3-25-828/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-828

Haldusasi

A.H kaebus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti

25.02.2025 otsus nr 12409110014- 1 ning kohustada

Politsei- ja Piirivalveametit vaatama rahvusvahelise

kaitse taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – A.H , esindaja riigi õigusabi korras v.adv

Veiko Parts

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina

Lider

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.07.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.H apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

10.12.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.07.2025 otsus

muutmata.

2. Jätta kaebajale antud menetlusabi kulud riigi kanda. Muus osas jätta

apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Jõustunud kohtuotsus avaldada arvutivõrgus selliselt, et kaebaja nimi on asendatud

tähemärgiga ja otsuses halli taustavärviga tähistatud osad jäävad avaldamata.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.01.2026 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

3-25-828

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.H-l oli Eesti väljastatud C-kategooria viisa kehtivusega XX.XX.XXXX-

XX.XX.XXXX, lubatud viibimispäevasid oli 90. Kaebaja abiellus XX.XX.XXXX Eesti

kodanikuga ja saabus Eestisse XX.XX.XXXX. Kaebaja palus XX.XX.XXXX Eestis

rahvusvahelist kaitset.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 25.02.2025 otsusega nr 12409110014-1 kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS)

§ 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse

tagasilükkamise kohta (p 1), pidades taotlust selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p 2 ja p 7

alusel (p 2); tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1,

11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmistähtajaga

14 päeva (p 3); kohaldas kaebajale VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates

lahkumiskohustuse täitmisest (p 4).

Kaebaja on esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid ja andnud ebaõigeid seletusi. PPA andmetel

on kaebaja nimega isik Venemaal kriminaalasjas tagaotsitav. Kaebaja väitel on ta aga

karistatud administratiivkohtu poolt ning talle olevat määratud haldustrahv. Kuna ta on

kriminaalasjas tagaotsitav, võib vastata tõele see, et kaebajal oli Venemaalt lahkumine

keelatud, kuid kaebaja ütlused selle kohta, miks ja millal talle Venemaalt väljasõidu keeld

kehtestati, on vastuolulised ja ebausutavad.

Kaebaja väited elamisloa taotlemata jätmise kohta ei ole usutavad. Kaebaja väitis, et hakkas

2010. a-l Eestisse jõudes kohe tegelema elamisloa vormistamisega, aga tal polnud raha, et

maksta kindlustuse eest. See ei ole märkimisväärne summa, kui samas on kaebaja esitatud

üürilepingust näha, et ta üüris Eestis alates 2008. a-st korterit 2500 krooni eest. Ei ole usutav

kaebaja väide, et ta ei tahtnud elamisloa taotlemise probleemidega oma abikaasat koormata.

Loogiline oleks eeldada, et kui inimesed abielluvad armastusest, siis muretsetakse ka selle

pärast, et abikaasal oleks seaduslik õigus Eestis viibida. Asjaolu, et kaebaja abikaasa ei ole

teinud midagi selleks, et oma abikaasale elamusluba vormistada, viitab sellele, et tegemist on

fiktiivse abieluga. Kaebaja on rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitaja. Ta on alates 2010.

a-st Eestis ebaseaduslikult elanud ja töötanud ning ei ole oma sissetulekutelt makse maksnud.

Tal on seoses majanduse halva seisu ning terviseprobleemidega tekkinud vajadus sotsiaalsete

hüvede järele. Kaebaja on enda väitel Venemaa režiimi ja 2022. a-l alanud Ukraina sõja vastu,

aga rahvusvahelise kaitse taotluse esitas alles 2024. a septembris.

Kaebaja ei ole selline isik, kes satuks Venemaale naastes oma poliitilise meelsuse või

Facebookis tehtud postituste pärast Venemaa võimude tagakiusamise ohvriks või keda ootaks

ebaproportsionaalne karistus. Päritolumaa teabest nähtub tõepoolest, et Venemaal karistatakse

sõja ja Venemaa võimude vastu meelt avaldanud isikuid nii haldus- kui ka kriminaalkorras,

aga kaebaja ei ole Venemaal kunagi poliitiliselt aktiivne olnud. Ka Eestis elades ei ole ta

poliitiliselt aktiivne olnud, vaid tegutsenud esinejanime kasutades külabändi muusikuna.

Venelaste hoiak Putini suhtes on muutunud halvemaks ja nad avaldavad oma pettumust nii

oma sotsiaalmeedia kui ka muude foorumite kontodel, aga haldus- või kriminaalkorras

karistuse saanud inimeste arv on võrreldes Venemaa enda rahvaarvuga väga väike. Venemaa

võimudel puudub ressurss, et tegeleda kõigi võimuvastaste inimestega Venemaal. Kaebaja

väitel on ta osalenud XXX ühel heategevuslikul kontserdil Ukraina põgenike toetuseks ja seda

kontserti märgiti ära sotsiaalmeedias. See pole selline poliitilise meelsuse väljendus või

tegevus, mille alusel tuleks inimest tunnustada pagulasena. Päritolumaa teabest nähtub, et

2(15)

3-25-828

Venemaal on Ukraina põgenikke aitavaid ühendusi, mille tegevuses ei ole ametlikult midagi

seadusevastast. PPA uuris kaebaja sotsiaalmeedia kontosid ja leidis, et kuigi üldjuhul postitab

kaebaja aktiivselt, kui ta kuskil kontserdil osaleb, siis 2022. a märtsi ega ka sama aasta

hilisematest postitustest ei nähtu, et ta oleks sellel ajal kuskil heategevuslikul kontserdil

osalenud. Kaebaja postitusest nähtus, et ta osales XXX, kus müüdi heategevuskampaania

käigus sinilille märke ja käepaelu ja saadud tulu läks Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingule.

Eesti väikelinnas toimunud kontsert ei ole aga midagi sellist, mis Venemaa võimudele huvi

pakuks. Pealegi ei osalenud kaebaja sellel oma pärisnime all. Kaebaja esitas 2022. a kontserdi

kohta kuulutuse ja YouTube’i lingi kontserdist tehtud videole, kuid neis ei ole toodud ära

kaebaja õiget nime, vaid kuulutusel on märgitud, et esineb XXX. YouTube’is on kontserti

vaadatud üksnes 544 korda ja sellel on ainult üks kommentaar. Kuigi kaebaja väitis, et tal on

plaanis korraldada uus heategevuslik kontsert 2025. a jaanuaris, ei nähtu, et see kontsert oleks

toimunud. Kaebaja ei tegele järjekindlalt ja püsivalt Ukraina sõjapõgenike või üldisemalt

Ukraina aitamisega. Kaebaja väitel on tal Telegrami konto ja FSB inimesed vaatavad seal,

milliseid kanaleid ta loeb. Kuna väljaspool Venemaad elab üle 10 miljoni selle riigi kodaniku,

ei ole FSB-l ressurssi kõiki neid jälgida. Kaebaja on teinud poliitilisi postitusi Facebookis.

Kaebajal on seal 652 sõpra, kellest 90% on eestlased või elavad Eestis. Kaebaja ei kasuta

ühelgi sotsiaalmeedia platvormil oma õiget nime. 2022. a-l tegi ta enamiku oma poliitilistest

postitustest ära esimesel Ukraina sõjale järgnenud kuul ja sellele järgnesid ainult üksikud

postitused. 2023. a-l tegi kaebaja ainult 8 poliitilist postitust ja ainult kolm nendest puudutasid

Ukrainat. 2024. a-l tegi kaebaja 20 poliitilist postitust, neist esimese alles 25.04, aga tema

poliitiliste postituste arv sagenes vahetult enne rahvusahelise kaitse taotluse esitamist ning

suurenes seejärel märgatavalt pärast esmast vestlust. Seega on kaebaja poliitiliste postituste

tegemine seotud mitte niivõrd tema poliitilise meelsusega, vaid pigem hetke olukordade ning

vajadusega.

Kaebaja väitel võidakse talle Facebookis tehtud postituste pärast määrata 7 aastat vangistust

või selle asemel käiakse peale, et ta sõlmiks lepingu sõjaväega ja läheks Ukraina vastu sõtta,

mis on aga tema veendumustega vastuolus. Kaebajat ei ohusta Venemaale naasmisel

tahtevastane kaasamine Ukrainas toimuvasse lahingutegevusse. Ei ole eluliselt usutav, et

Venemaa armee hakkaks teda survestama lepingu sõlmimiseks, arvestades kaebaja vanust,

ülekaalu ja haigusi. Vastavalt seadusele peavad isikud, kes soovivad Venemaa sõjaväega

lepingut sõlmida, olema tervise poolest sobilikud. Lisaks on lepingu sõlmimine vabatahtlik.

Kaebaja ei ole selline isik, keda hakatakse Venemaale tagasipöördumisel piiripunktis kohe

tema poliitiliste veendumuste pärast taga kiusama. On tõsi, et Venemaa piirivalve kontrollib

inimesi piiril põhjalikumalt juba alates 2022. a-st, kuid see on muutunud rutiiniks nii

piiriületajate kui ka piirivalvurite jaoks. Tõsi on ka see, et rohkem huvi pakkuvate isikute

puhul võib piiril toimuda ka pikem vestlus ja läbi võidakse vaadata ka telefon ning selleks

kasutatakse tarkvara, mis annab juurdepääsu telefonis olevatele erinevatele andmetele, kuid

see tarkvara ei taasta Facebookist kustutatud asju. Kaebaja väide, et teda hakatakse Venemaa

piiril kohe piinama (jäetakse ööpäevaks eraldi ruumi vee ja toiduta, valutavate põlvede tõttu

antakse kasutada ainult madalaid mööbliesemeid), on ilmselge liialdus. Venemaa piirivalvel

ei ole aega tegeleda selliste asjadega. Narva piiripunkti läbib ööpäevas 1200–2000 inimest,

Luhamaa ja Koidula piiripunkte 500–700 inimest. Suure osa Venemaale minejatest

moodustavad Põhja-Euroopas elavad Venemaa kodanikud. Samuti ei nähtu päritolumaa

teabest, et Venemaa piirivalve paneks piiril inimesi 24 tunniks kuskile ruumi ilma vee ja

toiduta kinni või et Eesti-Venemaa piiril toimuks pidev inimeste arreteerimine. Vastasel juhul

ei ületaks Venemaa kodanikud nii suurel arvul Venemaa piiri. Telefoni piirivalvele

ettenäitamine on vabatahtlik. Kuna kaebaja on Venemaal kriminaalasjas kahtlustatav,

võidakse ta piiril kohe kinni pidada, kuid sel juhul ei oleks põhjuseks tema Facebooki

postitused, vaid see, et ta on Venemaal seadust rikkunud. Kuna Venemaal on meditsiiniline

3(15)

3-25-828

abi kättesaadav ja tasuta kõigile, siis ei ole kaebaja tervislik seisund takistuseks naasta

Venemaale.

Kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kellel on

mõned terviseprobleemid, mis aga ei takista tema Venemaale tagasipöördumist. Praegu ei

toimu Venemaal sellist sõjategevust, mis võiks kaebaja Venemaal ohtu seada.

Kaebajal ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada

lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist tähtaja saabumisel. Kaebajal esinev kõrge

vererõhk ja reuma ei ole sellised tervisemured, mis oleks Eestist lahkumisel takistuseks. Kuna

kaebaja ei ole oma abikaasaga koos elanud 15 aastat ning PPA hinnangul on tegemist fiktiivse

abieluga, siis ei vaja see kaitsmist. Kuna kaebajal ei ole kehtivat välispassi, ei saa ta soovi

korral lahkuda kolmandasse riiki. Kaebajal elavad Venemaal ema, õde ja poeg, seega on tal

olemas tugev side päritoluriigiga. Kaebaja väljasaatmine Venemaale ei ole vastuolus VSS §-s

171 nimetatud põhimõttega.

Kaebaja puhul ei esine asjaolusid, mille tõttu tuleks talle jätta sissesõidukeeld humaansetel

kaalutlustel kohaldamata. Tal on võimalik saada ravi Venemaal, tal on olemas side selle

riigiga. Ta ei tööta Eestis seaduslikult ja tal pole peale väikevara, mida on võimalik lihtsalt

müüa, Eestis majanduslikke huve. Võttes arvesse, et kaebaja abielu on fiktiivne ning ta elab

oma abikaasast eraldi juba 15 aastat, ta on alates 2010. a-st Eestis ebaseaduslikult elanud ja

töötanud, ta on rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitaja, ei esine asjaolusid, mille puhul

oleks põhjendatud 3 aastast lühema sissesõidukeelu kohaldamine.

3. A.H esitas 31.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 25.02.2025 otsuse nr

12409110014-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse

taotlus uuesti läbi.

PPA on otsuses valesti tuvastanud, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemisel teadvalt ebaõigeid andmeid ja andis ebaõigeid seletusi. Kaebaja on kirjeldanud

oma poliitilist aktiivsust. Kaebaja on teinud oma Facebooki kontol Venemaa valitsuse ja

presidendi suhtes äärmiselt teravaid postitusi, mille eest ähvardab kaebajat Venemaal raske

karistus, sh vangistus. Sotsiaalmeedias on olemas videod, mis tõendavad, et lahingutegevusse

Ukrainas on värvatud ka pensioniealisi ja haigeid. Kaebaja esitas videod PPA-le, kuid PPA

jättis põhjendamatult need hindamata ja otsuse tegemisel arvestamata.

PPA ei usu kaebaja väidet, et kaebajale määrati Venemaal administratiivkohtu trahv suurusega

20 000 eurot. Kaebaja ilmselt eksis õigusterminiga. Tegemist on siiski kahjuhüvitisega ja

seega tsiviilasja ning tsiviilkohtuga. Kaebaja on juriidilistes asjades võhik. Kaebaja ei ole

tahtnud anda ega ole andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, miks ja millal talle Venemaalt

väljasõidu keeld kehtestati. Kohtutäitur kehtestas kaebajale väljasõidukeelu Venemaa

täitemenetluse seaduse alusel. Väljasõidukeelu täitmist tagab Venemaa piirivalve, mis allub

FSB-le. Kaebaja sai väljasõidukeelust teada piiripunktis piirivalveametniku käest. PPA arvab,

et kaebaja on Venemaal tagaotsitav, kuna veebilehel Mediazona on avaldatud andmebaas

Venemaa siseministeeriumi tagaotsitavate inimeste kohta, milles on kaebaja nime ja

sünniaastaga isik. Kaebaja kinnitab, et tegemist on tema nimekaimuga. Andmebaasis oleva

inimese näokujutis fotol ja sünnikuupäev erinevad kaebaja omadest. Sellest tulenevalt on

ainetud PPA otsuse kõik arutlused selle üle, mis seonduvad olematu kriminaalmenetlusega

Venemaal.

4. Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja nõustub, et kohtumenetluses esitatud foto Venemaal tagaotsitavast isikust ei

sarnane kaebajaga. See ei tähenda siiski, et kaebajal oleks reaalne ja individuaalne oht sattuda

tagakiusamise ohvriks. Kui lähtuda eeldusest, et kaebaja suhtes ei ole Venemaal algatatud

4(15)

3-25-828

kriminaalmenetlust ja teda ei ole kuulutatud tagaotsitavaks, puudub mistahes alus arvata, et

kaebaja satuks juhuslikult FSB huviorbiiti ning selle käigus võiksid ilmneda tema väidetavad

režiimikriitilised hoiakud. FSB menetlustoimingute eelduseks on tavapäraselt kriminaalasja

olemasolu või vähemalt konkreetne operatiivne info, mis õigustab sekkumist. Kaebaja puhul

puuduvad mõlemad.

5. Tallinna Halduskohus jättis 04.07.2025 otsusega kaebuse rahuldamata.

Väär on PPA järeldus, et kaebaja andis teadvalt valeselgitusi, sh selles osas, et kaebaja on

Venemaal kriminaalkorras karistatud ning ta on seetõttu tagaotsitav. Samas ei too eelnev kaasa

vaidlustatud otsuse tühistamist. PPA järeldas asjaolusid kogumis hinnates õigesti, et kaebaja ei

vaja rahvusvahelist kaitset ega täiendavat kaitset.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja lahkus XXX Valgevene kaudu Venemaalt

ning saabus Eestisse XX.XX.XXXX, ega selles, et kaebaja oli eelnevalt abiellunud Eesti

kodanikuga. Kaebaja selgitas 28.10.2024 vestlusel PPA-le, et ta ei ole alates Eestisse

saabumisest siit lahkunud ning on Eestis elanud ilma seadusliku aluseta; ta oli teadlik, et ta

oleks pidanud kohe esitama taotluse elamisloa saamiseks, kuid tal puudus raha, et tasuda

taotluse esitamisega kaasnevate kulude eest; ta ei soovinud enda Eestis viibimise

seadustamisega kaasnevaid probleeme jagada abikaasaga (28.10.2024 vestluse protokolli p 7,

dtl 53). Saab nõustuda PPA-ga, et need kaebaja selgitused viitavad, et ta esitas rahvusvahelise

kaitse taotluse üksnes eesmärgiga seadustada oma Eestis viibimine. Vaidlust ei ole, et kaebaja

ei ole varem esitanud muudel alustel taotlust oma Eestis viibimise seadustamiseks. Kaebajal

oli alates 2010. a-st võimalik oma Eestis viibimist seadustada ning selleks vajadusel raha

koguda. Asjaolu, et kaebaja ei soovi oma abikaasat siduda sellekohaste võimalike

menetlustega, ei ole eluliselt usutav. Seega ei olnud kaebaja olukorras, kus Eestis viibimise

seadustamine oli objektiivselt takistatud. Kaebaja tegi teadliku valiku viibida Eestis seadusliku

aluseta.

Kaebaja väited, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse esimesel võimalusel, kui mõistis, et

teda ootab ees vältimatu naasmine Venemaale, ning ta on kindel, et ta peetakse kinni juba

Venemaa piiripunktis ja antakse üle õiguskaitseorganitele, ei ole usutavad. PPA ei ole kahtluse

alla seadnud, et Venemaa piirivalve kontrollib inimesi piiril põhjalikumalt alates 2022. a-st

ning tegemist on rutiiniga. Samuti ei kahtle PPA, et piiril võidakse huvipakkuvad inimesed üle

kuulata ning kontrollida nende telefone, sh seda, kas inimene on ühinenud Ukraina-meelsete

sotsiaalmeedia gruppidega. Samas saab nõustuda PPA-ga, et inimesel on vajaduse korral

võimalik selliseid andmeid edukalt varjata. Ka kaebaja esitatud artiklist (dtl 366) nähtub, et

piirivalvurid teevad põhjalikke kontrolle, sh kontrollivad telefone pisteliselt, mitte igal

inimesel. Kinni peetakse inimesed, kes on teise riigi kodanikud või omavad teiste riikide

elamislube või viisasid. Kaebajal sellised load puuduvad. Samuti on piirivalvuritel üldjuhul

olemas eelnev info, et inimene võib olla Venemaa valitsuse jaoks „mustas nimekirjas“ (dtl

367). Seega ei saa järeldada, et kaebaja satub piirivalvurite huviorbiiti üksnes põhjusel, et tal

puudub kehtiv Venemaa pass ning ta lahkus Venemaalt 2009. a-l. Usutavad ei ole kaebaja

väited, et teda võidakse piiril mingil viisil piinata või muul moel diskrimineerida. PPA on

välja toonud, et Venemaa piiri ületab iga päev palju inimesi, mistõttu puudub piirivalvel

ressurss kaebajaga ilma kindla põhjuseta tegeleda. Puuduvad tõendid selle kohta, et Venemaa

piirivalvurid kohtlevad terviserikkega inimesi halvasti. Tõenäoline ei ole, et kaebaja

vahistatakse piiripunktis. Vastustaja nõustus, et kaebaja ei ole Venemaal tagaotsitav

kriminaalmenetluse tõttu ning asja juurde esitatud fotol ei ole kaebaja (dtl 78). Kaebaja tõi

välja, et 2009. a-l oli tal Venemaalt lahkumise keeld (dtl 153), kuna ta jäi vastutavaks

ärivaidluses (dtl 63). Seega ei ole kaebajale Venemaal kriminaal- või halduskaristust

määratud. Kaebaja ei tohtinud Venemaalt lahkuda põhjusel, et kohtutäitur seadis Venemaa

täitemenetluse seaduse alusel vastava keelu. Kuigi Venemaa piirivalve tagab väljasõidukeelu

5(15)

3-25-828

täitmise, ei saa sellest järeldada, et kaebaja satub Venemaale sisenemisel piirivalvurite

huviorbiiti muudel põhjustel peale võla tasumise kohustuse täitmise.

PPA on 03.02.2025 analüüsinud kaebaja sotsiaalmeediapostitusi (dtl 216–340). PPA

vaatlusprotokollist nähtuvalt tegi kaebaja Instagramis ajavahemikul 17.04.2019–10.01.2025

107 postitust, millest ükski ei olnud poliitiline. Facebooki platvormil tegi kaebaja (seejuures

mitte oma nime kasutades) poliitilisi või Ukraina sõja vastaseid postitusi ajavahemikul 24.02.–

31.12.2022 – 21, 01.01.–31.12.2023 – 8, 01.01.–31.12.2024 – 20; 01.01.–04.02.2025 – 3.

Kaebajal on Facebookis 655 sõpra. Kohtuistungil selgitas kaebaja oma sotsiaalmeedia

postituste sisu ja viitas täiendavalt järgmistele postitustele: dtl 80 oleval postitusel jagas

kaebaja /tekst eemaldatud/; dtl 81 oleval postitusel on kujutatud /tekst eemaldatud/ toime

pannud; dtl 83 postitusel on /tekst eemaldatud/. Eelnevat arvestades saab järeldada, et kaebaja

on sotsiaalmeedias avaldanud poliitilist meelsust vähesel määral ning kaebajat ei saa lugeda

seetõttu poliitiliselt aktiivseks inimeseks. Kaebaja ei ole isiklikult kutsunud üles inimesi

avaldama Venemaa valitsuse vastu meelsust, pigem on üksnes näidanud, et ei nõustu valitseva

poliitikaga. Kaebaja poliitilised postitused on aga hoogustunud pärast varjupaigataotluse

esitamist, mis viitab sellele, et kaebaja püüab nendega oma taotlusele kaalu juurde anda.

Varjupaigataotluse menetluse ajal tehtud postitused on muutunud sootuks teistsugusteks.

Seoses Ukraina sõjapõgenike aitamise kontserdil osalemise või korraldamisega ei ole kaebaja

ümber lükanud PPA järeldust, et ta osales üksnes ühel kontserdil XXXX ning osalemist ei ole

kajastatud viisil, et kaebaja isik oleks äratuntav, kuivõrd kaebaja esines mh esinejanime XXX

kasutades. Sellel kontserdil esinemine ei ole kaebaja isikuga seostatav ja tema osalus ei ole

tagantjärele tuvastatav.

PPA ei ole kahtluse alla seadnud, et Venemaal võidakse haldus- ja kriminaalkorras karistada

sõja ja Venemaa võimu vastu meelt avaldanud isikuid. Samas saab kaebaja tegevusest

järeldada, et kuigi tal on Venemaa riigivõimu suhtes kriitilised vaated ja talle on teatud määral

omane väljendada oma meelsust, on tema poliitiline tegevus pigem vaoshoitud ja tegemist ei

ole n-ö kõrge poliitilise profiiliga inimesega, kelle tegevus ärataks Venemaa võimuasutustes

huvi. Venemaal elab ligikaudu 140 miljonit inimest, kellest paljud on Venemaa riigivõimu

suhtes kriitilised ja Ukrainas toimuva sõja vastu. Kõigi selliste vaadetega inimeste karistamine

ei ole Venemaa ametiasutustele ilmselt jõukohane. Puudub teave, et Venemaale

tagasipöördumisel karistataks ebaproportsionaalselt või kiusatakse muul viisil taga Venemaa

kodanikke selle eest, et nad on aidanud vähesel määral sõjapõgenikke. Kaebaja profiili

arvestades ei ole piisavalt suur tõenäosus, et teda võidakse Venemaale tagasi pöördumisel

karistada riigivõimu kritiseerimise või sõjapõgenike aitamise eest viisil, mis ületab VRKS § 4

lg-s 1 sätestatud tagakiusamise künnise. Genfi konventsiooni ja direktiivi 2011/95/EL eesmärk

ei ole tagada sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele.

Samuti puudub alus järelduseks, et kaebaja saab Venemaal mobilisatsioonikäsu minna Ukraina

vastu sunniviisiliselt sõtta. Päritolumaa teabe kohaselt ei peeta mobilisatsiooni praegu

tõenäoliseks. Alates 2023. a-st ei ole toimunud laiaulatuslikku mobilisatsiooni. Venemaa

relvajõudude reservis olevate sõdurite vanusepiiri tõsteti küll 55 eluaastani,1 kuid kuivõrd

kaebaja on 59-aastane, ei ähvarda teda mobilisatsioonikäsu saamine ka juhul, kui Venemaa

valitsus otsustab täiendava mobilisatsiooni korraldada.

Kaebajal puudub Venemaale tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu

VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole üldine ohutase Venemaal

nii suur, et see tingiks vajaduse anda kaebajale täiendav kaitse. Sõda toimub Ukraina

territooriumil ning kaebajal on võimalik Venemaal ümber paikneda või siirduda väljapoole

1 2024_11_EUAA_COI_Query_Response_Q82_Russian_Federation_Major_developments_regarding_human_r

ights_and_military_service.pdf (25.06.2025)

6(15)

3-25-828

Schengeni ala jäävatesse riikidesse. Intsidendid Venemaa pinnal, mis on seostatavad Ukraina

sõjaga, ei kvalifitseeru relvakonfliktiks, mis seaks kaebaja elu Venemaa territooriumil ohtu.

Kaebaja ei ole kaebuses sisuliselt lahkumisettekirjutust vaidlustanud. Kaebajale tehtud

vabatahtlik ettekirjutus lahkuda päritoluriiki oli õiguspärane. Direktiivi 2008/115/EÜ art 5

kohaselt tuleb riigil võtta nõuetekohaselt arvesse isiku perekonnaelu ja tervislikku seisundit

ning järgida non-refoulementʼi põhimõtet. PPA on õigesti leidnud, et olukord Venemaal pole

selline, mis tooks kaasa väljasaatmise keelu VSS § 171 järgi. Kaebaja ei ole toonud esile

asjaolusid, mis välistanuks lahkumisettekirjutuse tegemise. Venemaa piiri ületades saab

Venemaa võimudele küll teatavaks, et kaebaja on viibinud välismaal, kuid pole põhjust

eeldada, et see toob kaasa automaatselt piinamise või surmanuhtluse ohu VSS § 17¹ mõistes.

Venemaa kodanike viibimine välisriikides, sh NATO riikides, on tavapärane. Ei ole alust

arvata, et kaebajat ähvardaks Venemaale naasmise korral tagakiusamine poliitilise tegevuse

tõttu või reaalne võimalus sattuda päritoluriigis tõsisesse ohtu. Päritoluriigi info kohaselt

puudub Venemaa piirivalvel võimalus tuvastada isikute telefonidest kustutatud Facebooki

postitusi.

Kaebusest ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis oleks

andnud aluse kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui kolm aastat või jätta see

kohaldamata, sh humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4). Humaansed kaalutlused peaksid

seonduma esmajoones olukorraga, kus sissesõidukeeld riivaks intensiivselt välismaalase

perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu analoogse

tagajärje. Kaebaja ei ole selliseid asjaolusid nimetanud. Asjaolude olulisel muutumisel pärast

sissesõidukeelu kohaldamist on kaebajal võimalik taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu

kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75 ja 32).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. A.H palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 04.07.2025 otsus ja teha uus

otsus, millega rahuldada kaebus.

Kaebaja reisidokumendi, s.o Venemaa välispassi kehtivus lõppes XX.XX.XXXX. Sellega

kaotas kaebaja mistahes võimalused seadustada enda Eestis viibimine, ilma et ta naaseks

Venemaale, saaks uue reisidokumendi, uue Eesti viisa ning pääseks tagasi Eestisse.

Arvestades et kaebaja lahkus Venemaalt väljasõidukeeldu rikkudes ning rikkus Eestis

viisaeeskirja, on tõenäoline, et uut välispassi talle niipea enam ei väljastata ning Eesti ei

väljasta talle ka enam viisat. Kuna kaebaja tahtis nii väga jääda Eestisse, otsustas ta jääda siia

lootuses, et ta leiab olukorrale lahenduse. Lõpuks väsis kaebaja dokumentideta elamisest ning

sai aru, et on väljapääsmatus olukorras. Ühest küljest ei ole kaebajal enam võimalik lükata

edasi naasmist Venemaale, teisest küljest on tal aga selle ees suur hirm. Kaebajal on Venemaa

võimuorganitega suhtlemisest negatiivsed kogemused. Halduskohus tuvastas ebaõigesti,

justkui oleks kaebaja esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga seadustada

oma Eestis viibimine. Kaebaja möönab, et tema soov mitte koormata abikaasat elamisloa

taotlemisega seotud asjaajamiste ja kulutustega võib teistele tunduda eluliselt mitteusutav,

kuid tegemist on kaebaja individuaalse iseloomujoonega (eneseuhkus), mis ei luba mehel

koormata naist oma isiklike probleemidega. See, et kaebaja tegi teadliku valiku viibida Eestis

seadusliku aluseta, ei välista tema rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatust ega õigust

rahvusvahelisele kaitsele. Kaebaja esitas taotluse esimesel võimalusel, kui mõistis, et teda

ootab ees vältimatu naasmine Venemaale, mis objektiivselt langes kokku olukorraga, kus tal

tekkis vajadus rahvusvahelisele kaitsele. PPA ei ole selles osas vaadanud kaebaja

rahvusvahelise taotlust läbi individuaalselt (VRKS § 18 lg 2).

7(15)

3-25-828

Kaebaja Facebooki postituste põhjal tehtud kohtu järeldused ei ole põhjendatud. Kaebaja 52

(21+8+20+3) poliitilist postitust Facebookis alates 24.02.2022 ei ole „vähene määr“ ning

eeskätt tuleb arvestada postituste sisu. Halduskohtu istungil uuriti mitut kaebaja Facebooki

postitust, milles kaebaja mh avaldab poliitiliselt teravaid loosungeid ja üleskutseid (dtl 80, 81,

83). Seega on tõenditega vastuolus halduskohtu järeldus, et kaebaja ei ole isiklikult kutsunud

inimesi üles avaldama meelsust Venemaa valitsuse vastu. Halduskohus tuvastas ebaõigesti,

nagu oleks kaebaja poliitilised postitused hoogustunud pärast varjupaigataotluse esitamist.

Kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse XX.XX.XXXX, aga ainuüksi ajavahemikul

24.02.2022–31.12.2023 tegi kaebaja 29 (21+8) poliitilist postitust. Halduskohus tuvastas

õigesti, et kaebaja esines heategevuslikul kontserdil Ukraina toetuseks, kuid põhjendamatu on

järeldus, et kaebaja esinemine sel kontserdil ei ole tagantjärele tuvastatav ega seostatav tema

isikuga. YouTube’is on kontserdi video vabalt kättesaadav ja kaebaja on teinud esinemisest

postituse Facebookis. Fotolt ja videolt on kaebaja isik keha ja näo järgi selgelt äratuntav.

Halduskohus järeldas põhjendamatult, et kuna kaebaja poliitiline tegevus on pigem

vaoshoitud, siis ei ole tõenäoline, et teda võidakse Venemaale tagasipöördumisel karistada

riigivõimu kritiseerimise või Ukraina toetamise eest. Päritoluriigi info kinnitab, et poliitiliste

veendumuste tõttu ähvardab reaalne tagakiusamise oht ka neid inimesi, kelle poliitiline

tegevus on vähene või kes ei ole silmapaistvad poliitaktivistid. Nt Deutsche Welle 29.03.2024

artikkel, mille kaebaja esitas halduskohtule (dtl 366). Artiklis kirjeldatakse, kuidas Venemaal

kasvab kriminaalasjade arv pärast kodanike põhjalikku kontrollimist Venemaa piiri

ületamisel. Artikli kohaselt kontrollitakse Venemaa piiri ületamisel saabujate telefone ning

kopeeritakse nende sisu, sh taastatakse kustutatud andmeid, ning julgeolekujõududel on riiki

sisenejate kohta „mustad nimekirjad“. Väär on halduskohtu väide, et paljud Venemaa

elanikest on Venemaa riigivõimu suhtes kriitilised ja Ukrainas toimuva sõja vastu. Kaebaja

esitatud sotsioloogiliste uuringute tulemused kinnitavad, et valdav enamus (86%) Venemaa

elanikest toetab V. Putinit ja sõda Ukrainas. Kaebajal on piisav alus arvata, et just tema ongi

üks neist isikutest, kes on „mustas nimekirjas“ ning keda asutakse riiki sisenemisel suure

põhjalikkusega kontrollima. Kaebaja lahkus 2010. a-l Venemaalt väljasõidukeeldu rikkudes

ning tal esinevad veel muud „kahtlased asjaolud“: ta on Venemaa kodanik, viibis pikka aega

„vaenulikus“ NATO riigis kehtiva reisidokumendita, viisata jne. Lisaks sai kaebaja pärast

halduskohtu otsuse tegemist ja lahkumiskohustuse täitmiseks ettevalmistusi tehes teada, et ta

saab Venemaale siseneda üksnes tagasipöördumistunnistuse alusel, mille väljastab Venemaa

suursaatkond. Tunnistus on kehtiv 15 päeva ning Venemaale naasmisel tuleb see kolme päeva

jooksul esitada asutusele, kes väljastas kehtivuse kaotanud välispassi. Puudub päritolumaa

teave või muu avalikult kättesaadav info, mis kinnitaks või lükkaks ümber halduskohtu

väidetu, et Venemaa piirivalvel puudub võimalus tuvastada kustutatud Facebooki postitusi.

Põhjendatud on eeldada vastupidist. Eelviidatud Deutsche Welle artiklis on kajastatud Ksenia

Khavana ja Juri Malevi tagakiusamist. K. Khavana (K. Karelina) on 32-aastane baleriin, kes

ei ole poliitaktivist, kuid kelle suhtes alustati kriminaalmenetlust riigireetmise alusel üksnes

selle eest, et ta annetas 51 dollarit Ukraina-Ameerika sihtasutusele Ukraina toetuseks.

Annetus tuvastati Venemaa piiripunktis tema telefoni kontrollimise tulemusena ja Venemaa

kohus mõistis talle „riigireetmise“ eest 12-aastase reaalse vangistuse (vt ERR 15.08.2024

artikkel, dtl 494–495). Juri Malev on 60-aastane, kes võeti vahi alla Venemaale naasmisel

ajendatuna üksnes asjaolust, et ta tegi Odnoklassniki platvormil kaks sõjavastast postitust, mis

olid seotud Georgi lintidega.

Kaebaja hirm Ukraina sõtta sattumise ees põhineb sellel, et teda võidakse vägivalla

ähvardusel sundida sõlmima Venemaa kaitseministeeriumiga lepingu, mille alusel saadetaks

ta Ukrainasse rindele, kus kaebaja võib kaotada elu. Kaebaja on esitanud halduskohtule

tõendina videod, mis kinnitavad, et lahingutegevusse värvatakse ka pensioniealisi ja haigeid.

Halduskohus jättis kaebaja nimetatud tõendid ja väited kohtuotsuse tegemisel arvestamata.

8(15)

3-25-828

Kaebaja tervislik seisund on kohtumenetluse kestel oluliselt halvenenud. Kaebajal on

veresoonkonnahaigus, mis avaldub haavandites jalgadel, mis ei parane ja valutavad. XXX

09.07.2025 arstitõend kinnitab, et terviseseisundist sõltuvalt on näidustatud kodune, säästev

režiim. Lisaks on kaebajal südamepuudulikkus ja hüpertooniatõbi. Juhul, kui kaebaja peaks

sattuma Venemaa piiripunkti, on ilmselge, et ta peetakse seal kinni, teda asutakse küsitlema,

hakatakse kontrollima tema telefoni ja sülearvutit jms. See võib kesta tunde või isegi päevi.

Kogu selle aja viibib kaebaja piiripunktis kinnipidamisruumis, teda võidakse piinata või muul

viisil väärkohelda (nt kästakse meelega seista haigetel jalgadel) ega anta vajalikku arstiabi.

See olukord on käsitatav kaebaja piinamisena inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni art 3 tähenduses ja tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 ja § 19 lg 1 p-de 1–2 ja lg 2

p 1 mõttes.

Halduskohus tuvastas ebaõigesti, justkui puuduks kaebajal Venemaale tagasipöördumise

korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kaebaja on põhjendanud,

et Venemaale naastes ohustab teda reaalselt aastatepikkune vabadusekaotus, piinamine ja

sundimine osalema sõjas Ukraina vastu, kus ta võib kaotada elu. Samadel asjaoludel tuvastas

halduskohus ebaõigesti, et puuduvad asjaolud, mis põhjendaksid non-refoulementʼi põhimõtte

kohaldamise (VSS § 171). Arvestades kaebaja terviseseisundit, on keelatud kohustada

kaebajat lahkuma Eestist Venemaale, kus teda võib oodata piinamine, ebainimlik ja alandav

kohtlemine ning karistamine.

Kaebuses tõi kaebaja välja asjaolud, mis põhjendavad sissesõidukeelu kohaldamata jätmist

humaansetel kaalutlustel: kaebaja on Eestis pikalt elanud, siin viibinud ja tegutsenud. Kaebaja

on Eestis koolis käinud (lõpetanud XXX). Kaebajal on Eestis oma kodu (XXX linnas). Kõik

lähedased inimesed, kellest kaebaja hoolib ning kes kaebajast hoolivad, elavad Eestis.

Venemaal ei ole tal praktiliselt mingeid sotsiaalseid suhteid (sh oma sugulastega), eeskätt

suurte erimeelsuste tõttu toimuva sõja küsimustes. Venemaale naastes ei oleks kaebajal

praktiliselt kuhugi minna. PPA ega halduskohus ei ole neid asjaolusid arvestanud.

7. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes

halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

Kui inimesel oli alates 2010. a-st peale reaalne ja seaduslik võimalus oma viibimist Eestis

seadustada, kuid ta ei teinud seda, siis on äärmiselt ebausutav väide, et selle põhjuseks oli

soov mitte koormata abikaasat. Tavaliselt seavad inimesed seadusliku viibimise omandamise

esikohale, sest risk jääda riiki seadusliku aluseta toob kaasa palju suuremaid probleeme kui

viibimisõiguse taotlemine.

PPA ja kohtu hinnang kaebaja Facebooki postituste kohta ei ole vastuolus tõendite sisuga.

Sotsiaalmeedia vaatluse protokollist tuleneb, et kaebaja ei teinud postitusi ühtlase

regulaarsusega. Pikematele pausidele järgnes lühem periood, mil postituste arv järsult kasvas.

Nt vahetult enne ja pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist suurenes postituste sagedus

märkimisväärselt: kahe kuu jooksul tegi kaebaja kaheksa postitust. Sellest võib järeldada, et

kaebaja aktiivsus ei kajasta järjepidevat ja pikaajalist poliitilist tegevust, vaid pigem ajutist ja

taotluse esitamisega ajaliselt seotud aktiivsuse kasvu.

Vastustaja jääb seisukohale, et tõenäosus, et Venemaa ametivõimud hakkavad enda

initsiatiivil kaebaja kohta andmeid koguma, on üsna väike. Isegi kui arvestada, et umbes 86%

venemaalastest toetab Putini režiimi, tähendab see, et ligi 20 miljonit inimest valitsevat

režiimi ei toeta. 20 miljoni inimese karistamine ei ole Venemaa võimudele jõukohane.

Rahvusvahelise kaitse süsteem ei ole loodud selleks, et pakkuda üldist kaitset kõigile, kes aeg-

ajalt väljendavad sotsiaalmeedias kriitilisi arvamusi. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja välispass on

kaotanud kehtivuse ning ta peab naasma Venemaale tagasipöördumistunnistuse alusel, ei loo

iseenesest kaitsevajadust. Menetluses ei ole tuvastatud, et kaebaja isik oleks Venemaa

9(15)

3-25-828

võimudele teada kui dissident või opositsionäär. Seega pole alust eeldada, et tavaline

dokumentide kontroll muutuks tema puhul poliitilise tagakiusamise vahendiks.

Sissesõidukeeluga seoses leiab vastustaja, et kaebaja viibimine Eestis või mõnes Schengeni

viisaruumi riigis on siiski ebasoovitav. Kaebaja on alates 2010. a-st Eestis ebaseaduslikult

elanud ja töötanud, aga ta ei ole oma sissetulekutelt mitte kunagi makse maksnud. Tegemist

on olnud äärmiselt vastutustundetu käitumisega nii iseenda kui ka Eesti riigi suhtes. Seega on

põhjendatud piirata kaebaja viibimist Schengeni alal kolmeks aastaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Iseenesest on õige

kaebaja märkus, et pikaajaline teadlikult seadusliku aluseta Eestis elamine ei välista tema

rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatust. Ringkonnakohus leiab, et kokkuvõttes on PPA ja

halduskohus siiski õigesti järeldanud, et kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset ega täiendavat

kaitset. Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ning talle

kohaldatud 3 aasta pikkune sissesõidukeeld on õiguspärased. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu sellekohaste põhjendustega ilma neid täies mahus kordamata (HKMS § 201 lg

4).

Rahvusvaheline kaitse

9. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest – rass, usk,

rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise ja

eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Tagakiusamine (tegu või teod) võib

seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu

diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või

karistamises jms (vt VRKS § 19 lg 2). VRKS § 19 lg 1 alusel peavad need teod ületama

teatud raskuse künnise. Kohtul tuleb kohtuotsuse tegemise aja seisuga hinnata, kui

tõenäoliselt võib tulevikus tagakiusamise oht ning kahjulik tagajärg kaebaja jaoks

realiseeruda. Ohu tulevikus realiseerumise tõenäosust tuleb hinnata kompleksselt.

Tagakiusamise tõenäosus ei pea olema väga suur, vaid konkreetse juhtumi eripära arvestades

piisav. Kuigi tulevikuprognoose tehakse teatud ebakindlusega, ei saa piisavat tõenäosust

hinnata pelgalt hüpoteetiliste oletuste või kahtluste alusel. Arvestada tuleb prognoosi aluseks

olevate, välismaalast ja päritoluriiki iseloomustavate objektiivsete ja subjektiivsete

asjaoludega. Ka ei piisa pelgast järeldusest, et tagakiusamist ei saa välistada. Võimalikult

faktipõhiselt, realistlikult ning objektiivselt hinnates ja kaaludes on võimalik järeldada, kas

päritoluriigis valitsevad tingimused õigustavad taotleja kartust tagakiusamise ees selle tunnuse

või tegevuse tõttu, mille alusel välismaalane rahvusvahelist kaitset taotleb. Tagakiusamise

ohtu või selle puudumist tuleb faktipõhiselt sisustada sedavõrd konkreetselt, et on võimalik

hinnata, milline tegelik oht võib välismaalasele päritoluriiki naastes kaasneda (vt

põhjalikumalt Riigikohtu 15.05.2025 otsus nr 3-23-1317, p-d 13–15).

10. Ringkonnakohus leiab sarnaselt PPA-ga ja halduskohtuga, et kaebaja tagakiusamist

poliitiliste vaadete pärast Venemaa riigivõimu poolt ei saa pidada tõenäoliseks. See saaks olla

tõenäoline siis, kui on alust arvata, et kaebaja poliitiline meelsus on saanud võimudele

teatavaks. Kaebaja puhul ei ole alust jõuda sellisele järeldusele. PPA on kaebaja

sotsiaalmeedia postituste vaatlusprotokollis (dtl 216) esile toonud, et kuigi kaebajal on mitu

sotsiaalmeedia kontot, on ta teinud poliitilisi postitusi üksnes Facebookis muude postituste

seas. Seejuures ei kasuta kaebaja sotsiaalmeediaplatvormidel enda nime. Facebookis tegi

10(15)

3-25-828

kaebaja ajavahemikul 24.02.–31.12.2022 kokku 114 postitust, millest 21 olid poliitilised või

Ukraina sõja vastased (neist 13 tegi kaebaja vahemikul 24.02.–26.03.2022), ajavahemikul

01.01.–31.12.2023 oli selliseid postitusi kaheksa ja kõigi postituste arv 192, ajavahemikul

01.01.–31.12.2024 tegi kaebaja 140 postitust, millest 20 olid poliitilised või puudutasid

Ukraina sõda (neist esimene on tehtud 25.04.2024 ja 12 postitust pärast XX.XX.XXXX).

Eelnevast nähtub, et kuigi kaebaja on teinud poliitilisi või Ukraina sõja vastaseid postitusi ka

2022. ja 2023. a-l, ei ole ta nende tegemisel olnud järjekindel ning nende osakaal muude

postituste seas ei ole kuigi suur. Eelneva põhjal ei ole alusetu ka halduskohtu järeldus, et

poliitiliste postituste tegemine on pärast rahvusvahelise kaitse taotluse tegemist hoogustunud,

mistõttu on kahtlus, et need on eeskätt ajendatud soovist näidata ennast varasemast poliitiliselt

aktiivsemana. Ka Facebooki postitused, mida kaebaja on eraldi esile toonud (dtl 80–83, 107),

on tehtud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist, täpsemalt 2024. a oktoobris, 2025. a

jaanuaris ja veebruaris (vt ka dtl 235, halduskohtu 11.06.2025 istungi helisalvestis, alates

ajamärgist 00:08:09; 10.12.2025 istungi helisalvestis, alates ajamärgist 00:05:00). Eelnevat

arvesse võttes jagab ringkonnakohus halduskohtu hinnangut, et kokkuvõttes ei ole põhjust

pidada kaebajat poliitiliselt aktiivseks, vaid tema poliitiline tegevus on olnud vaoshoitud. Ei

ole alust väita, et poliitilise meelsuse avalik väljendamine oleks kaebaja jaoks olnud

fundamentaalselt tähtis või et kaebaja eristuks oma tegevuse poolest kuidagi paljudest teistest

Venemaa kodanikest, kes viibivad väljaspool Venemaad ning on oma päritoluriigi võimude

suhtes kriitilised. Vastupidist ei järeldu ka asjaolust, et kaebaja on XXX osalenud

heategevuslikul kontserdil Ukraina toetuseks, millest on avalik video YouTube’is. Nagu PPA

on märkinud, ei ole kõnealuse kontserdi kuulutusel ega YouTube’i videos toodud ära kaebaja

õiget nime, vaid kuulutusel on märgitud, et esineb XXX. Seega ei ole kõnealune kontsert

otseselt kaebajaga seostatav. Päritolumaa teave ei kinnita, et valimatult karistataks kõiki

Venemaa režiimi ja Ukrainas toimuva sõjategevuse vastaseid. Asjakohane on halduskohtu

osutus, et kõigi selliste vaadetega inimeste karistamine ei ole Venemaa ametiasutustele

jõukohane, seda isegi juhul, kui võimude suhtes on kriitilised u 14% Venemaa elanikest, nagu

nähtub kaebaja viidatud uuringust (dtl 487–490, tõlge dtl 514–517). Samuti märkis kohus

õigesti, et rahvusvahelise kaitse eesmärk ei ole tagada sisserändeõigust kõigile autoritaarsetest

riikidest pärit inimestele (vt Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, p 18).

11. PPA ja halduskohus ei ole eksinud ka oma hinnangus, mis puudutab kaebaja hirmu seoses

piiriületusega Venemaale naasmisel. Kuigi päritolumaa teabe kohaselt võidakse piiriületajaid

ja nende telefone üksikasjalikumalt kontrollida, osutas halduskohus asjakohaselt, et

piiriületajal on vajaduse korral võimalik oma vaateid kajastavaid andmeid varjata. Ka kaebaja

enda esitatud Deutsche Welle artiklis on antud soovitused, kuidas seda on võimalik teha (dtl

367). Kuna poliitilise ja sõjavastase meelsuse avalikku eksponeerimist ei saa pidada kaebajale

fundamentaalselt tähtsaks, ei saa põhjendamatuks pidada ka ootust, et kaebaja saaks

võimalike probleemide vältimiseks enne piiriületust kustutada sellised sotsiaalmeedia

postitused, mis võivad teda kahjustada. Samuti on halduskohus õigesti osutanud, et

kõnealusest artiklist nähtuvalt tuntakse piiriületamisel huvi isikute vastu, kel on mõne teise

riigi kodakondsus, elamisluba või viisa. Ka kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud ERR-i

artiklis kajastatud K. Karelina on USA ja Venemaa topeltkodakondsusega inimene. Artikli

kohaselt võib USA kodakondsusega isikute vahistamise eesmärk olla kasutada neid

kauplemisvahendina välismaal süüdi mõistetud venelaste vabastamiseks (dtl 495). Samuti on

nii USA kui ka Venemaa kodakondsusega kaebaja mainitud J. Malev (vt dtl 367). Kaebaja

puhul sarnaseid asjaolusid ei esine, s.t tal ei ole ühegi teise riigi kodakondsust, elamisluba ega

kehtivaid viisasid. Piiriületajate ja ka Euroopa Liidu liikmesriikides, sh Eestis viibivate

Venemaa kodanike suurt hulka arvestades ei ole usutav, et kaebaja satuks Venemaa võimude

erilise tähelepanu alla ka pelgalt seetõttu, et ta peab Venemaale naasma

tagasipöördumistunnisuste alusel. Kui vastab tõele, et kaebaja lahkus Venemaalt XXXX a-l

11(15)

3-25-828

loata, sest kohtutäitur seadis Venemaa täitemenetluse seaduse alusel keelu, ning kaebaja satub

seetõttu (mitte aga oma poliitilise vaadete pärast) piirivalvurite või võimude huviorbiiti, ei ole

tegemist olukorraga, mis võiks tingida rahvusvahelise kaitse andmise. Ringkonnakohus

nõustub PPA ja halduskohtuga, et samas pole alust arvata, et kaebajat hakataks juba

piiripunktis kohtlema viisil (sh tema tervisliku seisundi pärast), mida võib pidada piinamiseks.

PPA on oma otsuses selgitanud, et Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunkte läbib päevas sadu

inimesi. Päritoluriigi infost ei ilmne, et Venemaa piirivalve kohtleks piiriületajaid

ebainimlikult. On usutav, et vastasel juhul ei ületaks Venemaa kodanikud nii palju Venemaa

piiri. Seepärast ei tingi kaebajale rahvusvahelise kaitse andmist ka asjaolu, et tema tervis võib

olla pärast PPA ja halduskohtu otsuse tegemist halvenenud, sest ringkonnakohtu hinnangul ei

ole tõenäoline, et kaebajat koheldaks piiri ületamisel viisil, mida tuleks käsitada piinamisena

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 tähenduses.

12. Samuti on põhjendatud halduskohtu hinnang, et kaebaja hirm sunniviisiliselt Ukraina

vastasesse sõjategevusse kaasamise pärast on alusetu. Halduskohus märkis päritolumaa

teabele2 osutades õigesti, et arvestades kaebaja vanust (59 aastat), ei ähvarda teda

mobiliseerimine ka juhul, kui Venemaa peaks otsustama korraldada täiendava

mobilisatsiooni. PPA on vaidlustatud otsuses hinnanud kaebaja väiteid, et teda võidakse

survestada sõlmima lepingut sõjaväega, millega ta kaasatakse Ukrainas toimuvasse

lahingutegevusse. PPA otsuses viidatud päritolumaa teabest3 nähtuvalt eeldab Venemaa

armeega lepingu sõlmimine, et kandidaadi tervislik seisund on selleks sobilik. Põhjendatud on

PPA hinnang, et ei ole eluliselt usutav, et kaebaja vanust ja terviseseisundit arvestades

hakataks kaebajat armeega lepingu sõlmimiseks survestama. Seejuures on PPA oma otsuses

käsitlenud ka kaebaja esitatud videotelt nähtuvat (vt dtl 32). Ühelt videolt, mille kaebaja on

esitanud ka halduskohtule 21.04.2025 (dtl 103, tõlge dtl 122), nähtub, et lepingu sõlminud

mehi saadetakse pärast haavata saamist karkudel uuesti eesliinile. PPA ei ole vaidlustatud

otsuses eitanud, et nn dedovštšina iseenesest on olnud pidevaks probleemiks nii Nõukogude

Liidu kui ka Venemaa armees. Ringkonnakohus leiab sarnaselt PPA-ga, et see video ei tõenda

siiski, et ka kaebajat ohustaks tahtevastane Ukraina-vastasesse sõtta saatmine, kuivõrd sellest

ei nähtu, et armeega lepingu sõlmimine iseenesest ei oleks olnud vabatahtlik. Viimast ei

kinnita ka kuidagi kaebaja teine halduskohtule esitatud video (dtl 102, tõlge dtl 121). Ka selle

põhjal ei ole alust arvata, et filmitud lahingupiirkonda saadetavad isikud oleks olnud sunnitud

sõlmima armeega lepingu tahtevastaselt.

Täiendav kaitse ja lahkumisettekirjutus

13. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru

pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes

on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud

riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema

piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või

karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise

või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese

relvakonflikti tõttu. Väärkohtlemine peab ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina

eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd

Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Risk tõsisesse ohtu sattuda peab

olema reaalne (nt Euroopa Kohtu otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Direktiivi

2008/115/EÜ art 5 kohaselt tuleb riigil võtta nõuetekohaselt arvesse isiku perekonnaelu ja

2 2024_11_EUAA_COI_Query_Response_Q82_Russian_Federation_Major_developments_regarding_human_ri

ghts_and_military_service.pdf

3 Комитет по государственным закупкам РЕСПУБЛИКИ ДАГЕСТАН: Военная служба по контракту

вРоссии в 2024 году, 27.06.2024 – https://goszakazrd.e-dag.ru/press/76711

12(15)

3-25-828

tervislikku seisundit ning järgida non-refoulementʼi põhimõtet. VSS § 171 lg 1 kohaselt ei tohi

välismaalast välja saata riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua EIÕK

artiklis 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate

kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärje või

surmanuhtluse kohaldamise. Euroopa Kohus on selgitanud, et kui isik on loonud EL

liikmesriigis eraelu seal elamisluba omamata, võib tagasisaatmismenetluse kohaldamine olla

tema suhtes välistatud üksnes erandlikel põhjustel (vt nt C-69/21 Staatssecretaris van Justitie

en Veiligheid, p 99 ja seal viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu 28.07.2020 otsus Pormes vs.

Madalmaad, p-d 53 ja 58).

14. Kaebaja tugineb täiendava kaitse puhul samadele asjaoludele, mis pagulase staatuse puhul.

Ringkonnakohtule ei nähtu eeltoodud põhjendusi arvestades, et kaebajat ähvardaks

Venemaale tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu VRKS § 4 lg 3

tähenduses. Üldine ohutase Venemaal ei ole nii suur, et see tingiks vajaduse anda kaebajale

täiendav kaitse. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et olukord Venemaal ja

kaebajaga seotud asjaolud pole sellised, mis tingiks väljasaatmise keelu VSS § 171 (non-

refoulementʼi põhimõte) järgi. Ka ei ole kaebajal Eestis selliseid perekondlikke sidemeid,

mille tõttu võiks olla tagasisaatmine lubamatu. Kuigi kaebaja on abielus Eesti kodanikuga, on

ta ise selgitanud, et ei ela juba aastaid oma abikaasaga koos.

15. Lahkumisettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tuleb kohtul arvesse võtta ka neid

direktiivi 2008/115/EÜ art-s 5 nimetatud asjaolusid, mis tekkisid või muutusid pärast

lahkumisettekirjutuse tegemist ning mis olid sellised, et võisid mõjutada tagasisaatmise

lubatavust. Kui rahvusvahelise kaitse andmise kohtuvaidluse ajal on selgunud, et isiku riigist

väljasaatmine ei ole vahepeal muutunud asjaolude tõttu ettenähtavas tulevikus õiguslikult

lubatav, siis tuleb lahkumisettekirjutus tühistada (Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p

32.6). Samas ei pane direktiivi 2008/115/EÜ art 6 lg 4 liikmesriigile kohustust anda isikule

elamisluba humanitaarkaalutlustel (Euroopa Kohtu otsus C-69/21 Staatssecretaris van Justitie

en Veiligheid, p 86).

16. Kaebaja on elanud väga pikka aega Eestis seadusliku aluseta. Tal ei ole tekkinud mistahes

õiguspärast ootust, et ta saab jätkata sellisel viisil Eestis elamist või et tal tekib võimalus oma

Eestis elamine seadustada pelgalt pikaajalise viibimise faktist tulenevalt. Euroopa Inimõiguste

Kohus on rõhutanud, et seadusliku alusega riigis elanud sisserändaja ja ilma seadusliku

aluseta riigis viibinud inimese faktiline ja õiguslik olukord erineb oluliselt. Inimese, kes loob

teatud sotsiaalsed sidemed riigis ajal, mil ta teab, et tal ei ole õigust riigis viibida, riigist

lahkuma kohustamine on käsitatav eraelu puutumatuse rikkumisena üksnes erandlikel ja

erakordsetel asjaoludel (Euroopa Inimõiguste Kohtu 28.07.2020 otsus Pormes vs.

Madalmaad, p-d 53 ja 58).

17. Kaebaja on apellatsioonimenetluses selgitanud, et tema tervislik seisund on halvenenud.

Kaebaja esitas 24.11.2025 ja 09.12.2025 ringkonnakohtule perearstikeskuse tõendid koos

fotodega kaebaja jalgadest. Arstitõendite järgi on kaebajale näidustatud kodune, säästev

režiim, lamamisrežiim ja väljaspool kodu mitteliikumine ning tema seisund ei saa paraneda

kiiremini kui 6–12 jooksul (dtl 555, 564). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja tervislik seisund

ei ole siiski selline, mille tõttu tuleks talle tehtud lahkumisettekirjutus tühistada.

Väljasaatmine inimese tervisliku olukorra tõttu on keelatud vaid väga erandlikel juhtudel.

Keeld kohaldub, kui väljasaadetav on füüsiliselt või psüühiliselt raskelt haige isik, kellel

esineb peatse surma oht, või kui on põhjendatud alus arvata, et sihtriigis sobiva ravi

puudumise tõttu või selle tõttu, et ravi pole isikule seal kättesaadav, esineb reaalne oht

välismaalase terviseseisundi olulisele, kiirele ja pöördumatule halvenemisele, mis toob kaasa

suuri kannatusi või tema oodatava eluea olulise lühenemise (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus

asjas nr 3-20-1115, p 33 ning seal viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu

13(15)

3-25-828

praktika). Kaebaja esitatud arstitõendist nähtuvalt ei ole kaebaja terviseseisund selline, et tema

elu oleks ohustatud. 10.12.2025 kohtuistungil selgitas kaebaja, et arst on välja töötamas

raviplaani ja aja jooksul saab tema olukord paraneda (istungi protokoll, ajamärk 00:20:37).

PPA on vaidlustatud otsuses selgitanud, et Venemaal on ligipääs arstiabile kättesaadav ja

tasuta (dtl 25). Kaebaja pole väitnud, et tal ei ole Venemaal võimalik oma terviseseisundi

parandamiseks samasugust ravi saada (vrd Euroopa Kohtu otsus C-69/21 Staatssecretaris van

Justitie en Veiligheid). Iseenesest võib tervisest tulenev takistus olla põhjus lükata

lahkumiskohustuse sundtäitmine edasi (vt otsus nr 3-20-1115, p 35.7). Nagu kaebaja on

selgitanud, on ta esitanud PPA-le ka taotluse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja

pikendamiseks tervisliku seisundi tõttu (dtl 496).

Sissesõidukeeld

18. PPA kohaldas 25.02.2025 otsusega kaebajale VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3

aastaks. Riigikohus on selgitanud, et VSS § 74 lg-t 1 tuleb kohaldada koos VSS § 7 lg 2

vajaduspõhisust ning VSS § 74 lg 3 sissesõidukeelu kestuse proportsionaalsust ning lg 4

humaansust rõhutavate sätetega. Peab arvestama ka nende normide aluseks oleva direktiivi

2008/115/EÜ art-ga 11, milles reguleeritakse sissesõidukeeldu ning selle pikkust. Direktiivi

sissejuhatuse p 6 järgi tuleb direktiivi alusel tehtavad otsused teha juhtumipõhiselt ja lähtudes

objektiivsetest kriteeriumitest. Silmas tuleb pidada ka VSS § 6 lg 1 eesmärki vältida mitte iga,

vaid ainult ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. Sissesõidukeelu

eesmärk on ennetavalt kaitsta avalikku korda ja riigi julgeolekut, kuid samas tuleb arvestada

ka asjaomase välismaalase kaitset väärivaid huve. Selleks on eeskätt isiklikud huvid, mis

annavad välismaalasele õigusaktidest tuleneva tagasipöördumise või mõnda teise Schengeni

ala riiki sisenemise perspektiivi, nt perekondlikud, eraelulised, tööalased, hariduslikud,

majanduslikud huvid (vt Riigikohtu 15.05.2025 otsus nr 3-23-1317, p-d 28, 34).

19. Sarnaselt halduskohtuga ei nähtu ka ringkonnakohtule, et PPA oleks jätnud tähelepanuta

mõne olulise asjaolu, mis oleks andnud aluse kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks või

jätta see kohaldamata, sh humaansetel kaalutlustel. Vastustaja on asjakohaselt võtnud arvesse,

et kaebajal on võimalik saada ravi Venemaal, tal ei ole Eestis kaitsmist väärivaid

majanduslikke ega perekondlikke huve. Kaebaja on ise selgitanud, et elas oma abikaasaga

koos ainult pool aastat abielu alguses. Kaebaja ei ole esile toonud, et tal oleks Eestis muid

perekondlikke sidemeid. Asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebajal Eestis kinnisvara ning ta elab

üürikorteris. Kaitsmist väärivaks majanduslikuks huviks ei ole kaebaja huvi teenida Eestis

endale ebaseaduslikult, ilma makse maksmata muusikuna elatist. Põhjendamatu ei ole

vastustaja järeldus, et kaebajal on olemas side oma päritoluriigiga. Kaebaja selgitas

28.10.2024 vestlusel ja 10.12.2025 istungil, et Venemaal elavad tema ema, õde ja poeg ning

vähemalt oma õega on tal suhted head (vt dtl 58, 569). Vastustaja on 3 aasta pikkust

sissesõidukeeldu põhjendanud mh asjaoludega, et kaebaja on alates 2010. a-st Eestis

ebaseaduslikult elanud ning töötanud. Ringkonnakohtu hinnangul on see asjaolu, mille tõttu

on kaebaja Eestisse saabumine ja siin viibimine ebasoovitav. Avaliku korra ja riigi julgeoleku

huvides on, et Eestis elavad üksnes välismaalased, kellel on selleks seadusega ette nähtud

alus. Et sisserändajad ei osutuks liiga suureks koormaks sotsiaalsüsteemile, on oluline, et nad

täidaks seadusega ette nähtud maksude tasumise kohustust. Eelnevat arvestades on kaebajale

kohaldatud 3-aastane sissesõidukeeld seega proportsionaalne.

Menetluslikud otsustused

20. Apellatsioonkaebus tuleb ülaltoodud põhjustel rahuldamata jätta.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on saanud menetlusabi korras riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja

14(15)

3-25-828

kulud. Need kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3). Ülejäänud

menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

22. Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalik (VRKS § 13 lg 1). Menetluse kinniseks

kuulutamise alust kahjustamata saab avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kaebaja

nimi asendatakse tähemärgiga ja jäetakse avaldamata otsuses halli taustavärviga tähistatud

osad (HKMS § 175 lg 3). Kui kaebaja leiab, et otsuse avaldamine ka kärbitud kujul ei

võimalda hoida temaga seotud asjaolusid konfidentsiaalsena, on tal võimalik esitada kohtule

põhistatud taotlus täiendavate avaldamispiirangute seadmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)