2-25-122549/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-122549

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-122549

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi H.M vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (RK 10811490),

lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post XXX)

Kostja: H.M (IK XXX, elukoht XXX, XXX, e-post xxxx)

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine,

riigilõivust poole tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OÜ EUROPARK ESTONIA hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja nr

2-25-122549 menetlus.

2. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks.

3. Tagastada käesoleva määruse jõustumisel pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust,

s.o 17.50 eurot, EFTA Legal OÜ arveldusarvele EE507700771007682828 AS-is LHV

Pank, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-122549, riigilõivu osaline tagastamine“.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

6. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks kokku 237.5 eurot,

millest 82.5 eurot riigilõiv ja 155 eurot kulud õigusabile. Väljamakse teostada hageja

esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele EE642200221076244488 Swedbank AS-

is, märkides selgituseks tsiviilasja numbri ja kasutades viitenumbrit 6872999.

7. Välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(237.5 eurolt) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Saata määrus pooltele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD

Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 19.09.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 70 euro saamiseks. Seoses võlgniku H.M (kostja) vastuväitega

1(4)

2-25-122549

makseettepanekule andis kohtunikuabi asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse

Viru Maakohtule.

Hageja esitas 23.10.2025 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse (leppetrahv) 55 eurot

nõudes. Hageja nõue kostja vastu tuleneb kostja poolt sõiduki registreerimismärgiga nr xxxx

omaniku/ vastutava kasutajana 06.11.2024 hageja opereeritavas parklas xxxx parkimiskorralduse

rikkumisest.

Viru Maakohus 28.10.2025 määrusega võttis hagi menetlusse ning andis kostjale 14 päeva

kirjaliku vastuse esitamiseks.

Kostja esitas 29.10.2025 kohtule omapoolsete selgitusteta maksekorralduse EFTA Legal OÜ-le

70 euro tasumise kohta. Kohus selgitas kostjale, et kompromissi sõlmimiseks tuleb kostjal

pöörduda otse hageja poole.

Hageja esitas 07.11.2025 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt hageja loobub

hagist põhjusel, et hagejale on tasutud hagiavalduse aluseks olev 55 eurot leppetrahvi võlgnevus

ja menetluskulud 15 eurot. Hageja nõue on pärast hagiavalduse esitamist osaliselt täidetud, siis

sellest tulenevalt loobub hageja esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 2-25-122549

menetluse lõpetamist.

Hageja palub: 1) võtta vastu OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) avaldus hagist

loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-25-122549 edasine menetlus; 2) rahuldada hageja taotlus

ning tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (17,5 eurot) hageja esindaja

arveldusarvele; 3) mõista kostjalt hageja kasuks ülejäänud riigilõiv summas 82,5 eurot; 4) jätta

tekkinud menetluskulud summas 275 (270 + 5) eurot täielikult kostja kanda; 5) märkida vastavalt

TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja ei ole tähtaegselt, so hiljemalt 03.12.2025, esitanud seisukohta menetluse lõpetamise ja

hageja menetluskulude osas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 järgi kui

hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse

lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui

kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

Hageja esitas 07.11.2025 hagist loobumise taotluse. Kohus andis kostjale 5 päeva seisukoha

esitamiseks loobumise avaldusele ja menetluskulude nimekirjale. Kostja sai vastuse kätte

hiljemalt 28.11.2025 (TsMS § 314¹ lg 2 alusel, kohtumäärus toimetati hagejale kätte selle

saatmisega hageja poolt kohtule avaldatud e-posti aadressile). Kostja seisukohta kohtule ei

edastanud.

Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kostjale on

antud täiendav tähtaeg seisukoha esitamiseks, kuid ta pole seda teinud. Kohus võtab hagist

loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

2(4)

2-25-122549

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4

järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi

seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja

menetluskulud.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, sest kostja on hageja nõude rahuldanud pärast

hagi esitamist kohtule. Hageja on kohtule avaldanud, et arvestas kostja poolt tasutud summa 70

eurot põhivõlgnevuse katteks (55 eurot) ja osaliselt menetluskulude katteks (15 eurot).

Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 5 alusel on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja

kohtusse pöördumine ei olnud põhjendamatu. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis lubaksid

arvata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 järgi.

Kostja ei ole tähtaegselt, s.o hiljemalt 03.12.2025, esitanud seisukohta hageja menetluskulude

osas. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud vastuväite, milles selgitas, et ta ei olnud

rahatrahvist teadlik. Seega sai kostja vähemalt maksekäsu kiirmenetluses teada parkimislepingu

rikkumisest ja leppetrahvi nõudest ja võis ka pöörduda hageja poole vajaliku informatsiooni

saamiseks ning leppetrahvi tasumiseks. Seda kostja aga ei teinud. Kostja esitas 29.10.2025

kohtule omapoolsete selgitusteta maksekorralduse EFTA Legal OÜ-le 70 euro tasumise kohta,

kuid see toimus peale hagiavalduse menetlusse võtmist.

Kohus ei tuvastanud, et esinevad TsMS § 162 lg 4 erandlikud asjaolud TsMS § 168 lg 5

kohaldamise kõrvalekaldumiseks. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et

menetluskulude tema kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.

Hageja on menetluses tasunud riigilõivu kokku 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot +

hagi esitamisel 35 eurot). Hageja taotleb hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole, s.o 17.5 euro

tagastamist oma arvelduskontole ning ülejäänud 82.5 euro suuruse riigilõivu väljamõistmist

kostjalt.

TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub

hagist. TsMS § 150 lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel

kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja

maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

Kuna hageja loobus hagist, tuleb hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o

17.5 eurot. Riigilõiv tagastatakse käesoleva kohtumääruse jõustumisel, hageja taotluses näidatud

esindaja EFTA Legal OÜ arveldusarvele EE507700771007682828 LHV Pank, kasutades

viitenumbrit 6872999.

Kuivõrd kohus tagastab hagejale osaliselt riigilõivu summas 17.5 eurot, saab hagejale hüvitatava

riigilõivu suurus olla maksimaalselt 82.5 eurot. Menetluses tasutud riigilõiv on põhjendatud ja

vajalik kulu, kuivõrd hagi võeti menetlusse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu

summas 82.5 eurot, mis tuleb tasuda hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele

EE642200221076244488 Swedbank AS-is, märkides selgituseks tsiviilasja numbri ja kasutades

viitenumbrit 6872999.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 5 eurot (20-15).

3(4)

2-25-122549

Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS §

172 lg 9 ls 3). Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu menetluskulu 5 eurot (TsMS § 484²).

Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab

hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest.

Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 120 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust

ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib TsMS

§ 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 120 eurot

käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas

mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti

õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 2h15min. Hageja selgitab, et 2h15min

on tekkinud seoses hagiavalduse ja lisade koostamisega ning hagist loobumise taotluse

esitamisega. Kuigi kohus nõustub, et hageja esindaja tunnitasu on mõistlik, on vaidluse mahtu ja

vähest keerukust arvestades õigusabikulu ajaline maht üle paisutatud. Kohus leiab, et

hagiavalduse koostamiseks ning hagist loobumise taotluse koostamiseks võiks mõistlikult kokku

aega kuluda 1h15min. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja

tavaline tegevus. Kohus märgib, et õigusabi maht ei saa olla oluliselt suurem ka näiteks tõendite

kogumise tõttu, kuivõrd eeldatavasti olid hagiavaldusele lisatud tõendid (fotod sõidukist ja

parkimisalast ning väljavõtted kohtueelsetest nõudekirjadest) hageja valduses. Kohus on

seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas

menetluses kokku 150 eurot (1,25x120).

Kogumis on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 237.50 eurot (150+5+82.5), mis

kuuluvad väljamõistmisele kostjalt. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista ka

viivis menetluskuludelt (237.50 eurolt) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

(digitaalallkiri)

Angelina Abol

kohtunik

4(4)