2-25-14950/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsembril 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-14950

Kohtuasi

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtla-Järve linn, Endla tn 1 korteriühistu (endine

Kohtla-Järve linn, Kalevi 35 korteriühistu) avaldus L. M.

vastu võlgnevuse nõudes

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja

lepinguline

esindaja:

Puudutatud

isik:

Kohtla-Järve linn, Endla tn 1 korteriühistu (rk

80274941, asukoht Endla tn 1, Kohtla-Järve,

Ida-Viru maakond, e-post XXX)

vandeadvokaat Roman Golovenko (JeweLex

Advokaadibüroo

OÜ,

e-post

roman.golovenko@jewelex.ee)

L. M. (ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX,

tel +372 XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kohtla-Järve linn, Endla tn 1 korteriühistu avaldus rahuldada.

2. Välja mõista L. M.lt Kohtla-Järve linn, Endla tn 1 korteriühistu kasuks võlg 802

(kaheksasada kaks) eurot 29 senti.

3. Välja mõista L. M.lt Kohtla-Järve linn, Endla tn 1 korteriühistu kasuks viivis alates

1.09.2025.a kuni põhinõude (770,11 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

4. Menetluskulud jätta L. M. kanda.

4.1 Välja mõista L. M.lt Kohtla-Järve linn, Endla tn 1 korteriühistu kasuks avaldaja

menetluskulude katteks 298 (kakssada üheksakümmend kaheksa) eurot.

4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn, Endla tn 1 korteriühistu esitas 10.09.2025.a. Viru Maakohtule

avalduse L. M. vastu võlgnevuse nõudes.

Avalduse kohaselt on Kohtla-Järve linn, Endla tn 1 korteriühistu asutatud 30.12.2008.a elamu

asukohaga Endla tn 1 (endine Kalevi tn 35), Kohtla-Järve linn korteriomanike poolt. L. M. on

korteri asukohaga XXX, Kohtla-Järve omanik. L. M. on korteriomanikuna Endla tn 1

korteriühistu liige.

Korteriühistu tegevuse eesmärgiks on elamu ühine majandamine ning seoses sellega ühistu

liikmete ühiste huvide esindamine. Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja

tarbitud teenuseid on avaldaja igakuiselt esitanud puudutatud isikule arveid, milles sisalduvad

osutatud teenused ning puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvad summad.

Arvetes on järgmised kululiigid: hooldustasu, keskküte, üldvesi, külm vesi. Puudutatud isik ei

ole aga esitatud arvete alusel korrektselt tasunud, mistõttu on tekkinud võlgnevus. Seisuga

31.08.2025. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 770,11 eurot. Tasumisele kuuluvad

summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast

ning teenuse osutajate tasumääradest. Võlgnevus koosneb ajavahemikul oktoober 2024 – juuli

2025 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest.

Korteriühistu palub L. M.lt välja mõista:

-

võlg 770,11 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivis 32,18 eurot;

-

viivis TsMS § 367 alusel alates 1.09.2025.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude

tasumiseni;

-

menetluskulud 298 eurot (millest 50 eurot riigilõiv ja 248 eurot avalduse koostamise

kulu).

2. Kohus saatis L. M.le avalduse koos lisadega aadressil XXX ja e-posti aadressil XXX.

Materjalide kättesaamist kinnitas puudutatud isik 14.10.2025.a. e-posti XXX teel. Kohus

kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama.

Puudutatud isik esitas kohtule e-kirja, milles palus sõlmida avaldajaga maksegraafiku

tingimustel, et puudutatud isik maksab võlgnevuse 8 osamaksega.

Avaldaja esindaja teatas 21.11.2025 kohtule, et esitas puudutatud isikule kompromissilepingu

projekti. Puudutatud isik palus muuta mõned kompromissi tingimused. Avaldaja esindaja

korrigeeris ja edastas puudutatud isikule 12.11.2025 korrigeeritud kompromissilepingu.

Puudutatud isik sellele ei vastanud ning kompromissi ei allkirjastanud. ei ole käesoleva ajani

sellele vastanud ning seisuga 21.11.2025 ei ole veel pooled kompromissi sõlminud.

Puudutatud isik esitas kohtule 8.12.2025 avalduse vaidluse lõpetamiseks kinnisvara

loovutamise teel. L. M. märgib, et ta ei ela alaliselt Eestis ega kasuta korterit pidevalt. Sellest

tulenevalt on kinnisvara igapäevane haldamine raskendatud ning maksegraafiku alusel

tasumine ei välista uute kohustuste ja võlgade tekkimist tulevikus.

Puudutatud isik on nõus loovutama korteri kogu võlgnevuse kustutamiseks, menetluskulude

ja õigusabikulude täielikuks hüvitamiseks ning menetluse lõpetamiseks.

Avaldaja esindaja teatas kohtule 15.12.2025 seisukohas, et avaldaja koostas ja esitas

puudutatud isikule kompromissilepingu projekti, puudutatud isik ei nõustunud avaldaja

kompromissiga. Avaldaja esindaja jäi oma kompromissiettepaneku juurde ning palus

lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab avalduse.

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

5. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et L. M. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on

rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.

Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on

tema kuulumine avaldaja liikmete hulka.

Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on L. M. XXX korteri (registriosa nr 2349307) omanik

alates 8.09.2023 (dtl 17-18).

Endla tn 1 (endise Kalevi tn 35) korteriühistu põhikirja p 3.1 järgi on ühistu liikmeteks

sellekohast avaldust esitamata alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest kõik Kalevi 35,

Kohtla-Järve asuva elamu korteriomanikud. Korteriomanikuks on elamus asuva eluruumi või

mitteeluruumi omanik (dtl 9-16).

