2-24-8979/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-8979

Kohtuasi

W.Q avaldus täisealisele V.Ole eestkoste seadmiseks ja

eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. mai 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

V.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: W.Q (isikukood XXX), lepingulised esindajad

Svetlana Malkova ja Vladimir Makarov

Puudutatud isik: V.O (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Oksana

Morozova

Puudutatud isik: Y.M (isikukood XXX)

Eestkosteasutus: Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valituse

kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23. mai 2025. a määrus muutmata.

2. Jätta V.O määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, v.a V.O riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti

Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse

teatavakstegemisest eestkostjale.

Eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või

eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja

2-24-8979

vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada

määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti

isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda

nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. W.Q (avaldaja, ema) esitas 07.06.2024 Harju Maakohtule avalduse täisealisele V.Ole

(puudutatud isik I, V.O) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.

1.1. Avalduse kohaselt määras Sotsiaalkindlustusamet avaldaja tütrele V.O-le keskmise puude

raskusastmele vastava puude kuni 26.09.2027. Psühhiaater VK 10.05.2024 arvamuse kohaselt

esineb V.O-l piiripealne vaimne mahajäämus emotsionaalsete ja käitumuslike reaktsioonide

ning hüperkineetiliste häiretega tasemel, mis oluliselt raskendavad tema igapäevast

toimetulemist. V.O vajab pidevat ööpäevast suunamist, juhendamist, toetust, abi ja

järelevalvet oma igapäevaelu toimetustes, eriti sotsiaalsel ja majanduslikul asjaajamisel.

Samuti vajab V.O rehabilitatsiooniteenuseid (igapäevaelu toetamine, toetatud elamise ja

toetatud töötamise teenus). V.O on kergesti petetav, mis muudab ta haavatavaks erinevate

ohtude, sh alkoholi ja seksiga seotud riskide suhtes, mis on juba varem realiseerunud.

1.2. Avaldaja palus määrata V.O-le alates 19.09.2024 osaline eestkoste, piirates tema õigusi

teha kõiki laenu- ja notariaalsete lepingutega seotud tehinguid, ja määrata tema eestkostjaks

avaldaja.

2. Y.M (puudutatud isik II, isa) toetas avaldust ja eestkostja kandidaati.

3. Tallinna linna (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu, eestkosteasutus) arvamuse kohaselt vajab

V.O oma õiguste ja üldise heaolu kaitseks eestkostet, et vältida teda kahjustavate toimingute

ja tehingute tegemist. V.O on emotsionaalselt ebaküps, tal on puudulikud arusaamad elulistest

toimingutest ja kohustustest ning lapselik arusaam maailmast. V.O ei saa raha väärtusest aru,

võib olla kergesti mõjutatav ja liigselt usaldav. V.O vajab abi asjaajamistel, vajadusel

varaliste ja õiguslike tehingute sooritamisel. V.O on võimeline tegema pisitehinguid ja

osalema valimistel.

4. V.O-le määratud esindaja arvamuse kohaselt on eestkoste määramise eeldused täidetud.

Avaldaja on võimeline kaitsma oma tütre huve ja täitma eestkostega seotud ülesandeid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja

arvatud riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.

2-24-8979

5.1. Määruse kohaselt on eestkoste seadmise eesmärk tagada eestkostet vajava isiku õiguste ja

huvide kaitse, kui seda ei saa muude vahenditega teha. V.O-l on küll raske psüühikahäire,

kuid tema huve saab kaitsta muul viisil kui eestkoste seadmine.

5.2. Kinnitust ei leidnud, et V.O oleks oma majanduslikus käitumises nii ebamõistlik, et vajab

ilmtingimata eestkoste seadmist. V.O ei ole siiani oma käitumisega tekitanud sellist olukorda,

mis nõuaks eestkoste seadmist. Olukorras, kus kõrvaltvaatajale võib V.O majanduslik

käitumine tunduda ebamõistlik, saab seda lahendada ka perekonna ja lähedaste abiga. V.O

kinnitas, et ta ei ole kiirlaene võtnud ega kavatse seda ka teha. Eestkoste seadmine igaks

juhuks ei ole kooskõlas seaduse mõtte ega eesmärgiga.

5.3. Kuigi ei saa välistada, et eestkoste seadmine võib olla tulevikus vajalik, ei ole mõistlik

piirata äsja täisealiseks saanud isiku õigusi. Igaühel on õigus oma elus vigu teha ja senimaani,

kui neid tehtud ei ole, puudub põhjus eestkoste seadmiseks.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

6. V.O esitas määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada avaldus ja määrata talle eestkoste. V.O-le

määratud esindaja toetab ka ise määruskaebust.

6.1. Kaebuse kohaselt on V.O ise nõus, et tema õigusi osaliselt piiratakse. V.O ei saa aru

keerukatest tehingutest, ei mõista lepingute sisu, on kergesti mõjutatav, ei suuda rahalisi

vahendeid ratsionaalselt kasutada ning teda võidakse ära kasutada. Kui selliseid olukordi on

võimalik ennetada, siis tuleb seda teha.

6.2. V.O sai täiskasvanuks vähem kui aasta tagasi ega ole veel täiskasvanu eluga ja sellest

tuleneva vastutusega täielikult kohanenud. Osades küsimustes saavad aidata

perekonnaliikmed, kuid eestkosteta võib V.O enda huve kahjustada, sõlmides kahjulikke ja

ebavajalikke lepinguid ning tehes ebavajalikke oste. Seetõttu on eestkoste seadmine vajalik

varaliste ja õiguslike tehingute ja toimingute sooritamisel.

7. Avaldaja ja V.O isa toetavad määruskaebust.

8. Eestkosteasutus leiab, et V.O vajab oma õiguste ja üldise heaolu kaitseks eestkostet, et

vältida teda kahjustavaid toiminguid ja tehinguid. V.O vajab abi asjaajamisel, vajadusel

varaliste ja õiguslike tehingute sooritamisel ning tervisliku seisundi eest hoolitsemisel.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

11. Määruskaebuse kohaselt on V.O-le eestkoste seadmine vajalik varaliste ja õiguslike

tehingute ja toimingute sooritamisel. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus

põhjendatult, et V.O huve saab kaitsta muul viisil kui eestkoste seadmine. Kolleegium

nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid ei korda.

2-24-8979

12. Maakohus tuvastas, et V.O-l on raske psüühikahäire. Ekspertiisiakti kohaselt on V.O-l

nõrgamõistuslikkus (kerge vaimne alaareng, RHK 10 järgi – F70), mis avaldub temal kerges

kognitiivsete võimete puudes (dlt 56).

13. Vaimuhaigus (psüühikahäire) ei tähenda iseenesest alati seda, et isik vajab eestkostet.

Kohus määrab PKS 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi

osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma

tegudest aru saada või neid juhtida, s.t kui tal on piiratud teovõime tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause mõttes. Isikule eestkostja määramine on sekkumine tema

eraellu Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26 mõttes, mis on lubatud üksnes seaduses

sätestatud juhtudel ja korras, ning selline sekkumine riivab isiku õigust vabale eneseteostusele

PS § 19 mõttes. Sellest tulenevalt tuleb täisealisele isikule eestkostjat määrates silmas pidada,

et PKS § 203 lg 2 esimese lause kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete

täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. PKS § 203 lg 2 teise lause järgi ei ole eestkoste

vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või

muude abiliste kaudu. Viidatud sättest tuleneb, et isegi juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud

teovõime, ei vaja ta hoolimata piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja

huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama või tema

perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu (RKTKm

15.06.2021, 2-19-8577, p 14, 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 21).

14. Asja materjalist nähtub, et V.O ema suurim mure on see, et V.O ei oska raha

vastutustundlikult kasutada ega adekvaatselt hinnata ja aru saada lepingute, sh laenulepingute

sõlmimisest, mistõttu võib ta hakata tegema kahjulikke tehinguid või sattuda finantspettuste

ohvriks. Maakohus tuvastas, et siiani ei ole V.O oma käitumisega tekitanud olukorda, mis

nõuaks eestkoste seadmist. Seejuures avaldas V.O maakohtunikule ärakuulamisel, et ta ei ole

kiirlaene võtnud ega kavatse seda ka teha. Ka menetlusosalised ei ole väitnud, et V.O oleks

seda teinud. V.O-d on siiani abistanud asjaajamisel ning varalistes ja rahalistes küsimustes

tema ema. Ema selgituste kohaselt V.O allub juhendamisele (dtl-d 43, 49 ja 59).

Ärakuulamisel veendus maakohus, et V.O-l on oma emaga lähedane ja usaldav suhe. Kuigi

pärast määruskaebuse esitamist on ema eeskosteasutusele avaldanud, et ema ja V.O suhted on

keerulised ja pingelised (dtl 109), ei ole ringkonnakohus siiski veendunud, et eestkoste

seadmine oleks praegusel juhul ainuüksi seetõttu vajalik. V.O-l on ka vanem õde, keda V.O

on kirjeldanud kui enda usaldusisikut ja kellele ta saab alati toetuda (dtl 43).

15. Eelnevat arvestades on õige maakohtu järeldus, et V.O huve saab kaitsta muul viisil kui

eestkoste seadmine. Õige ei ole määruskaebuses väljendatud arusaam nagu tuleks võimalikke

negatiivseid tagajärgi kindlasti eestkoste seadmisega ennetada. See ei ole eestkoste seadmise

eesmärk. Seejuures ei ole määruskaebuses esile toodud asjaolusid, mis annaksid aluse

kahelda, et V.O-d ei saaks ka edaspidi rahaga seotud asjaajamistel aidata tema lähedased. Ka

asjaolu, et V.O ise soovib eestkoste seadmist, ei anna alust eestkostet seada.

16. Eeltoodut kogumis arvestades tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Kui avalduse aluseks olevad asjaolud muutuvad, on võimalik esitada kohtule

uus avaldus.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja § 172 lg 3 teise

lause alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a V.O-le riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud, mis jäävad riigi kanda.

2-24-8979

18. Ringkonnakohus määrab riigi õigusabi tasu ja kulud kindlaks eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)