2-25-124678/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2025, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-124678

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi D.A.

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

562,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659; aadress XXX,

13425, XXX; e-post XXX)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post XXX)

Kostja D.A. (isikukood XXX; aadress, XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt D.A.-lt (D.A.) hageja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlg 386,92 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 75,22 eurot, kokku

492,14 eurot.

3. Välja mõista kostjalt D.A.-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks viivised alates 25.11.2025

põhinõudelt 386,92 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,05%

päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude

ulatuses (s.o 386,92 eurot).

4. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.

5. Rahuldada hageja Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude taotlus osaliselt.

6. Mõista kostjalt D.A.-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks hageja kantud menetluskulud

summas 275 eurot.

7. Välja mõista kostjalt D.A.-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks viivis menetluskuludelt (275

eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 LHV Pank või nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Hageja Elisa Eesti AS esitas 24.10.2025 D.A. vastu hagi võlgnevuse nõudes. Hageja nõuab

kostjalt Elisa Eesti AS ja D.A. vahel 19.06.2019 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust

nr. L-1154281 tulenevat põhivõlgnevust 386,92 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viiviseid 75,22 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on kohtule esitanud tõenditena:

-

kliendileping (dtl 30-31);

-

rendileping (dtl 32-33);

-

üldtingimused (dtl 34-53);

-

arved (dtl 54-61);

-

meeldetuletuskirjad (dtl 62-72);

-

viiviseraport (dtl 73).

2(3)

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 28.11.2025 määrusega. Kostjale on hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPO-s 30.11.2025.

Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates.

Kohus juhtis 28.11.2025 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on

õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse

tegemiseks.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.

6. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, puudub vajadus nende suurus rahaliselt

kindlaks määrata. Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 175 eurot. Kohtu hinnangul on

hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas

sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Seejuures viitab kohus, et

varasemas kohtupraktikas on tüüphagide puhul peetud põhjendatuks õigusabikuluks ka 50 eurot.

(Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-20-123611).

Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 275

eurot (175+100).

7. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

3(3)