Legislator Case Law & Legislation
2-25-20313/4 AI generated

2-25-20313/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-20313/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Y.P (avaldaja, võlgnik) esitas 26.11.2025 võlgniku maksejõuetusavalduse, milles taotles pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Legislator headnote

AI generated

2-25-20313/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Y.P (avaldaja, võlgnik) esitas 26.11.2025 võlgniku maksejõuetusavalduse, milles taotles pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Keywords

AI generated
consumer credit revocation revocation of emergency aid bank account information effective date bank credit balance bank resolution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T UM Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise koht ja aeg

17. detsember 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-20313

Tsiviilasi

Y.P maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja Y.P

(isikukood XXX; viibimiskoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Menetlusvorm

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Y.P maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest ning tagastada avaldus

koos lisadega Y.P-le .

2. Jätta menetluskulud Y.P kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte avaldajale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Y.P (avaldaja, võlgnik) esitas 26.11.2025 võlgniku maksejõuetusavalduse, milles taotles

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Tartu Maakohus jättis 27.11.2025 määrusega võlgniku avalduse füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1

ja § 3401 lg 1 alusel käiguta ja määras võlgnikule puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu

tasumiseks, tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest alates.

3. Kohus hoiatas võlgnikku, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus

TsMS § 3401 lg 2 alusel keelduda määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastada selle.

4. Võlgnik sai kohtumääruse kätte 27.11.2025. Võlgnik esitas 27.11.2025 avalduse

täienduse, kuid on jätnud tasumata riigilõivu.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda FIMS § 11 lg

2 p 4, § 14 lg 1 p 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 10 ning § 3401 lg 2 alusel.

6. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad

FIMS-is või TsMS-is sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv.

TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses

esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Nõuded võlgniku maksejõuetusavaldusele on

sätestatud FIMS §-s 11. FIMS § 11 lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduses tuleb esitada

vähemalt järgmised andmed: 1) võlgniku põhistus maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse

kohta, sealhulgas selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas

ta soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või

jätab selle kohtu otsustada; 3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või

kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada

asjaolusid, mis võiksid välistada võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise,

ja et ta täidab käesoleva seaduse §-s 23 või 47 sätestatud kohustusi vastavalt sellele, milline

menetlus tema suhtes algatatakse; 4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.

Kohus selgitas 27.11.2025 määruses, et võlgniku avaldus on esitatud puudustega, sh on

tasumata riigilõiv. Lisaks kohustas maakohus võlgnikku esitama selgitust makseraskuste ja

nende põhjuste kohta ning täpsustama võlausaldajate andmeid ja nende nõudeid.

TsMS § 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse

avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud

avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 27.11.2025 määruses

võlgnikku ülalmärgitud tagajärgede eest.

7. Võlgnik sai 27.11.2025 määruse kätte 27.11.2025. Võlgnik esitas 27.11.2025 avalduse

täienduse, kuid on jätnud tasumata riigilõivu.

Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu 27.11.2025 määrusega määratud tähtajaks puudust

kõrvaldanud, s.o tasunud riigilõivu, tuleb maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest FIMS

§ 11 lg 2 p 4, § 14 lg 1 p 1 ning TsMS § 371 lg 1 p 10 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda.

8. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub

hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Viidatud sätted kohalduvad ka

maksejõuetusmenetluses esitatud avaldustele.

9. TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 tuleb menetluskulud jätta

võlgniku kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik