Legislator Case Law & Legislation
3-25-2480/2 AI generated

3-25-2480/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-2480/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 27. juulil 2025 Tartu Halduskohtule alandamise eest 2500 eurot ja tervise kahjustamise eest 2500 eurot). Kaebaja märgib kaebuses

Legislator headnote

AI generated

3-25-2480/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: juulil 2025 Tartu Halduskohtule alandamise eest 2500 eurot ja tervise kahjustamise eest 2500 eurot). Kaebaja märgib kaebuses

Keywords

AI generated
notice of defects trade defence instruments vat fraud investigation supplementary customs demand warranty of title action for recovery of property
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-2480

Kohtuasi

X-i kaebus seoses Tartu Vanglas meditsiinilise abi

osutamisega

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja (eelduslik) – Tartu Vangla

Kaebuse tagastamine

Taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta käesoleva asja juurde haldusasjast nr 3-25-1495 X-i 20. mai 2025. a kaebus ning

haldusasjast nr 3-25-2133 X-i 28. juuni 2025. a pöördumised pealkirjadega „Taotlus“ ja

„Taotlus vigade parandamiseks lahendis“.

2. Tagastada X-i kaebus.

3. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 27. juulil 2025 Tartu Halduskohtule

hüvitamiskaebuse, milles nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist 5000 eurot (väärikuse

alandamise eest 2500 eurot ja tervise kahjustamise eest 2500 eurot). Kaebaja märgib kaebuses

järgmist.

Ta soovib alustada haldusasja lahendamist nullist ja soovib esitada sama kaebuse, mille esitas

haldusasjas nr 3-25-1495, kus ta ei jõudnud kaebuse puudusi esimesel korral tähtaegselt

kõrvaldada. Ta soovib, et kohus võtaks haldusasjas nr 3-25-1495 esitatud käsitsi kirjutatud

kaebuse käesoleva asja juurde. Kaebuse puudused on nüüdseks kõrvaldatud ja vastavad

dokumendid on kättesaadavad asjas nr 3-25-2133 ning tuleks samuti võtta praeguse asja juurde.

3-25-2480

Kaebaja soovib riigipoolset õigusabi ning enda riigilõivu tasumisest vabastamist. Lisaks märgib

kaebaja, et ei soovi haldusasju nr 3-25-1495 ja nr 3-25-2133 praeguse asjaga siduda.

2. Kaebaja esitas 31. juulil 2025 kohtule kaebuse täpsustuse, milles kirjeldab kahjunõude aluseks

olevaid asjaolusid (põlvevalu ignoreerimine ja sellega seoses meditsiinilise abita jätmine, ravimite

väljastamata jätmine).

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust

tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja soovib käesolevas asjas pöörduda uuesti ehk kolmandat korda kohtu

poole sama kaebusega, mille ta esitas juba ka haldusasjades nr 3-25-1495 ja nr 3-25-2133.

Kaebaja soovib esitada hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4), mis seondub kohtueelses

menetluses esitatud kahjunõuetega nr 2-25/2-2/4653 ja nr 2-25/2-2/4689. Ta nõuab mittevaralise

kahju hüvitist (2500 eurot tervise kahjustamise ja 2500 eurot väärikuse alandamise eest) põhjusel,

et teda jäeti vajaliku arstiabita, tema raviskeemi muudeti ebakorrektselt ning ta on pidanud

kannatama valusid (sh võõrutusvaevusi).

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust

kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning

seda alljärgneval põhjusel.

5. HKMS § 121 lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja

on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus

on kohtu menetluses. Kohtupraktika kohaselt loetakse HKMS § 121 lg 1 p 3 mõistes kaebus kohtu

menetluses olevaks ka juhul, kui kohus ei ole kaebust veel määrusega menetlusse võtnud (vt nt

Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2025. a määrus asjas nr 3-25-787, 19. juuni 2025. a määrus asjas nr

3-25-2034, 31. juuli 2025. a määrus asjas nr 3-25-2215).

Kohtute infosüsteemist nähtub, et haldusasjas nr 3-25-1495 esitatud kaebus on kaebajale

tagastatud 17. juuni 2025. a määrusega, mis jõustus 3. juulil 2025. Samuti tagastas halduskohus

haldusasjas nr 3-25-2133 esitatud kaebuse, kuid selle määruse tühistas Tartu Ringkonnakohus 24.

novembri 2025. a määrusega. Ringkonnakohus saatis asja tagasi halduskohtule menetluse

jätkamiseks. Seega on käesoleval ajal kohtu menetluses kaebaja kaebus haldusasjas nr 3-25-2133

ning samasisuline kaebus praeguses asjas nr 3-25-2480.

HKMS § 43 lg 1 p 3 sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on

halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu

menetluses. Kuna haldusasja nr 3-25-2480 kaebuse puhul on tegemist samal alusel esitatud

hüvitamiskaebusega nagu haldusasjas nr 3-25-2133, siis on tegemist korduva kaebusega, mis ei

ole kohtus lubatav. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta haldusasjas nr 3-25-2133.

6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. HKMS § 43 lg 2

kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda

uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Taotluste lahendamine ja muud menetluslikud otsustused

3-25-2480

7. Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse enda riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus

tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab

selle taotluse läbi vaatamata.

8. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.

8.1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes

oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse

eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei

võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole isiku majanduslik

seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on

sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.

8.2. RÕS § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Arvestades seda, et kohus tagastab käesoleva

määrusega kaebuse põhjusel, et tegemist on korduvalt esitatud kaebusega, on asjaoludest

tulenevalt kaebaja võimalus käesolevas asjas enda õigusi kaitsta ilmselt vähene. Lisaks ei ole

kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga, mistõttu ei ole alust

järelduseks, et ta ei saaks enda õiguste kaitsmisega ka iseseisvalt hakkama (RÕS § 7 lg 1 p 1).

Kaebaja ei vaja selleks õigusalaseid teadmisi, sest halduskohtul on endal selgitamiskohustus ning

kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

9. Eelnevat arvestades jätab kohus X-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel

rahuldamata.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik