4-25-4359/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-4359

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

25. november 2025. a

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtunik Anneli Tanum

Sekretär Kristi Suvi

Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri eriasjade uurija

Tarvo Sääliku ja menetlusaluse isiku Marko Keerberg’i (IK 37605246517; töökoht: XXX,

XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon: XXX) osavõtul, arutades avalikul

kohtuistungil väärteoasja nr 2780,25,016954

Kohus otsustas

Süüdi tunnistada Marko Keerberg LS § 224 lg 2 järgi ning mõista karistuseks kaheksa (8)

päeva aresti.

KarS § 68 lg 2 alusel määrata, et Marko Keerbergi poolt kuulub kohesele ärakandmisele

kaks (2) päeva aresti, so alates tema kinnipidamisest 23. november 2025. a kell 17.04.

KarS § 66 lg 1 alusel on Marko Keerbergil kohtuotsuse jõustumisel õigus ülejäänud

karistust kanda osade kaupa ja Marko Keerbergi ärakandmata karistus kuus (6) päeva aresti

tuleb tema poolt ära kanda hiljemalt 25. jaanuariks 2026. a, kandes korraga mitte vähem kui

kaks (2) päeva aresti.

Marko Keerbergile mõistetud arest kuulub ärakandmisele Tartu Vanglas.

LS § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldada Marko Keerberg suhtes lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist kuueks (6) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse

jõustumisest.

LS § 127 alusel on Marko Keerberg kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiameti

elukohajärgsele liiklusregistri büroole viie (5) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Kohtuotsus edastada Marko Keerbergile ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

Prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Tartu

kohtumajale seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks

kohtumenetluse pool on eeltoodud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus

olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates

päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas

tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik

Väärteoprotokolli nr 2780,25,016954 kohaselt juhtis Marko Keerberg 23. novembril 2025. a

kella 17:04 ajal Tartus Idaringteel mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas

õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus

0,39mg/l+-0,05mg/l. Sellega pani Marko Keerberg toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo.

Kohtuistungil tunnistas Marko Keerberg väärteo toimepanemist. Menetlusaluse isiku sõnul jõi

ta autos 3 pudelit pooleliitrist õlut ning tahtis auto eemale ümber parkida. Ta sai sõita umbes

100 meetrit kuni politsei ta kinni pidas. Marko Keerberg ei osanud öelda, miks ta alkoholi

tarbis, kuid tundis, et käitub valesti. Menetlusalune isik tunnistas, et tal on alkoholi

tarvitamisega probleeme ning et tarvitab lahjat alkoholi iganädalaselt. Teda on ka varem

samasuguse rikkumise eest karistatud. Sõiduk, mida ta juhtis kuulub XXX. Marko Keerberg

avaldas, et ta on nõus juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid arestiga ta nõus ei ole, kuna sel juhul

ta kaotaks töö, kuid oleks nõus tegema üldkasulikku tööd või aresti kandmisega ositi.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Marko Keerbergi süü on tõendamist leidnud ning

teda tuleks karistada 10-päevase arestiga, millest arvestada maha kinnipidamisel viibitud aeg.

Samuti taotles kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6

kuuks. Varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohtuväline menetleja ei olnud

nõus aresti asendamisel üldkasuliku tööga, kuid nõustus aresti ositi kandmise võimalusega.

Kohtu seisukoht

Marko Keerbergile heidetakse väärteoasjas ette, et ta juhtis 23. novembril 2025. a kella 17.04

ajal Idaringteel Tartus mootorsõidukit, kui tõendusliku alkomeetri järgi oli tema

väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,34 mg/l kohta. Sellega pani Marko Keerberg toime

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Toimiku materjalidest nähtub, et juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja isiku kinnipidamise

protokolli kohaselt juhtis Marko Keerberg Idaringteel 23. novembril 2025. a kella 17.04 paiku

mootorsõidukit. Marko Keerberg kõrvaldati juhtimiselt, kuna tema suust tuli alkoholilõhna.

Tõendusliku alkomeetri väljatüki kohaselt tuvastati 23. novembril 2025. a kella 17.30 paiku

Marko Keerbegi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,34 mg/l kohta. Tunnistaja T. S.

ülekuulamisprotokollist nähtub, et ta olles tööl 23. novembril 2025. a peatasid nad sõiduki,

mida juhtis Marko Keerberg ja kelle indikaatorvahendisse puhumise näit oli 0,72 mg/l kohta,

tõendusliku alkomeetri lõplikuks näiduks jäi 0,34 mg/l kohta. Marko Keerberg on ise oma

rikkumist tunnistanud.

Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et juhtides 23. novembril 2025. a mootorsõidukit,

oli Marko Keerbergi väljahingatavas õhus alkoholisisalduse piirmäär ületatud LS § 69 lg 3

järgi ja sellega pani ta toime LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo. Marko Keerberg oli 23.

novembril 2025. a autoga sõitma asudes teadlik, et ta on alkoholi tarvitanud ja et ilmselt ei ole

tema seisundis lubatav sõidukit juhtida. Ta on ise tunnistanud, et jõi vahetult enne alkoholi ja

et teadis, et tema tegevus sõitma asudes on vale. Menetlusalusele isikule oli ka teada, et

selline tegevus on karistatav kuna teda on juba varem kahel korral sarnase rikkumise eest

karistatud. Seetõttu leiab kohus, et Marko Keerberg pani süüteo toime kavatsetusega KarS §

16 lg 2 mõttes. Kohus ei ole tuvastanud Marko Keerbergi puhul õigusvastasust ega süüd

välistavate asjaolude esinemist. Eeltoodu alusel on põhjendatud Marko Keerberg LS § 224 lg

2 järgi süüdi tunnistada.

Marko Keerbergi süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et isik juhtis mootorsõidukit

alevikus pühapäeval kella 17.00 paiku, mil liiklustihedus ei pruukinud olla väga suur.

Tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli keskmine, mis ilmselgelt juba mõjutab

ka isiku kontrolli oma tegevuse üle autoroolis. Menetlusalusel isikul on probleeme alkoholi

tarvitamisega, mida ta ise ka tunnistab. Tal on ka varem samalaadseid rikkumisi olnud, mille

eest on karistuseks määratud nii rahatrahv ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, samuti on ta

teinud üldkasulikku tööd. Marko Keerbergi iseeloomustavana tuleb kindlasti arvestada tema

varasemat käitumist liikluses. Tal on kolm kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste

eest, mil kahel korral on teda karistatud LS § 224 lg 1 järgi ning ühel korral LS § 201 lg 2

järgi. Marko Keerbergi on käesoleval aastal veebruaris ja augustis karistatud LS § 224 lg 1

järgi. Seega on praegune samalaadne väärtegu juba kolmas 2025. aastal. Kohtule esitatud

materjalidest nähtuvalt ei ole Marko Keerbergi käitumises liikluseeskirjade täitmise ja

liiklusohutuse tagamise seisukohalt näha paranemise märke, vastupidi, tema

ühiskonnaohtlikkus on kestev ja pigem tõusujoones. Tema käitumist ei ole muutnud ka

varasemalt määratud eriliigilised karistused ning jätkuvalt alkoholi tarvitamise järel

mootorsõidukit juhtides on ta seadnud korduvalt ohtu teisi ühiskonnaliikmeid.

Kohus ei ole tuvastanud, et Marko Keerbergi suhtes esineks karistust kergendavaid või

raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik on oma tegu tunnistanud. Kohtu hinnangul

annavad menetlusaluse isiku kohtuistungil antud selgitused ning tema tegevuse korduvus

piisavalt alust järeldada, et isik mõistab oma tegevuse väärolemust, kuid ta ei ole suutnud

sellist tegevust vältida. Väärteoasja materjalidest ning Marko Keerbergi antud selgitustest

saab järeldada, et alkoholi tarvitamise järgselt mootorsõiduki juhtimisest on kujunemas

menetlusaluse isiku jaoks käitumismuster.

Kohus arvestab Marko Keerbergile karistuse mõistmisel tema süü suurust, varasemaid

karistusi, samuti karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Oluline on

siinkohal arvestada, et alkoholi tarvitamise järgselt mootorsõiduki juhtimise puhul on tegemist

raske väärteoga, mis võib kaasa tuua väga raskeid tagajärgi nii rikkujale endale kui ka kõigile

teistele avalikus ruumis liiklejatele. Selline tegevus väärib eelkõige selle levimuse ja

ohtlikkuse tõttu ühiskonnas selget taunimist ja hukkamõistu. Arvestades Marko Keerbergi teo

tehiolusid ning alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, oli tema teole vastav süü keskmine.

Käesoleval juhul ei ole järjekordne kergema karistuse, s.o rahatrahvi kohaldamine kooskõlas

menetlusaluse isiku süü suuruse ja preventiivsete eesmärkidega. 2025. a veebruaris määrati

Marko Keerbergile samalaadse väärteo eest rahatrahv, mida isik tasunud ei ole. Seega on

rahatrahv kui karistuse liik end ammendanud. Väärteo toimiku materjalidest nähtub, et

varasemad karistused ei ole Marko Keerbergile mõju avaldanud, kuna nendest hoolimata asus

Marko Keerberg uuesti 23. novembril 2025. a juhtima mootorsõidukit, olles eelnevalt alkoholi

tarvitanud. Sarnase teo eest karistati 15. septembril 2025. a Marko Keerbergi sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. Detailandmete päringu järgi taastus Marko

Keerbergi juhtumisõigus 15. novembril 2025. a ning 23. novembril 2025. a läks

menetlusalune isik uuesti alkoholi tarvitamise järgselt sõitma. Isiku varasem korduv

käitumine ja karistustest mitte mõjutada laskmine näitab selgelt, et kergemaliigiline

karistusliik talle mingit õiguskuulekusele suunavat mõju ei avalda. Seega on seekord kohane

kohaldada tema suhtes juba raskemaliigilist karistust, et anda riigi poolt tugevam signaal talle

järelduste tegemiseks ja enda käitumise muutmiseks. Eeltoodut arvestades on põhjendatud

määrata Marko Keerbegrile karistuseks arest eeldusega, et seekordne karistus teda rohkem

mõjutab. Kuna isikut ei ole varasemalt raskemaliigilise karistusega karistatud ja tema

rikkumisi asjaolusid arvestades võib seda pidada keskmise raskusega õigusrikkumiseks, siis

on põhjendatud mõista talle karistus sanktsiooni alammäära lähedases ulatuses. Samas

arvestab kohus, et kuna Marko Keerberg omab ametlikku töökohta, siis et vältida tema

töösuhte lõppemist, on põhjendatud võimaldada talle karistuse kandmine ositi. Samuti leiab

kohus, et Marko Keerbergile on põhjendatud kohaldada ka lisakaristusena sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist. Tema osalemist liikluses, kui ta juba korduvalt on juhtinud autot

olles tarvitanud eelnevalt alkoholi, tuleb hinnata ohtlikuks ning seetõttu on vajalik eemaldada

ta liiklusest pikemaks ajaks, seda eelkõige teiste isikute kaitseks.

Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS § 107–109, § 111 ja § 113.

Kohtunik Anneli Tanum

/allkirjastatud digitaalselt/