenutaotlustes ise

deklareerinud oma lisasissetulekut ligikaudu 500 euro ulatuses kuus. Kui kostja käiks regulaarselt

tööl ja täidaks töölepingujärgseid kohustusi, oleks tema sissetulek märkimisväärselt suurem kui

vastulauses märgitud.

Kostja vastused ja tõendid

5. Kostja avaldab 14.09.2025 vastuses, et ei nõustu hagejate esindaja poolt esitatud

elatisnõudega kokku 500 eurot kuus ning selgitab kohtule üksikasjalikult perekonna tegelikku

olukorda, sh seda, et viiest alaealisest lapsest elab üks laps alaliselt kostja juures ja on tema

täielikul ülalpidamisel (dtl 22-25). Kostja kirjeldab, et ta katab selle lapse igapäevased kulud, sh

toidu, riided, jalanõud, koolivahendid, huvitegevused ja muud vajalikud väljaminekud. Samuti

selgitab kostja oma majanduslikku seisu, märkides, et tema sissetulek on ligikaudu 1100 eurot

kuus ja eluase on kaetud tema elukaaslase poolt, kes tasub elamiskuludest valdava osa. Kostja

osutab, et lisaks igakuistele kuludele tuleb tal katta ka kulud laste juurde sõitmiseks, kuna lapsed

elavad kostjast märkimisväärsel kaugusel, mis toob kaasa suured transpordikulud. Samuti

kirjeldab kostja tasaarvestuse vajadust, kuna hagejate esindajal lasub kohustus maksta elatist selle

lapse eest, kes elab kostja juures, kuid hagejate esindaja seda ei tee. Lisaks juhib kostja

tähelepanu, et hagejate esindaja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma sissetulekute ega laste

tarbeks tehtavate kulutuste kohta ning on esitanud ebaõigeid andmeid laste elukoha kohta, mis ei

vasta tegelikkusele. Kostja selgitab ka ühisvara müügist saadud raha jaotust, rõhutades, et pärast

ühiste kohustuste tasumist jäi ülejäänud summa täielikult hagejate esindaja kasutusse. Kõiki neid

asjaolusid arvestades palub kostja kohtul hinnata elatise suurust tegelikust olukorrast ja poolte

majanduslikust võimekusest lähtuvalt.

6. Kostja selgitab oma 05.10.2025 vastuses, et hagejate esindaja poolt esitatud elatisenõude

ulatus ei ole selgelt arusaadav, kuna seal oli märgitud nõue nelja lapse ülalpidamiseks 500 eurot,

kuid nüüd väidetakse, et nõue puudutab kolme last, ühe lapse osas toimub tasaarvestus. Kostja

avaldab, et tegelik suhtlus X poolt vanema lapsega on olnud juhuslik ja episoodiline, mitte

regulaarne ega sisuline. Laps õppis eelmise õppeaasta X ja hiljem asus X alles 2025. aasta

septembris, mil X regulaarset suhtlust lapsega ei olnud. Laps elab alaliselt kostja juures ja kostja

katab tema igapäevased vajadused täies mahus. Kostja lükkab ümber hagejate esindaja väited

lisasissetuleku või suurema maksevõime kohta, kinnitades, et tal ei ole kõrvalist ega

lisasissetulekut ning tema sissetulek on tõendatud pangaväljavõtetega. Samuti peab kostja

alusetuks väidet, nagu ei käiks ta „ilusti tööl“, sest sellised oletused ei põhine ühegi tõendi peal

ning võivad kahjustada kostja mainet. Kostja elab elukaaslase eluasemes, tasudes igakuiselt osa

eluaseme kommunaalkuludest ning kattes seejuures oma igapäevased kulud, transpordikulud ning

300 euro suuruse igakuise elatise kolme lapse eest. Kostja majanduslik olukord on pingeline ja ei

võimalda suurema elatise tasumist. Kostja selgitab, et tema juures elava vanima lapse kõik kulud,

sh elamine, toit, koolitarbed, riided, transport ja huvitegevused, katab täielikult kostja ning

varasem rõhutus tema kuludele tulenes asjaolust, et need kulutused on vältimatud ning suuremad

kui hagejate esindaja kirjeldab. Kostja peab eksitavaks hagejate esindaja seisukohta nagu kataks

kostja vaid 10% laste ülalpidamiskuludest, kuna selline väide tugineb oletustele, mitte tõenditele.

