2-25-11251/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Palmiste

Kohtujurist

Anna-Mariel Kink

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-11251

Tsiviilasi

M Su maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): M S (isikukood xxx)

Usaldusisik: Piret Altosaar (isikukood xxx)

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada võlgniku, M Su võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt:

Võlausaldaja

Kohustuse

kogusumma

(EUR)

Kohustuse

täitmise

periood

Kohustuse

täitmise

sagedus

Kohustuse täitmiseks

tehtavate osamaksete arv

ja suurus

Kohustuse

täitmise

ulatus

kava

lõpuks

(EUR)

xxx AS

1784,60

24 kuud

Kord kuus,

10. kuupäeval

24 osamakset: 55 eurot

makse

1320

xxx

125,83

24 kuud

Kord kuus,

10. kuupäeval

24 osamakset: 4,50 eurot

makse

xxx

560,02

24 kuud

Kord kuus,

10. kuupäeval

24 osamakset: 16 eurot

makse

xxx AS

226,42

24 kuud

Kord kuus,

10. kuupäeval

24 osamakset: 9 eurot

makse

xxx AS

3767,40

24 kuud

Kord kuus,

10. kuupäeval

24 osamakset: 132 eurot

makse

3168

Xxx AS

473,64

24 kuud

Kord kuus,

10. kuupäeval

24 osamakset: 15 eurot

makse

Xxx AS

1261,79

24 kuud

Kord kuus,

10. kuupäeval

24 osamakset: 43 eurot

makse

1032

Kohtutäitur xxx

565,81

24 kuud

Kord kuus,

10. kuupäeval

24 osamakset: 18 eurot

makse

Kohtutäitur xxx

793,39

24 kuud

Kord kuus,

24 osamakset: 28 eurot

10. kuupäeval

makse

Kohtutäitur xxx

524,41

24 kuud

Kord kuus,

10. kuupäeval

24 osamakset: 18 eurot

makse

2. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Piret Altosaar.

3. Võlgnik peab tegema esimesed osamaksed ümberkujundamiskava kinnitamisele

(käesolevale määrusele) järgneva kuu 10. kuupäeval.

4. Võlgnik on kohustatud iga kuue kuu järel esitama usaldusisikule aruande oma

varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb

esitada 17.06.2026.

5. Jätta võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Jätta ülejäänud

menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata usaldusisiku Piret Altosaare tasuks 455 eurot (käibemaksuta), mis tuleb

välja maksta võlgniku poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud

deposiidi arvelt. Väljamakse teostada Usaldus ja Õigus OÜ arvelduskontole nr xxx.

7. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, võib võlgnik või

maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib

esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta on esitanud

sellele eelnevalt vastuväite.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M S (võlgnik) esitas 13.07.2025 kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt palus

võlgnik enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. 18.07.2025 määrusega võttis kohus võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, mh

nimetas võlgniku usaldusisikuks Piret Altosaare ning kohustas usaldusisikut esitama

kohtule 30 päeva jooksul määruse tegemisest võlgniku vara- ja võlanimekiri ning enda

hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta.

3. 26.09.2025 istungil leidsid usaldusisik ja võlgnik, et arvestades seda, et võlgnikul on püsiv

sissetulek, samuti võlgniku kohtususte suurust, oleks kõige mõistlikum võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamine.

4. 29.09.2025 määrusega algatas kohus võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse. Mh

kohustas võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks kohtu deposiiti 1000 eurot kolme osamaksega.

Võlgnik on osamaksed tasunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

5. Kohtule esitatud võlgniku võlgade ümberkujundamiskava vastab seaduse nõuetele. Kavast

nähtub muu hulgas, millised võlgniku kohustused ja millisel viisil ümber kujundatakse,

ning mis on kava täitmise tähtaeg.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 2 lg 3 kohaselt on võlgade

ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust.

Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

7. Võlgade ümberkujundamisel otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või

kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja

edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid

meetmeid kasutada.

8. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab kava kinnitamise või

kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui

raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja

seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku

kaitsmist vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne

toimetulek ja võlakoormuse selline jaotamine, mis võimaldaks makseraskuste reaalset

ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse

toimetuleku tagamiseks.

9. Kohus leiab, et õigustatud huvide kaalumisel saab arvestada, et võlgnikul on stabiilne

sissetulek ning ta on valmis tegema jõupingutusi makseraskuste ületamiseks. Usaldusisiku

selgituste kohaselt aitab võlgade ümberkujundamine võlgnikul makseraskused ületada

võlausaldajate huvisid arvestades. Võlgniku igakuine püsiv sissetulek on 1300 eurot.

Sellest kulub ligikaudu 300 eurot eluasemekuludeks (kommunaalteenused ja muud

jooksva elamisega seotud kulud). Võlgnik elab emale kuuluvas korteris ega maksa üüri,

mistõttu tema püsikulud on mõõdukad ja stabiilsed. Võlgnikul on xxx-aastane laps, kelle

suhtes puudub hetkel igakuine ülalpidamiskohustus. Siiski on võlgnik võlgade

ümberkujundamise kava koostamisel arvestanud ka võimalusega, et elatise tasumise

kohustus võib tulevikus tekkida. Sellisel juhul tuleks tasuda elatist 290 eurot kuus.

Võlgnik on valmis tasuma võlgade ümberkujundamise kava alusel igakuiselt kuni 400

eurot. Arvestades võimalikku elatise tekkimise kohustust, on kava igakuiseks

maksesummaks planeeritud 338 eurot, mis tagab kava realistliku täitmise ka juhul, kui

ülalpidamiskohustus peaks taastuma.

10. FIMS § 24 lg 1 näeb ette, et pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule

esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning

muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele,

kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab

usaldusisik võlausaldajatele ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule

seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala

ümberkujundamiskava kättesaamisest. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub

võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ja võla

ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla

ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla

ümberkujundamisega muul viisil.

11. Võlausaldajad Xxx AS ja kohtutäitur xxx on avaldanud enda nõusolekut kavaga. xxx AS

esitas vastuväite. Ülejäänud võlausaldajad seisukohta ei avaldanud.

12. xxx AS leiab enda vastuväites, et ümberkujundamiskavaga ei ole kõiki võlausaldajaid

koheldud võrdselt. Ümberkujundamiskavas on kõikide võlausaldajate kohustuse täitmise

ulatuse protsent erinev. Lisaks on xxx AS kohustuse täitmise protsent peaaegu kõige

madalam, mistõttu on xxx AS põhjendamatult astetatud teiste võlausaldajatega võrreldes

ebasoodsasse olukorda. Võlausaldajale on arusaamatu ka ümberkujundamiskava pikkus,

milleks on 24 kuud. Kui pikendada kava ca 6 kuu võrra on võlgnikul võimalik kõik

kohustused täies ulatuses täita. Võlausaldaja on seisukohal, et praegusel hetkel puudub

vajadus ja põhjendus, miks tuleks võlgnikul kava täita 24 kuu jooksul. Kava tuleb

pikendada selliselt, et võlgnik saaks võlausaldajate nõuded täita suuremas osas, näiteks

100% ja kava pikkusega 30 kuud.

13. Usaldusisiku selgituse kohaselt on ta kava koostamisel lähtunud põhimõttest, et kõik

põhinõuded peavad olema 100% ulatuses rahuldatud ning kõrvalnõuded osaliselt.

Arvestades, et mõnel võlausaldajal olid kõrvalnõuded oluliselt suuremad, on nende

koguvõlgnevuse rahuldamise protsent paratamatult väiksem kui neil, kelle kõrvalnõuded

olid väiksemad.

14. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on

poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud, arvestades võlgniku maksevõimet,

ümberkujundamiskava realistlikkust ning asjaolu, et kava kohaselt rahuldatakse kõikide

võlausaldajate põhinõuded 100% ulatuses. Ümberkujundamiskava alusel rakendatakse

kõigi võlausaldajate suhtes ühtseid arvestuspõhimõtteid, mille kohaselt rahuldatakse

kõrvalnõuded üksnes ulatuses, mis jääb üle pärast põhinõuete katmist. Asjaolu, et

võlausaldajate nõuete rahuldamise koguprotsent erineb, tuleneb võlausaldajate nõuete

erinevast suurusest, eelkõige kõrvalnõuete osakaalust kogunõudes, ega tähenda, et mõnda

võlausaldajat oleks koheldud oluliselt halvemini võrreldes teistega. Madalama

koguprotsendiga võlausaldajate olukord ei tulene nende ebavõrdest kohtlemisest, vaid on

ümberkujundamiskavas ettenähtud ühtsete arvestuspõhimõtete tagajärg.

15. Usaldusisiku poolt tehtud pankrotivõrdluse kohaselt saaks võlgnik pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse korral 1300-eurose sissetuleku juures usaldusisikule

igakuiselt üle anda 89 eurot. Usaldusisik arvestas seejuures ka ülalpeetava olemasolu ning

seda, et miinimumi ületavast osast jääb 25% võlgnikule kasutamiseks. Nendel eeldustel

tasutaks võlausaldajate nõudeid kolme aasta jooksul kokku umbes 3202 euro ulatuses.

Isegi võimaliku palgatõusu korral ei suureneks see summa eelduslikult märkimisväärselt.

Seevastu kahe aasta pikkuse võlgade ümberkujundamise kavaga oleks võimalik

võlausaldajate nõudeid rahuldada 8124 euro ulatuses. Seega on käesolev võlgade

ümberkujundamiskava võlausaldajatele oluliselt soodsam kui oleks võlgniku pankrot.

Kohtu hinnangul on mõistlik ka võlgniku ümberkujundamiskavas avaldatud pingutus

maksta kavas märgitud ulatuses võlad ära kahe, mitte kolme või rohkema aasta jooksul.

Seda seetõttu, et nii saavad võlausaldajad kiiremini oma raha kätte ning ka võlgnik

vabaneb võlgadest kiiremini, milline asjaolu võimaldab tal kiiremini alustada oma eluga

rahalises mõttes puhtalt lehelt (fresh start).

16. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui

võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest,

ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne

võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus

kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on

võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2)

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes

teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv

põhjus.

17. FIMS § 26 lg 4 kohaselt peab kohus lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel

hindama muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite

esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel

sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete

koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust

ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise

võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas

lõikes sätestatu märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse

põhjendavas osas.

18. Antud juhul on usaldusisiku poolt tehtud pankrotivõrdluse kohaselt võlgade

ümberkujundamine võlausaldajate jaoks soodsam kui pankrotimenetlus.

Pankrotimenetluses oleks võlausaldajatele võimalik teha kolme aasta jooksul

väljamakseid 3202 euro ulatuses, kuid saneerimiskava kinnitamisel kahe aasta jooksul

8124 euro. Seega saavad võlausaldajad võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise korral

peaaegu kolm korda rohkem raha kolmandiku võrra lühema aja jooksul.

19. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, käesoleva menetluse käigus on võlausaldajatel

tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses kui

pankrotimenetluse kaudu. FIMS § 49 kohaselt kestaks kohustustest vabastamise menetlus

kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise

menetluses saaks võlgniku igakuise sissetulekuga arvestada TMS § 132 sätestatut järgides.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava,

tagatakse võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte

väiksemas ulatuses sellest, mida

võlausaldajatel oleks võimalik saavutada

pankrotimenetluses, mistõttu on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine

põhjendatud ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Kohus nõustub usaldusisiku

seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole tuvastatav võlausaldajate jaoks

ümberkujundamiskavast soodsam alternatiiv.

20. Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskavas taotletud abinõud on lubatud.

Võlgnikul tuleb täita oma kohustused igakuiste osamaksetena iga kuu 10. kuupäevaks.

Võlgnik täidab oma kohustusi 24 kuu jooksul. Seadusandja on jätnud seaduses (FIMS)

sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad, seega on see kohtu diskretsiooniotsustus iga

konkreetse üksikjuhtumi korral. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-10060

15.02.2023. a tehtud määruses leidnud, et võlgniku eesmärk kava täitmise järgselt

tavapärasesse ellu naasta ja oma sissetulekut ise tarbida peab olema horisondil,

hoomatavas kauguses ning 5-aastast perioodi saab pidada põhjendatuks. Käesoleval juhul

on ümberkujundamiskava kestus oluliselt lühem, s.o 24 kuud. Kohtu hinnangul ei ole see

ebamõistlik ega kahjusta võlausaldajate huve ülemääraselt. Võlausaldaja Swedbank AS on

esitanud vastuväite, mille kohaselt tuleks ümberkujundamiskava kestust pikendada

ligikaudu kuue kuu võrra, et võimaldada võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist, ei

ole põhjendatud. Ümberkujundamiskava ei pea tagama võlausaldajate nõuete 100%

rahuldamist ega olema maksimaalse võimaliku kestusega. Oluline on, et kava oleks

võlgniku jaoks realistlik ja täidetav ning tagaks võlausaldajatele pankrotimenetlusega

võrreldes soodsama tulemuse.

21. FIMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on

ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara

realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või

võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole

tegemist FIMS § 27 lg 1 p-s 1 toodud olukorraga. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on

makseraskustes.

22. Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus võlgade ümberkujunduskava. Kohtu hinnangul on

võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes

teiste võlausaldajatega

23. Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist

maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava

kohaselt täitmata ulatuses. Kohus selgitab, et võlgnik on kohustatud täitma

aruandluskohustust usaldusisiku ees FIMS § 35 kohaselt, esitades selleks iga poole aasta

järel aruande ümberkujundamiskava täitmise kohta.

Usaldusisiku tasu

24. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses

usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses

kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

25. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida

tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu

ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisiku tasule maksude

lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot

(FIMS § 54 lg 5).

26. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 455 eurot (käibemaksu ei lisandu). Usaldusisik

on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4), mille kohaselt on ta

kulutanud oma ülesannete täitmiseks 6,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu

põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid.

Usaldusisiku tunnitasu 70 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole

ebamõistlikult suur. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 455 eurot (6,5 tundi × 70 eurot).

Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9). Tasu tuleb kanda võlgniku poolt FIMS § 19 lg 2

alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest.

Menetluskulude jaotus

27. FIMS § 8 lg 2 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud võlgniku kanda. FIMS § 8 lg 3

alusel jäävad võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Palmiste

kohtunik