Seega on L. M. Endla tn 1 korteriühistu liige, kellele laienevad ühistu põhikirjast ja

korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tulenevad ühistu liikme kohustused, sh kohustus

tasuda kommunaalteenuste eest.

6. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad

korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti

suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

osutatud ja ostetud teenuste eest.

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS

§ 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg

2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).

7. Endla tn 1 (endise Kalevi tn 35) korteriühistu liikme kohustused on sätestatud põhikirja

p-s 4.2 (dtl 9-16).

Muuhulgas on Endla tn 1 korteriühistu liige kohustatud:

-

täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ning ühistu juht- ja kontrollorganite

otsuseid (p 4.2.1);

-

tasuma regulaarselt üks kord kuus juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu

majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt

kehtestatud suuruses ja korras.

Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse kululiikide lõikes p-des 4.2.6.1-4.2.6.12

sätestatust (p 4.2.6);

-

maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivist iga viivitatud päeva eest

üldkoosolekul kehtestatud korra ja määra järgi. Viivise tasumisest võib ühistu liiget vabastada

mõjuvatel põhjustel vabastada juhatus oma otsusega (p 4.2.8).

Korteriühistu liikmena on L. M. kohustatud eeltoodut järgima.

8. Avaldaja nõuab L. M.lt kommunaalteenuste võlgnevust ajavahemiku eest oktoober 2024

– juuli 2025 summas 802,29 eurot (tasumiseks esitatud kommunaalteenuste ja viivise arved

(dtl 22-32; 32-39).

Pooled ei vaidle selle üle, et viidatud ajavahemiku eest L. M. kommunaalteenuste arveid

korteriühistule tasunud ei ole.

Eeltoodut kinnitavad puudutatud isiku seisukohad - e-kiri 14.10.2025, milles avaldab soovi

tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel ning sõlmida kompromiss (dtl 54); samuti avaldus

kinnisasjast loobumiseks võla katteks (dtl 68-71).

L. M. ei ole esitanud vastuväiteid arvetel kajastatu sisu ja nõude suuruse osas.

Eeltoodust tulenevalt ei käsitle kohus kommunaalteenuste kululiike eraldivõetuna ja nende eest

arvestatud tasu ning loeb, et puudutatud isik on avaldaja väited võla ja selle suuruse kohta

omaks võtnud.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS

§ 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite

rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja

viivist p 6).

Viivise tasumise kohustus tuleneb ka korteriühistu põhikirja p-st 4.2.8

Korteriomanik on jätnud kommunaalteenuste eest esitatud arved (dtl 22-31) ja viivisearved (dtl

32-39) tasumata, põhivõlg tasumata arvete eest on 770,11 eurot ning sissenõutavaks muutunud

viivis perioodi eest oktoober 2024 – juuli 2025 32,18 eurot.

Seega on korteriomanik rikkunud ühistu liikme kohustust tasuda regulaarselt

kommunaalteenuste eest ning avaldajal võlausaldajana õigus kasutada õiguskaitsevahendeid

kohustust rikkunud korteriomaniku vastu.

Korteriühistu nõuab L. M.lt viivist alates 01.09.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras TsMS § 367 alusel.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus mõistab L. M.lt välja võlgnevuse võlgnevuse 802,29 eurot (millest põhivõlg on 770,11

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 32,18 eurot) ning viivise TsMS § 367 alusel alates

1.09.2025.a kuni põhivõla 770,11 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras (ehk seadusjärgses määras).

10. L. M. esitas kohtule e-kirja, milles palus sõlmida avaldajaga maksegraafiku võla

tasumisega 8 osamaksega (dtl 54).

Avaldaja oli nõus kompromissi sõlmima ning saatis puudutatud isikule projekti (ka

korrigeeritud variandi) (dtl 61 jj).

Kohus andis 3.11.2025 kirjaga pooltele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja

kompromissi sõlmimiseks (dtl 59), kuid allkirjastatud kokkulepet kohtule kinnitamiseks ei

esitatud.

8.12.2025.a. esitas L. M. avalduse vaidluse lahendamiseks (võla tasumiseks) kinnisasja

loovutamise teel (dtl 68).

Kohus selgitab, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega

kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud.

AÕS § 120 lg 1 kohaselt peab ka kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema

notariaalselt tõestatud.

Korteriomandist võib loobuda üksnes riigi kasuks. Ka sellisel juhul ja tulenevalt AÕS § 126

peab tehing, millega kinnisomandist loobutakse, olema notariaalselt tõestatud vormis.

Seega ei ole L. M. avaldus kinnisasjast loobumiseks käesolevas asjas asjakohane.

Küll aga ei ole mingil viisil takistatud korteri võõrandamine (sh võõrandamine korteriühistule),

korteriomandist loobumine jms kohtuväliselt.

Kompromissi osas selgitab kohus, et tulenevalt TsMS § 477 lg 1, § 430 lg 1 võivad pooled

sõlmida kompromissi kuni kohtulahendi jõustumiseni, ehk kuni kohtumääruses toodud

edasikaebamise tähtaja möödumiseni.

11. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus

12. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja avalduse

koostamise kulu 248 eurot (2 tundi tunnihinnaga 124 eurot, s.o koos käibemaksuga), kokku 298

eurot.

13. Kohus on seisukohal, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohtuvälised kulud on sh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 lg 1).

Põhjendatud on taotlus tasutud riigilõivu hüvitamise osas.

Põhjendatud on ka avaldaja esindaja kulude 248 euro hüvitamise taotlus.

Avaldajat esindas menetluses TsMS § 218 vastav lepinguline esindaja.

Õigusabikulu on arvestades tunnihinda ning menetlustoimingutele kulutatud ajahulka mõistliku

suurusega.

Kohus mõistab L. M.lt välja avaldaja menetluskulude katteks 298 eurot.

14. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §

177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik