3-25-3501/20 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-3501

Määruse kuupäev

17. detsember 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja X

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 2. detsembril 2025 Tallinna Halduskohtust kohtualluvuse sätete

alusel X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Taotleja on avaldanud, et ta soovib mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamiseks vaidlustada

Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatrite tegevust, sest talle ei väljastata positiivse tulemusega

tervisetõendit. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus on mõistnud taotleja tahet

selliselt, et tema eesmärk on taastada mootorsõiduki juhtimisõigus ja saada juhiluba. Selleks on

talle vaja positiivse tulemusega tervisetõendit, mida psühhiaater aga ei anna.

2. Tartu Halduskohus jättis 4. detsembri 2025. a määrusega X-i riigi õigusabi taotluse käiguta.

Taotlejal tuli vastata järgmistele küsimustele: 1) Kas ta soovib saada riigi õigusabi selleks, et

vaidlustada Tartu Ülikooli Kliinikumi tervisetõendit, mis anti talle seoses mootorsõiduki

juhtimisõiguse taastamisega? 2) Millal andis Tartu Ülikooli Kliinikum tervisetõendi, mille

kohaselt ei vasta taotleja terviseseisund kehtestatud tervisenõuetele? Taotlejal tuli ka esitada

kohtule materjalid tema terviseseisundi hindamise kohta ning oma pangakontode väljavõtted.

3. X esitas 4. detsembril 2025 kohtule kaks avaldust. Taotleja selgitas esimeses avalduses, et

ta ei leidnud andmebaasidest juhilubade tervisetõendi taotlust. Taotleja sõnul on ta pöördunud

3-25-3501

perearsti poole suuliselt ning ta suunati psühhiaatri poole. Psühhiaater käsib olla kuus kuud

kaine. Juhtimisõigus on tugevas seoses nii töötamisega erinevatel erialadel kui ka liikumisega.

Diagnoosi tõttu takistatakse liikumis- ning töötamisvabadust.

Taotleja lisas avaldusele oma pangakonto väljavõtte ning Dorpat Tervis OÜ ekspertarsti 16.

oktoobri 2025. a dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu.

Taotleja märkis teises avalduses, et tal on õigus nõuda piirangute tõttu hüvitist.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 55 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses

kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi

vaatamata.

5. Tartu Halduskohus jättis X-i riigi õigusabi taotluse 4. detsembri 2025. a määrusega käiguta

ning palus tal kõrvaldada taotluses esinevad puudused viie päeva jooksul kohtumääruse

kättesaamisest arvates. Taotleja sai kohtumääruse kätte samal päeval. Seega hakkas puuduste

kõrvaldamise tähtaeg kulgema 5. detsembril 2025 ning möödus 9. detsembril 2025. Taotleja

küll vastas kohtule, kuid kohtu hinnangul on ta jätnud taotluses esinevad puudused

kõrvaldamata.

Riigi õigusabi taotluse lahendamisel tuleb lisaks taotleja majanduslikule seisundile hinnata ka

menetluses osalemise eeldatavat edukust (RÕS § 7 lg 1 p 5). Kohtul ei ole seda võimalik teha,

kui taotleja ei esita kohtule andmeid, mis võimaldaksid saada vaidluse asjaoludest ülevaate.

Kohus küsis taotlejalt, kas ta soovib saada riigi õigusabi selleks, et vaidlustada seoses

mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamisega antud Tartu Ülikooli Kliinikumi tervisetõendit,

ning millal tõend anti. Taotleja jättis kohtu esitatud küsimustele vastamata. Ilma teabeta,

milleks isik õigusabi vajab, ei ole kohtul võimalik riigi õigusabi andmise üle otsustada. Samas

ei ole taotleja esitatud materjalide põhjal ilmne, et ta pole oma tervisliku seisundi tõttu

suuteline sõnastama probleemi, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi vajab. Seepärast ei pea

kohus praeguses olukorras mõistlikuks anda riigi õigusabi selleks, et advokaat selgitaks välja,

mis on taotleja tegelik tahe. Samuti ei nähtu esitatud selgituste pinnalt, et taotleja vajaks riigi

õigusabi mõne igapäevaelus hädavajaliku õiguse teostamiseks.

6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i riigi õigusabi taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi

vaatamata.

7. Kohus selgitab, et taotluse läbi vaatamata jätmine ei takista taotlejal esitada uut riigi õigusabi

taotlust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen