Legislator Case Law & Legislation
2-25-14995/3 AI generated

2-25-14995/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-25-14995/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista A. F.lt Holm Bank AS kasuks välja A. F. ja Holm Bank AS vahel 25.01.2024 Välja mõista A. F.lt Holm Bank AS kasuks TsMS § 367 alusel edasiulatuv viivis VÕS §

Legislator headnote

AI generated

2-25-14995/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Mõista A. F.lt Holm Bank AS kasuks välja A. F. ja Holm Bank AS vahel 25.01.2024 Välja mõista A. F.lt Holm Bank AS kasuks TsMS § 367 alusel edasiulatuv viivis VÕS §

Keywords

AI generated
bank credit balance bank charges banking law bank account information bank guarantee claim event bank resolution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsembril 2025 Jõhvis

Tsiviilasja number

2-25-14995

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi A. F. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

5533,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Holm Bank AS, registrikood 14080830, hageja

esindaja: Katrin Teller, e-post XXX

Kostja: A. F., isikukood XXX, elukoht XXX; e-post

XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Holm Bank AS hagi A. F. vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista A. F.lt Holm Bank AS kasuks välja A. F. ja Holm Bank AS vahel 25.01.2024

sõlmitud järelmaksulepingust nr 82401250083 tulenev põhivõlgnevus 460,89 eurot,

intress 45,41 eurot, meeldetuletuskirja tasu 5 eurot, lepingutasu 1,35 eurot ning

17.12.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 52,08 eurot.

3. Välja mõista A. F.lt Holm Bank AS kasuks TsMS § 367 alusel edasiulatuv viivis VÕS §

113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (17,90% aastas ehk 0,049041% päevas) põhinõudelt

460,89 eurolt alates 18.12.2025 kuni põhinõude 460,89 euro täitmiseni.

4. Mõista A. F.lt Holm Bank AS kasuks välja A. F. ja Holm Bank AS vahel 19.03.2024

sõlmitud laenulepingust nr 52403190039 tulenev põhivõlgnevus 3718,43 eurot, intress

370,70 eurot, meeldetuletuskirja tasu 5 eurot ning 17.12.2025 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised summas 349,84 eurot.

5. Välja mõista A. F.lt Holm Bank AS kasuks TsMS § 367 alusel edasiulatuv viivis VÕS §

113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (16,99% aastas ehk 0,046548%) põhinõudelt

3718,43 eurolt alates 18.12.2025 kuni põhinõude 3718,43 euro täitmiseni.

6. Jätta menetluskulud A. F. kanda.

7. Mõista A. F.lt Holm Bank AS kasuks välja menetluskulud 595 eurot (s.o riigilõiv).

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus pooletele kätte.

10. Kui kostjale ei õnnestu kohtuotsust kätte toimetada TsMS § 313, 314, 315 ettenähtud

korras, siis toimetada see kostjale kätte avalikult, avaldades selleks kohtuotsuse

resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda otsus kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

Holm Bank AS esitas 11.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse A. F. vastu võlgnevuse nõudes,

milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista:

-

Holm Bank AS ja A. F. vahel 25.01.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr 82401250083

tulenev põhivõlgnevus 460,89 eurot, intress 45,41 eurot, viivis 30,16 eurot, lepingutasu 1,35

eurot ning menetluskulu meeldetuletuskirja saatmise eest 5 eurot. Samuti palub hageja kostjalt

välja mõista jooksev viivis alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates

12.09.2025 tasumata põhivõlalt 460,89 eurolt kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses

3 sätestatud määras (17,90% aastas ehk 0,049041% päevas).

-

Holm Bank AS ja A. F. vahel 19.03.2024 sõlmitud laenulepingust nr 52403190039 tulenev

põhivõlgnevus 3718,43 eurot, intress 370,70 eurot, viivis 181,95 eurot ning menetluskulu

meeldetuletuskirjade saamise eest 5 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis

alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 12.09.2025 tasumata põhivõlalt

3718,43 eurolt kuni põhivõla tasumiseni, VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (16,99%

aastas ehk 0,046548% päevas).

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 595 eurot (riigilõiv hagiavalduselt).

Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et

tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Viru Maakohus võttis 06.11.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning saatis kostjale

hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult

hagiavaldusele vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte isiklikult

26.11.2025. Käesolevaks ajaks on möödunud hagile vastamise tähtaeg ning kostja ei ole

hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja

taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse

tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Holm Bank AS ja A. F. 25.01.2024 järelmaksulepingu nr

82401250083 ja 19.03.2024 laenulepingu nr 52403190039.

25.01.2024 sõlmitud järelmaksulepingu nr 82401250083 kohaselt väljastas hageja kostjale laenu

1400 eurot kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.07.2025,

intressimääraga 17,90% aastas. Lepingu koostamise päeval on krediidi kulukuse määr 39,07%

aastas eeldusel, et intressimäär on 17,90% aastas. Lepingu sõlmimisel oli viivisemäär 17,90%

aastas (0,05% päevas) ning lepingu sõlmimise tasu on 9,90 eurot. Viivist arvutatakse tasumata

makselt alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast iga viivitatud päeva eest. Laenu

tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma

10.02.2024 kuni 10.07.2025 osamaksena summas 98,62 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, tasudes osamakseid kuni 10.01.2025 ning 10.02.2025

osamakse on tasutud osaliselt. Alates 10.03.2025 jättis kostja kõik ülejäänud graafikujärgsed

maksed täies ulatuses tasumata. Hageja edastas 16.04.2025 kostja e-posti aadressile

meeldetuletuse võlgnevuse kohta. 24.04.2025 saatis hageja kostja elukoha aadressile tasulise

võlgnevuse meeldetuletuse, milles andis kostjale võimaluse tasuda võlgnevus ning võla

sissenõudmiskulu summas 5 eurot hiljemalt 04.05.2025. Teates oli märgitud, et võlgnevuse

mittetasumisel kaalub Holm Bank AS laenulepingu erakorralise ülesütlemise õiguse

rakendamist. 16.05.2025 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, milles hageja

andis kostjale kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning

teatas, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb lepingu alates

31.05.2025 rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja sellele ei reageerinud ning leping lõppes

31.05.2025 hagejapoolse ülesütlemisega. Hageja edastas kostjale 31.05.2025 lepingu

ülesütlemise teavituse ja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumise nõude.

Järelmaksulepingu nr 82401250083 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse

460,89 eurot, intressi 45,41 eurot, viivise 30,16 eurot, lepingutasu 1,35 eurot, meeldetuletuskirja

saatmise eest 5 eurot ja lisanduva viivise alates 12.09.2025 tasumata põhivõlalt summas 460,89

eurot kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (17,90% ehk

0,049041% päevas).

19.03.2024 sõlmitud laenulepingu nr 52403190039 kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 4000

eurot. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 15.11.2029, intressimäär 16,99% aastas,

lepingu koostamise päeval on krediidi kulukuse määr 30,73% aastas eeldusel, et intressimäär on

16,99% aastas, laenutähtpäev 15.11.2029, lepingu sõlmimise tasu 0 eurot, laen võetakse kohe

kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Laenu tagastamiseks ja kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma lepingu sõlmimise päeval 7848,58 eurot ning pank

võib nõuda viivist lepingujärgsete maksetega hilinemisel lepingujärgses intressimääras või

seadusjärgses viivisemääras, kui see on kõrgem. Lepingu sõlmimise päeval on viivisemäär

16,99% aastas (0,05% päevas). Viivist arvutatakse tasumata makselt alates tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast iga viivitatud päeva eest. Maksegraafiku kohaselt pidi laenu ja intresside

tagastamine toimuma 15.04.2024 kuni 15.10.2029 osamaksena summas 115,43 eurot ja

15.11.2029 osamaksena summas 114,77 eurot. Kostja tasus lepingu osamakseid kuni 15.01.2025

ning alates 15.02.2025 jättis kõik graafikujärgsed maksed täies ulatuses tasumata. Hageja

edastas 16.04.2025 kostja e-posti aadressile meeldetuletuse võlgnevuse kohta. 24.04.2025 saatis

hageja kostja elukoha aadressile tasulise võlgnevuse meeldetuletuse, milles andis kostjale

võimaluse tasuda võlgnevus ning võla sissenõudmiskulu summas 5 eurot hiljemalt 04.05.2025.

Teates oli märgitud, et võlgnevuse mittetasumisel kaalub Holm Bank AS laenulepingu

erakorralise ülesütlemise õiguse rakendamist. 16.05.2025 saatis hageja kostjale lepingu

ülesütlemise avalduse, milles hageja andis kostjale kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks

või kokkuleppe saavutamiseks ning teatas, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe

mittesaavutamisel loeb lepingu alates 31.05.2025 rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja sellele ei

reageerinud ning leping lõppes 31.05.2025 hagejapoolse ülesütlemisega. Hageja edastas kostjale

31.05.2025 lepingu ülesütlemise teavituse ja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse

tasumise nõude.

Laenulepingu nr 52403190039 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3718,43

eurot, intressi 370,70 eurot, viivise 181,95 eurot, meeldetuletuskirja saatmise eest 5 eurot ja

lisanduva viivise alates 12.09.2025 tasumata põhivõlalt summas 3718,43 eurot kuni põhivõla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (16,99% ehk 0,046548% päevas).

Kuivõrd hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, siis juhindudes TsMS § 367

teisest lausest tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni.

Järelmaksulepingust nr 82401250083 tulenevalt põhinõudelt 460,89 eurolt arvestatav viivis

17,90% ehk 0,049041% päevas alates 12.09.2025 – 17.12.2025 (k.a) on 21,92 eurot (vt

www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele

järelmaksulepingust nr 82401250083 sissenõutavaks muutunud viivis 17.12.2025 seisuga kokku

summas 52,08 eurot (30,16 + 21,92). Laenulepingust nr 52403190039 tulenevalt põhinõudelt

3718,43 eurolt arvestatav viivis 16,99% aastas ehk 0,046548% alates 12.09.2025 – 17.12.2025

(k.a) on 167,89 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt

väljamõistmisele laenulepingust nr 52403190039 sissenõutavaks muutunud viivis 17.12.2025

seisuga kokku summas 349,84 eurot (181,95 + 167,89).

Kohus leiab, et hageja järelmaksulepingust nr 82401250083 ja laenulepingust nr 52403190039

tulenevad nõuded on põhjendatud ja eelnimetatud summad kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et

tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu

kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24. november

2023, 2 21-13098/50, p 13).

Kohus leiab, et kostja avaldused lepingute sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku

teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.

Järelmaksuleping nr 82401250083 sõlmiti 25.01.2024 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti

Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 17,36%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr

39,07% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne

krediidikulukuse määr (3x17,36=52,08%), ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

Laenuleping nr 52403190039 sõlmiti 19.03.2024 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga

avaldatud krediidi kulukuse määr 17,36%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 30,73% on

väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr

(3x17,36=52,08%), ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1).

Järelmaksulepingu nr 82401250083 sõlmimise eelselt kontrolliti kostja krediidivõimelisust,

võttes arvesse kostja poolt 25.01.2024 täidetud taotlust, millest nähtuvalt märkis kostja

igakuiseks sissetulekuks 1400 eurot, kohustusteks 60 eurot, majapidamiskuludeks 100 eurot ja

ülalpeetavate arvuks 0. Hageja kontrollis kostja poolt avaldatud andmeid vastavalt pangas

kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud

maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister - mõlema andmetel

puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute

andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga ning hageja küsis lisaks ka kostjalt

konto väljavõtet (väljavõtte esitamiseks andis kostja nõusoleku ja hageja kasutas

AccountScoring OÜ Krediidiregistri teenust). Konto väljavõtte analüüsi tulemusena oli kostja

igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1400 eurot, mis laekub regulaarsete maksetena ning

igakuiseks kohustuseks 60 eurot. Hageja on arvestanud kostja kohustuseks elatusmiinimumi

303,40 eurot, liites sellele kostja konto väljavõtte analüüsi tulemusena saadud kohustused 60

eurot ehk kokku kostja kohustusteks 363,40 eurot.

Laenulepingu nr 52403190039 sõlmimise eelselt kontrolliti kostja krediidivõimelisust, võttes

arvesse kostja poolt 18.03.2024 täidetud taotlust, millest nähtuvalt märkis kostja igakuiseks

sissetulekuks 1500 eurot, kohustusteks 150 eurot, majapidamiskuludeks 100 eurot ja

ülalpeetavate arvuks 0. Lisaks arvestas hageja laenuotsuse tegemisel ka asjaolu, et kostja oli

varasem hea klient ning käsitles seetõttu teda usaldusväärse kliendina. Hageja kontrollis kostja

poolt avaldatud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu

sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le

Krediidiregister - mõlema andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Lisaks kontrolliti

kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga

ning hageja küsis lisaks ka kostjalt konto väljavõtet (väljavõtte esitamiseks andis kostja

nõusoleku ja hageja kasutas AccountScoring OÜ Krediidiregistri teenust). Konto väljavõtte

analüüsi tulemusena oli kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 1644 eurot, mis laekub

regulaarsete maksetena ning igakuiseks kohustuseks 200 eurot. Hageja on arvestanud kostja

kohustuseks elatusmiinimumi 338,20 eurot, liites sellele kostja konto väljavõtte analüüsi

tulemusena saadud kohustused 200 eurot ja kostja kohustused hageja ees summas 98,62 eurot

ehk kokku kostja kohustusteks 636,82 eurot.

Kohus, analüüsinud hageja poolt esitatud tõendeid, tuvastas, et käesoleval juhul on laenuandja

järelmaksulepingut nr 82401250083 ja laenulepingut nr 52403190039 sõlmides järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet piisaval määral.

Meeldetuletuskirjade saatmise kulu arvestamisel on hageja järginud VÕS § 113² lõikes 1

sätestatud korda, mistõttu on põhjendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka

sissenõudmiskulude hüvitis meeldetuletuskirjade saatmisel kahe lepingu eest kokku summas 18

eurot.

Kohus rahuldab hagi kogu haginõude ulatuses tagaseljaotsusega § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1

ja § 113 lg 1 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

595 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja

lisa 1).

Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

tagaseljaotsuse.

Juhul, kui kostjale ei õnnestu käesolevat kohtuotsust kätte toimetada TsMS § 313, 314, 315

ettenähtud korras, toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades selleks kohtuotsuse

resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda otsus kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast (TsMS § 317 lg 1, 3 ja 5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Inna Kirsipuu

kohtunik