Legislator Case Law & Legislation
2-25-20836/8 AI generated

2-25-20836/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-25-20836/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Aktiva Finance Group OÜ esitas hagi V. D. vastu võlgnevuse nõudes ning menetluskulude Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Legislator headnote

AI generated

2-25-20836/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: D. vastu võlgnevuse nõudes ning menetluskulude Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Keywords

AI generated
supervised financial group finance company banking group shareholder group action for failure to act credit union
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tsiviilasja number

Viru Maakohus

2-25-20836

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2025, Jõhvi

Tsviilasja menetlev kohtunik

Piret Raik

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V. D. vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479, asukoht:

Toompuiestee 35, 10149 Tallinn)

Hageja esindaja: A. J., (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: V. D. (ik XXX, avalduses märgitud elukoht: XXX; e-

post XXX, tegelik elukoht Venemaal)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi V. D. vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Aktiva Finance Group OÜ esitas hagi V. D. vastu võlgnevuse nõudes ning menetluskulude

hüvitamiseks.

4.12.2025 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku

vastuse hagile 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata,

kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

TsMS § 70 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja

menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja

kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või

välislepingust ei tulene teisiti.

Vastavalt TsMS § 70 lg-le 4 kohaldatakse TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut

üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes.

Kohtu hinnangul ei ole kohus pädev hagi menetlema, kuivõrd kostja elukoht ei ole Eesti

Vabariigis.

Rahvastikuregistri andmetel on kostja V. D. Venemaa Föderatsiooni kodanik.

Enne 19.03.2025 tuli Venemaa Föderatsiooni kodanikust menetlusosalise puhul kohtualluvuse

määratlemisel kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping. Arvestades, et Eesti-Vene õigusabileping

on alates 19.03.2025 kehtetu, tuleb kohtualluvus kindlaks määrata Eesti seaduste alusel.

TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 sätestab, et isiku elukoht on koht, kus isik

alaliselt või peamiselt elab.

15.12.2025 on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kohtule teatanud, et Politsei- ja Piirivalveameti

andmetel lahkus kostja V. D. Eesti Vabariigist 4.01.2025 Vene Föderatsiooni suunas.

Rahvastikuregistris puuduvad kostja elukoha andmed, viimane Eestis registreeritud elukoht

asukohaga XXX on endine alates 20.11.2025 (elukoht kehtis 19.02.2024-19.11.2025).

TÖR-i andmete kohaselt on kostja tööleping X OÜ-ga lõpetatud TLS § 85 lg 1 alusel töötaja soovil

08.11.2024.

Kinnistusregistri andmetel puudub kostjal kinnisvara.

Tuginedes kogutud andmetele on alus arvata, et kostjal puudub elukoht Eesti Vabariigis ning tema

elukoht on Venemaal.

Kohtule pole esitatud poolte kokkulepet kohtualluvuse kohta, millest tulenevalt oleks asja pädev

lahendama Eesti kohus (TsMS § 104 lg 3 p 2).

Kohus on seisukohal olemasolevatele andmetel tuginedes, et Eesti kohtul ei ole pädevust asja

lahendada ning jätab hagi läbivaatamata.

TsMS § 425 lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas

määruses, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis

märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kohus selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmisel tagastatakse tasutud riigilõiv menetlusosalise

avalduse alusel TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik