2-25-11397/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2025, Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-11397

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi T.T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

647,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress XXX,

10617, XXX)

Hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova (e-post

XXX)

Kostja T.T. (isikukood XXX; aadress XXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt T.T.-lt (T.T.) hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus summas

31,99 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 1,84 eurot, kokku 33,83 eurot.

3. Välja mõista kostjalt T.T.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras tasumata põhinõudelt (31,99 eurolt) alates 16.07.2025 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta rahuldamata ülejäänud hageja nõuded kostja vastu

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 6% ulatuses kostja T.T. ja

94% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

6. Rahuldada B2 Impact OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

7. Välja mõista kostjalt T.T.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 10,50 eurot.

8. Välja mõista kostjalt T.T.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (10,50

eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni

9. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

10. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 15.07.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista enda kasuks välja kostja ja IPF

Digital AS (edaspidi ka krediidiandja) vahel 04.01.2022 sõlmitud krediidilepingust 5308389 tulenev

põhinõue 494,38 eurot, intressid 49,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 28,49 eurot ja

sissenõudmiskulu 25 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel dokumentide jätmisega postkasti (aadress

kindlaks määratud tsiviilasja nr 2-25-8768 raames) 22.11.2025. Kostja tähtaegselt kohtule oma

seisukohta esitanud ei ole.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 647,94 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja IPF Digital AS-ga 04.01.2022 krediidilepingu nr 5308389,

mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 500 eurot intressimääraga 41,04% aastas

(fikseerimata) (dtl 1-10). Krediidiandja on kokku teostanud kostjale väljamakseid summas 1519,96

eurot (dtl 18-27). Hageja kinnitusel kostja tagasimakseid sooritanud kokku summas 1487,97 eurot

(dtl 50). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu

üles 7.01.2025.a. (dtl 32). Krediidiandja loovutas nõude hagejale 10.01.2025 (dtl 32).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

2(4)

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Hageja on kinnitanud kohtule, et krediidilepingu sõlmimisel lähtuti kostja enda esitatud

andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Lisaks on analüüsitud kostja pangakonto

väljavõtteid perioodil 2.09.2021 – 30.12.2021. Tegemist ei ole korrektsete pangakonto

väljavõtetega vaid krediidiandja jaoks loodud kokkuvõttega, mille vastavuse kontrollimiseks kostja

tegelike kontoväljavõtetega kohtul andmed puuduvad. Selles hoolimata on kohus nimetatud

dokumenti analüüsinud.

Hageja on avaldanud, et konto väljavõtte alusel asus krediidiandja seisukohale, et kostja keskmiseks

sissetulekuks oli 1006 eurot (539 peretoetus + 467 vanemahüvitis), laenude kulud – 0; üür 450

lisatud elamiskuludele valemiga - 200+3*100+450=950. Täpsustatud andmed sissetulek – 1006

eurot, laenud – 0 eurot ja elamiskulud - 725 (millest üür elukaaslasega pooleks). Kohus nimetatud

analüüsi tulemustega nõustuda ei saa. Väidetava kontoväljavõtte kohaselt on näha, et kostja tasus

igakuiselt üüri keskmiselt 450 eurot kuus (ei ole tuvastatav, et kostja tasuks seda elukaaslasega

kahepeale ehk ainult poole summast), telefoni ja interneti kulu keskmiselt 60 eurot kuus,

majapidamiskulud keskmiselt 100 eurot kuus, transport 100 eurot kuus, toidukulu keskmiselt 300

eurot kuus, lisaks veel elekter, tervishoiu, riiete ja muud lastega seotud kulud (kostjal on kolm

ülalpeetavat). Kui võtta arvesse kostja väidetava sissetulekuna 1006 eurot ning lahutada sellest

ainuüksi kostja keskmised igakuised kulud, ei olnud kostja krediidivõimeline (1006-450-60-100-

100-300= -4).

Hageja esitatud konto väljavõtete analüüsi alusel saab kohus asuda seisukohale, et krediidiandja ei

ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet laenu andmisel. Analüüsist nähtub, et kostja

väljaminekud ületavad kostja sissetulekuid.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 41,04%

aastas, (vt dtl 2). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt kokkulepitud intressi

nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

10. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti kokku 1519,96 eurot (dtl 18-27), kohustusega

tasuda igakuiseid tagasimakseid minimaalselt 20 eurot kuus vastavalt esitatud arvetele. Kostja on

krediidi tagasimakseid teinud kokku 1487,97 eurot (dtl 50). Põhinõude suuruseks kujuneb seega

31,99 eurot (1519,96 – 1487,97), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest

ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.

11. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivised lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so

alates 7.01.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 15.07.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Kohtu hinnangul tuleb hageja viivisenõue rahuldada. Põhinõudelt 31,99 eurot on viivis

mainitud perioodil kokku 1,84 eurot.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

3(4)

14. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 6% ulatuses kostja ja 94% ulatuses hageja kanda.

15. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

16. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 175 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule

andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.

17. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 175 * 6% = 10,50 eurot.

18. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)