2-25-12990/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2025.a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-12990

Tsiviilasi

Menetlustoiming

Maardu linn, Veeru tn 4 korteriühistu avaldus X ja Y vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Lõpplahend hagita asjas

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Maardu linn, Veeru tn 4 korteriühistu

(registrikood 80032155), lepinguline esindaja Aleksei

Smelov (e-post xxx)

Puudutatud isik I: X (isikukood XXX; elukoht xxx; e-post

xxx)

Puudutatud isik II: Y (isikukood XXX; elukoht xxx; e-post

xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maardu linn, Veeru tn 4 korteriühistu avaldus.

2. Mõista solidaarselt puudutatud isikutelt X ja Y avaldaja Maardu linn, Veeru tn 4

korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevus 2468,60 eurot (so perioodi eest 01.09.2023 –

30.06.2025 korteriühistule tasumata kommunaalmaksed ning majandamiskulud) ja

30.06.2025.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 458,01 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

1. Jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute X ja Y kanda.

2. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

Maardu linn, Veeru tn 4 korteriühistu (avaldaja) esitas Harju Maakohtule avalduse X ja Y

(puudutatud isikud) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks, mida hilisemalt kohtu

nõudel täiendas.

Harju Maakohus võttis avalduse 31.10.2025.a. määrusega menetlusse, edastas avalduse

materjalid puudutatud isikutele ja kohustas puudutatud isikuid avaldusele kirjalikult vastama

14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati Xle

31.10.2025.a kätte TsMS-i § 3111 lg 3 kohaselt ning Yle 06.11.2025.a. TsMS-i § 314¹

kohaselt. Puudutatud isikud ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem avaldusele

vastanud.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel menetleb kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist

ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud

nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi

võõrandamise kohustamiseks. TsMS 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kohus andis puudutatud isikutele tähtaja avaldusele vastamiseks, kuid puudutatud isikud

kohtule ei vastanud. Tulenevalt TsMS § 477 lg 3 ei või hagita asja lahendada

tagaseljamäärusega. Kohus leiab, et käesolev asi on võimalik toetudes avaldaja poolt esitatud

asjaoludele lahendada sisuliselt.

Kohus on seisukohal, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikutele korteriomand XXX (registriosa nr xxxx).

Puudutatud isikud on nimetatud korteriomandi ühisomanikud. Nimetatut tõendab

kinnistusraamatu väljavõte. Avaldaja väljastas elamu korteriomanikele ja vahetult võlgnikule

igakuuliselt majanduskulude arved Võlgnik oli ja on kohustatud arved tasuma. Võlgnikel on

tasumata jäänud arved perioodi 01.09.2023 – 30.06.2025 eest. Võlgnik ei ole täitnud arvete

tasumise kohustust, ei ole arveid täies ulatuses tasunud. Samal ajal ei ole võlgnik arveid

vaidlustanud ega ole mis tahes pretensioone arvete summade ega tariifide osas esitanud.

Seisuga 30.06.2025 oli võlgniku põhivõlgnevus avaldaja ees summas 2 475,31 eurot ja

viivised seisuga 30.06.2025.a. on summas 458,01 eurot. Viivised on arvestatud vastaval

Korteriühistu põhikirja p-le 4.2. maksmata jäänud summalt iga maksmisega viivitatud päeva

eest. Jooksva arve tasumise tähtajaks on järgmise kuu viimane kalendripäev. Seega on viivise

määr käesoleval juhul 0,07% päevas.

Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik

kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise

küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga

ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase

valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 näeb ette, et korteriomanike

kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette võib näha käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra

majanduskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta

ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et

tegelikust tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub korteriomanik pärast kulude selgumist

kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1

sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

Kohus leiab, et avaldusele lisatud tõenditega on tõendatud, et avaldajal on sissenõutavaks

muutunud nõue oma kohustusi rikkunud puudutatud isikute vastu. Vastavalt VÕS § 108 lg 1

ning KrtS § 43 lg 2 on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikutelt kohustuste täitmist ja KrtS §

42 lg 1 ning VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viiviste tasumist.

Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt perioodi 01.09.2023 – 30.06.2025 eest tekkinud

2 475,31 euro suuruse võlgnevuse väljamõistmist. Puudutatud isikud ei ole vastava kohustuse

täitmata jätmisele ega võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Avaldaja nõue on

avaldusele lisatud tõenditega tõendatud. Seega tuleb puudutatud isikutelt avaldaja kasuks

välja mõista põhivõlgnevusena 2 475,31 eurot.

Avaldaja on palunud välja mõista põhivõlgnevuselt ka 30.06.2025.a. seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise summas 458,01 eurot. Puudutatud isikud ei ole vastu vaielnud sellele, et ei

ole tähtaegselt eelpool viidatud sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevust tasunud. Rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise tõttu on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikutelt viivist

kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Puudutatud isikutelt tuleb seega välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivis 458,01 eurot.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kokkuvõtlikult puudutatud isikutelt avaldaja kasuks

välja: põhivõlgnevuse 2 475,31 eurot ja seisuga 30.06.2025.a. sissenõutavaks muutunud

viivise 458,01 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et

kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja kogu

võlgnevuse, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtumääruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Viktor Bome

Kohtunik