Kostja juhib tähelepanu, et hagejate esindaja ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti oma

sissetulekute, laste kulude ega majandusliku olukorra kohta, kuigi esitab kostja suhtes tõendamata

väiteid võimaliku lisasissetuleku ja kõrgema maksevõime kohta. Kostja hinnangul varjab see

olulist majanduslikku teavet ning takistab kohtul objektiivset hindamist. Transpordi ja juhilubade

osas selgitab kostja, et juhilubade tegemine ei ole isiklik luksus, vaid laste huvidest lähtuv kulutus,

mis parandab võimalusi laste juurde sõitmiseks ja nendega suhtlemiseks. Ühisvara jagamise osas

selgitab kostja, et pärast kinnisvara müüki sai hagejate esindaja lisaks rahalisele osale endale X

2006. aasta sõiduki, kogu endise eluaseme sisustuse, tehnika ja tööriistu, samal ajal kui kostjale

jäid kaks autot, kerghaagis ja osa tööriistu. Seetõttu peab kostja ebaõigeks hagejate esindaja

väidet, nagu oleks kostja saanud ebaproportsionaalselt suure osa varast. Kostja hinnangul on

hagejate esindaja varaline seis parem ning seda tuleb menetluses arvestada, eriti kuna hagejate

esindaja ei ole esitanud oma majandusliku olukorra kohta tõendeid. Kostja teeb

kompromissettepaneku maksta elatist kolme lapse eest 300 eurot kuus, s.t 100 eurot lapse kohta,

mis vastab tema majanduslikule olukorrale ja arvestab asjaolu, et viies laps elab kostja juures.

Kostja palub kohtul jätta hagejate esindaja nõue summas 500 eurot kuus rahuldamata, määrata

elatis summas 300 eurot kuus kolme lapse eest, arvestada tasaarvestust vanima lapse osas ning

kohustada hagejate esindajat esitama oma sissetulekuid ja lastega seotud kulusid tõendavad

dokumendid, et tagada õiglane ja läbipaistev menetlus.

7. Kohus jättis 17.10.2025 määrusega kostja 05.10.2025 taotluse hagejate esindaja sissetuleku-

ja kulutõendite esitamiseks rahuldamata ning määras tsiviilasja lahendamise kirjalikus menetluses.

Samuti määras kohus pooltele lõplike õiguslike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja

esitamise tähtajaks 24.11.2025 ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale arvamuse andmise

tähtajaks 28.11.2025. Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks määras kohus 18.12.2025.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, olles tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud poolte

esitatud tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 kohaselt igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

9. Kohus märgib esmalt, et tsiviilmenetluses on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ning vastaspoole väiteid ümber lükata või neile vastu vaielda. Hageja ja kostja

määravad ise asjaolud, millele nad oma nõuded ja vastuväited rajavad, ning esitatud tõendid nende

asjaolude kinnitamiseks. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Samas

ei ole kohus TsMS § 436 lg 6 kohaselt perekonnaasjades seotud poolte esitatud asjaolude ega

seisukohtadega ning võib lapse ülalpidamise vaidlustes TsMS § 230 lg 3 kohaselt koguda tõendeid

ka omal algatusel.

10. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma

alaealisele lapsele ülalpidamist. Kui vanem ei ela lapsega koos ega osale lapse kasvatamises,

täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause kohaselt ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele

perioodilist rahalist elatist makstes. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärk on lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamine ja arenguks vajalike vahendite tagamine. Mõlemal vanemal lasub kohustus

lapse piisava ülalpidamise tagamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13). Kohus võib PKS § 101

lg 2 kohaselt mõista elatise välja kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette elatise

arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda

ebapiisavas suuruses või ebaregulaarselt.

11. Kohus tuvastas Rahvastikuregistri päringu tulemusel, et K.A.-l ja G.A.-l on viis alaealist last,

M. G.A., L.A., L.A., G.A. ja O.A.. Vaidlust ei ole selles, et vanem laps elab X juures ning neli

nooremat last elavad koos Xga. Kohtu hinnangul on G.A. pangakontoväljavõtetest tuvastatav, et ta

on tasunud elatist järgnevalt: 12.05.2025 tasunud 100 eurot, 12.06.2025 tasunud 150 eurot,

10.07.2025 tasunud 200 eurot, 08.08.2025 tasunud 300 eurot ning 10.09.2025 tasunud 300 eurot

(dtl 40-55). PKS § 100 lg 3 võimaldab vanematel omavahel kokku leppida ülalpidamise täitmises,

kuid selline kokkulepe ei välista seadusest tuleneva elatisenõude esitamist ega vähenda vanema

kohustust osaleda igapäevaselt laste kasvatamises ja ülalpidamises. PKS § 101 kohaselt ei või

igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui seadusest tulenev miinimumäär. Kohus märgib, et

kuivõrd pooltel oli Kohtute infosüsteemi andmetel võlgade ümberkujundamise menetlus, mis

lõpetati 12.08.2025 ümberkujundamiskava ennetähtaegse täitmise tõttu, võis see olla põhjendatud

tegur, miks kostja maksis seni kolme lapse eest kokku 300 eurot kuus. Samas arvestab kohus, et

ümberkujundamismenetlus lõpetati 12.08.2025 ning juba enne lõpetamist ei kajastu pangakontol

ümberkujundamiskava makseid. Seetõttu leiab kohus, et hagejate elatisenõue, mis esitati

25.08.2025 on põhjendatud ning arvestas kostja varasemat olukorda. Samas rõhutab kohus, et

esikohal on laste heaolu ja igale lapsele on kohustatud elatist maksma vanem, kes ei ela lapsega

koos.

12. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui baassumma ja sellele lisanduv

Statistikaameti avaldatud keskmise brutopalga 3% ulatuses arvutatav osa. Baassumma on 2025.

aastal 282,31 eurot ning seda indekseeritakse tarbijahinnaindeksi alusel. PKS § 101 lg 5 järgi

vähendatakse elatist ulatuses, milles lapse vajadused on kaetud lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetusega. Samuti vähendatakse PKS § 101 lg 7 kohaselt elatise summat 15% ulatuses juhul, kui

õdede-vendade vanusevahe on kuni kolm aastat (välja arvatud mitmikud). Nende sätete

kohaldamisel tuleb sisestada andmed kõikide alla 18-aastaste ühiste laste kohta, kes elavad elatist

taotleva vanema peres. Kuivõrd hagejate peres kasvab viis alaealist last, on perel perehüvitiste

seaduse (PHS) § 21 lg 2 kohaselt õigus lasterikka pere toetusele summas 450 eurot kuus. PKS §

101 lg 5 alusel tuleb seetõttu arvestada, et osa laste vajadustest on nimetatud toetustega juba

kaetud ning see mõjutab elatise lõplikku suurust. PKS § 101 lg 7 kohaldamise tulemusel

vähendatakse teise, kolmanda, neljanda elatist 15%, kuna nende vanusevahe on alla kolme aasta.

13. Elatiskalkulaatori ja PKS § 101 alusel arvutatud elatiste suurused alates 25.08.2025 on

järgmised: L.A. (Xa) elatis on 279,24 eurot, L.A. (Xa) elatis 237,35 eurot, G.A. (Xa) elatis

228,85 eurot ning O.A. (Xa) lapse elatis samuti 228,85 eurot. Kokku 974,29 eurot kuus.

14. Kostja on avaldanud, et kuna esimene laps (Xa) elab X juures, tuleks nõuded tasaarvestada.

Kohus märgib, et nende summade omavaheline tasaarvestamine ei ole lubatud, sest

võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada elatise nõuet. Elatisnõuded

on olemuselt ülalpidamisnõuded, mis on suunatud laste vajaduste rahuldamisele, ning neid ei saa

vanemate vahel vastastikku tasaarvestada. Seega tuleb mõlemat ülalpidamiskohustust käsitleda

eraldi, ilma omavahel kokku arvamata.

15. Kohus juhib tähelepanu, et PKS § 101 kohaldamine eeldab lapse vajadustest ja seaduses

toodud arvutuslikest alustest lähtumist, mistõttu võivad igakuised elatised laste lõikes erineda.

Elatise suuruse määramisel ja tõendamiskoormise jaotamisel tuleb arvestada Riigikohtu

praktikaga (vt RKTKo nr 2-17-6713, p 34; RKTKo nr 2-19-19160, p 14).

16. Kuigi PKS § 101 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui seaduses sätestatud

miinimummäär ning seadus näeb ette lapse vajaduste eeldusliku ulatuse sõltumata hageja

tõendamisest, lahendab kohus hagi siiski üksnes selles ulatuses, milles hageja on nõude esitanud.

TsMS § 5 lg 1 ja § 439 kohaselt määravad hagi piirid pooled ise ning kohus ei või nõuet omal

algatusel laiendada ega mõista välja suuremat summat, kui on hagis nõutud. Käesolevas asjas

nõuavad hagejad kostjalt elatist kokku 500 eurot kuus, s.o 125 eurot lapse kohta kuni nende

täisealiseks saamiseni. Kuna hagejate nõue on seadusest tulenevast miinimumelatisest väiksem, ei

ole kohtul vaja hinnata lapse vajaduste täpset ulatust ega kululiikide tõendatust, sest Riigikohus on

kinnitanud, et PKS § 101 alusel arvutatava miinimumelatise puhul ei pea lapse vajadusi eraldi

tõendama (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13). Kohus menetleb ja lahendab nõude täpselt hageja

esitatud mahus, ületamata hagi piire.

17. Kohus märgib, et kostja on tööealine, esitatud andmetest ei nähtu töövõimeprobleeme ega

muid asjaolusid, mis piiraksid tema teenimisvõimet. Riigikohtu praktika kohaselt lasub vanemal

ülalpidamiskohustuse täitmiseks kohustus hankida nii enda kui laste vajaduste katteks vajalikud

vahendid (vt RKTKo 2-16-2343, p 13; 2-16-118651, p 10 ja 18; 2-20-9571, p 3). Vanem ei vabane

ülalpidamise kohustusest ainuüksi seetõttu, et tema sissetulek on madal, vaid tal tuleb teha

mõistlikke jõupingutusi oma sissetuleku suurendamiseks, et laste vajadused oleksid igakülgselt

kaetud. Olukorras, kus pooltel on viis alaealist last, ei saa pidada laste suhtes õiglasemaks ega

põhjendatuks seda, et nende ülalpidamine jääks puudulikuks üksnes seetõttu, et vanem ei teeni

piisavalt. PKS § 102 lg 2 eesmärk ei ole vähendada lapse ülalpidamist vanema mugavuse, eluviisi

või passiivsuse tõttu, vaid üksnes olukorras, kus vanem objektiivselt ei ole võimeline rohkem

andma.

18. Kohus leiab, et kostja sissetulekust 1100 eurost kuus tuleb maha arvata Eesti Statistikaameti

kajastatud arvestusliku elatusmiinimumi, s.o 345,80 eurot (s.o viimane avaldatu 2024.a.), mis on

nn väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva

igapäevavajadused. Sellest jääb üle ligikaudu 754 eurot. Juhul kui seda summat jagada viie lapse

vahel ühetaoliselt, oleks õiglane panus ühe lapse kohta ligikaudu 150 eurot kuus. Arvestades, et

hagejad nõuavad kostjalt kokku 500 eurot kuus, s.o 125 eurot iga X juures elava lapse kohta, tuleb

arvestada ka hagejate seadusliku esindaja kohustust panustada laste ülalpidamisse võrdsetel

alustel. PKS § 97 ja § 100 kohaselt lasub ülalpidamiskohustus mõlemal vanemal võrdselt, mistõttu

tuleb eeldada, et ühe lapse igakuised vajadused kaetakse mõlema vanema poolt ligikaudu võrdse

mahuga. Kui kostja panustab ühe lapse kohta 125 eurot, tähendab see, et ühe lapse ülalpidamiseks

arvestatav keskmine kulu on vähemalt 250 eurot lapse kohta kuus (125 eurot kummaltki

vanemalt).

19. Sellest lähtuvalt, kui kostja tasub hagejate nelja lapse eest kokku 500 eurot kuus, jääb talle

pärast elatise tasumist ligikaudu 250 eurot kuus tema juures elava lapse ülalpidamiseks. See

summa on sisuliselt samas suurusjärgus, kui hagejate eest kantavad kulud (125 eurot isa poolt +

125 eurot ema poolt lapse kohta) ning tagab kõigi laste suhtes võrdse ja proportsionaalse panuse.

Kohtu hinnangul ei sea selline jaotus ühtegi last varaliselt halvemasse olukorda ning vastab PKS

§-des 97, 99 ja 102 sätestatud ülalpidamise proportsionaalsuse ja võrdsuse põhimõtetele.

20. Seega mõistab kohus iga hageja kasuks kostjalt alates 19.12.2025 kuni nende täisealiseks

saamiseni välja jooksva elatise 125 eurot kuus.

21. Sissenõutavaks muutunud elatisena on põhjendatud välja mõista kostjalt ühekordne hüvitis

perioodi 25.08.2025-18.12.2025 eest igale hagejale 425 eurot (4 kuud x 125 - 75). Kuivõrd on

tuvastatav, et kostja on tasunud menetluse ajal hagejate esindajale 10.09.2025 laste elatist 300

eurot (dtl 55), siis on kohus selle sissenõutavaks muutunud elatiselt 75 eurot lapse kohta (4x75)

maha arvestanud (500-75). Kohus selgitab, et kui ka kohtumenetluse ajal (25.08.2025-18.12.2025)

on kostja hagejatele veel täiendavalt mingis ulatuses elatist tasunud, tuleb kohtuotsuse täitmisel ka

need summad eelnimetatud ühekordsest hüvitisest maha arvestada.

22. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik

edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika

kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline

seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

MENETLUSKULUD

23. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik