2-25-20836/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAktiva Finance Group OÜ esitas hagi V. D. vastu võlgnevuse nõudes ning menetluskulude Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
Legislator headnote
AI generated2-25-20836/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: D. vastu võlgnevuse nõudes ning menetluskulude Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tsiviilasja number
Viru Maakohus
2-25-20836
Määruse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2025, Jõhvi
Tsviilasja menetlev kohtunik
Piret Raik
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi V. D. vastu võlgnevuse
nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479, asukoht:
Toompuiestee 35, 10149 Tallinn)
Hageja esindaja: A. J., (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post
jurist@julianus.ee)
Kostja: V. D. (ik XXX, avalduses märgitud elukoht: XXX; e-
post XXX, tegelik elukoht Venemaal)
RESOLUTSIOON
1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi V. D. vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata.
2. Jätta menetluskulud hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu
Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
Aktiva Finance Group OÜ esitas hagi V. D. vastu võlgnevuse nõudes ning menetluskulude
hüvitamiseks.
4.12.2025 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku
vastuse hagile 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata,
kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
TsMS § 70 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja
menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja
kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või
välislepingust ei tulene teisiti.
Vastavalt TsMS § 70 lg-le 4 kohaldatakse TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut
üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes.
Kohtu hinnangul ei ole kohus pädev hagi menetlema, kuivõrd kostja elukoht ei ole Eesti
Vabariigis.
Rahvastikuregistri andmetel on kostja V. D. Venemaa Föderatsiooni kodanik.
Enne 19.03.2025 tuli Venemaa Föderatsiooni kodanikust menetlusosalise puhul kohtualluvuse
määratlemisel kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping. Arvestades, et Eesti-Vene õigusabileping
on alates 19.03.2025 kehtetu, tuleb kohtualluvus kindlaks määrata Eesti seaduste alusel.
TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 sätestab, et isiku elukoht on koht, kus isik
alaliselt või peamiselt elab.
15.12.2025 on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kohtule teatanud, et Politsei- ja Piirivalveameti
andmetel lahkus kostja V. D. Eesti Vabariigist 4.01.2025 Vene Föderatsiooni suunas.
Rahvastikuregistris puuduvad kostja elukoha andmed, viimane Eestis registreeritud elukoht
asukohaga XXX on endine alates 20.11.2025 (elukoht kehtis 19.02.2024-19.11.2025).
TÖR-i andmete kohaselt on kostja tööleping X OÜ-ga lõpetatud TLS § 85 lg 1 alusel töötaja soovil
08.11.2024.
Kinnistusregistri andmetel puudub kostjal kinnisvara.
Tuginedes kogutud andmetele on alus arvata, et kostjal puudub elukoht Eesti Vabariigis ning tema
elukoht on Venemaal.
Kohtule pole esitatud poolte kokkulepet kohtualluvuse kohta, millest tulenevalt oleks asja pädev
lahendama Eesti kohus (TsMS § 104 lg 3 p 2).
Kohus on seisukohal olemasolevatele andmetel tuginedes, et Eesti kohtul ei ole pädevust asja
lahendada ning jätab hagi läbivaatamata.
TsMS § 425 lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.
Menetluskulud
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas
määruses, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis
märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).
TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.
Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
Kohus selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmisel tagastatakse tasutud riigilõiv menetlusosalise
avalduse alusel TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Piret Raik
Kohtunik