3-25-2480/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 27. juulil 2025 Tartu Halduskohtule alandamise eest 2500 eurot ja tervise kahjustamise eest 2500 eurot). Kaebaja märgib kaebuses
Legislator headnote
AI generated3-25-2480/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: juulil 2025 Tartu Halduskohtule alandamise eest 2500 eurot ja tervise kahjustamise eest 2500 eurot). Kaebaja märgib kaebuses
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Halduskohus
Kohtunik
Sirje Kaljumäe
Määruse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2025, Tartu
Kohtuasja number
3-25-2480
Kohtuasi
X-i kaebus seoses Tartu Vanglas meditsiinilise abi
osutamisega
Menetlusosalised
Menetlustoimingud
Kaebaja – X
Vastustaja (eelduslik) – Tartu Vangla
Kaebuse tagastamine
Taotluste lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Võtta käesoleva asja juurde haldusasjast nr 3-25-1495 X-i 20. mai 2025. a kaebus ning
haldusasjast nr 3-25-2133 X-i 28. juuni 2025. a pöördumised pealkirjadega „Taotlus“ ja
„Taotlus vigade parandamiseks lahendis“.
2. Tagastada X-i kaebus.
3. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §
119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 27. juulil 2025 Tartu Halduskohtule
hüvitamiskaebuse, milles nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist 5000 eurot (väärikuse
alandamise eest 2500 eurot ja tervise kahjustamise eest 2500 eurot). Kaebaja märgib kaebuses
järgmist.
Ta soovib alustada haldusasja lahendamist nullist ja soovib esitada sama kaebuse, mille esitas
haldusasjas nr 3-25-1495, kus ta ei jõudnud kaebuse puudusi esimesel korral tähtaegselt
kõrvaldada. Ta soovib, et kohus võtaks haldusasjas nr 3-25-1495 esitatud käsitsi kirjutatud
kaebuse käesoleva asja juurde. Kaebuse puudused on nüüdseks kõrvaldatud ja vastavad
dokumendid on kättesaadavad asjas nr 3-25-2133 ning tuleks samuti võtta praeguse asja juurde.
3-25-2480
Kaebaja soovib riigipoolset õigusabi ning enda riigilõivu tasumisest vabastamist. Lisaks märgib
kaebaja, et ei soovi haldusasju nr 3-25-1495 ja nr 3-25-2133 praeguse asjaga siduda.
2. Kaebaja esitas 31. juulil 2025 kohtule kaebuse täpsustuse, milles kirjeldab kahjunõude aluseks
olevaid asjaolusid (põlvevalu ignoreerimine ja sellega seoses meditsiinilise abita jätmine, ravimite
väljastamata jätmine).
KOHTU SEISUKOHT
Kaebuse tagastamine
3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse
eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust
tahtest (HKMS § 2 lg 4).
Kohus mõistab, et kaebaja soovib käesolevas asjas pöörduda uuesti ehk kolmandat korda kohtu
poole sama kaebusega, mille ta esitas juba ka haldusasjades nr 3-25-1495 ja nr 3-25-2133.
Kaebaja soovib esitada hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4), mis seondub kohtueelses
menetluses esitatud kahjunõuetega nr 2-25/2-2/4653 ja nr 2-25/2-2/4689. Ta nõuab mittevaralise
kahju hüvitist (2500 eurot tervise kahjustamise ja 2500 eurot väärikuse alandamise eest) põhjusel,
et teda jäeti vajaliku arstiabita, tema raviskeemi muudeti ebakorrektselt ning ta on pidanud
kannatama valusid (sh võõrutusvaevusi).
4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust
kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning
seda alljärgneval põhjusel.
5. HKMS § 121 lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja
on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus
on kohtu menetluses. Kohtupraktika kohaselt loetakse HKMS § 121 lg 1 p 3 mõistes kaebus kohtu
menetluses olevaks ka juhul, kui kohus ei ole kaebust veel määrusega menetlusse võtnud (vt nt
Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2025. a määrus asjas nr 3-25-787, 19. juuni 2025. a määrus asjas nr
3-25-2034, 31. juuli 2025. a määrus asjas nr 3-25-2215).
Kohtute infosüsteemist nähtub, et haldusasjas nr 3-25-1495 esitatud kaebus on kaebajale
tagastatud 17. juuni 2025. a määrusega, mis jõustus 3. juulil 2025. Samuti tagastas halduskohus
haldusasjas nr 3-25-2133 esitatud kaebuse, kuid selle määruse tühistas Tartu Ringkonnakohus 24.
novembri 2025. a määrusega. Ringkonnakohus saatis asja tagasi halduskohtule menetluse
jätkamiseks. Seega on käesoleval ajal kohtu menetluses kaebaja kaebus haldusasjas nr 3-25-2133
ning samasisuline kaebus praeguses asjas nr 3-25-2480.
HKMS § 43 lg 1 p 3 sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on
halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu
menetluses. Kuna haldusasja nr 3-25-2480 kaebuse puhul on tegemist samal alusel esitatud
hüvitamiskaebusega nagu haldusasjas nr 3-25-2133, siis on tegemist korduva kaebusega, mis ei
ole kohtus lubatav. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta haldusasjas nr 3-25-2133.
6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. HKMS § 43 lg 2
kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda
uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
Taotluste lahendamine ja muud menetluslikud otsustused
3-25-2480
7. Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse enda riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus
tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab
selle taotluse läbi vaatamata.
8. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
8.1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes
oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse
eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei
võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole isiku majanduslik
seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on
sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.
8.2. RÕS § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja
võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Arvestades seda, et kohus tagastab käesoleva
määrusega kaebuse põhjusel, et tegemist on korduvalt esitatud kaebusega, on asjaoludest
tulenevalt kaebaja võimalus käesolevas asjas enda õigusi kaitsta ilmselt vähene. Lisaks ei ole
kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga, mistõttu ei ole alust
järelduseks, et ta ei saaks enda õiguste kaitsmisega ka iseseisvalt hakkama (RÕS § 7 lg 1 p 1).
Kaebaja ei vaja selleks õigusalaseid teadmisi, sest halduskohtul on endal selgitamiskohustus ning
kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).
9. Eelnevat arvestades jätab kohus X-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel
rahuldamata.
10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirje Kaljumäe
kohtunik