3-25-4569/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-4569

Haldusasi

Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts MTÜ

kaebus Riigikogu, prokuratuuri ja õiguskantsleri

tegevusele

Menetlusosalised

Kaebaja – Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts

MTÜ

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts MTÜ kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtule saabus 11.12.2025 Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts MTÜ

kaebus. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja Riigikogu poole eesmärgiga aidata kaasa

rohepöörde lepinguliste kohustuste ja NATO energiajulgeoleku nõuete täitmisele. Riigikogu

keskkonnakomisjon suunas kaebaja Kliimaministeeriumi ja tema allasutuste juurde, mis on

konkreetne töö, kuid lepingud jäeti sõlmimata. Kaebaja esitas teostatud tööde kohta arve

Riigikogule, kuid tasumist ei toimunud. Kaebaja pöördus prokuratuuri poole, viidates

sunniviisilise töö kaotamise konventsioonile ja põhiseaduse sätetele seoses Roheleppega ja

NATO nõuetega seotud kohustuste mitte täitmisega. Prokuratuur keeldus avaldust

menetlemast. Kaebaja pöördus õiguskantsleri poole, et ta teostaks järelevalvet prokuratuuri üle,

kuid õiguskantsler keeldus sekkumast.

2. Kaebaja palub halduskohtul: 1) tuvastada, et Riigikogu ja tema komisjonid rikkusid kaebaja

õigusi, jättes töölepingud sõlmimata ja tasumata esitatud arve; 2) tuvastada, et prokuratuur

rikkus seadust, keeldudes avaldaja kuriteoteadet menetlemast; 3) tuvastada, et õiguskantsler ei

täitnud põhiseaduslikku kohustust tagada järelevalve prokuratuuri tegevuse üle; 4) kohustada

Riigikogu ja Kliimaministeeriumi võtma tarvitusele meetmed, et tagada rohepöörde ja NATO

energiajulgeoleku kohustuste täitmiseks vajalike projektide nõustamine ja rahastamine; 5)

kohustada Riigikogu tasuma kaebajale esitatud arve alusel teostatud tööde eest; 6) nõuda

kohtult olukorra loomist, mis looks eeldused Rohelepete ja NATO nõuetega seotud eesmärkide

täitmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

I Kaebuse nõuded Riigikogu tegevuse vaidlustamiseks

3. Kaebuse kohaselt on kaebaja teinud töid, et aidata kaasa rohepöörde lepinguliste kohustuste

ja NATO energiajulgeoleku nõuete täitmisele ning Riigikogu jättis õigusvastaselt talle tehtud

tööde eest tasumata. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks Riigikogu tasuma kaebaja poolt

esitatud arve (vt kaebuse lisa 9; dtl 105 jj).

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus määrusega

tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Halduskohtus kaitstav õigus võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist

või halduslepingust, kui selles sisalduv säte kaitseb ka kaebaja huve ja kaebajal on seetõttu

õigus nõuda sättest kinnipidamist (nt Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 22). Sellest

järeldub, et kui vaidlustatava tegevusega ei ole võimalik rikkuda kaebaja olemasolevaid õigusi,

siis puudub tal sellise tegevuse vaidlustamiseks kaebeõigus.

Kohus leiab, et kaebajal ei ole õigust nõuda, et Riigikogu tasuks temale selliste tööde eest,

mille tegemist temalt tellitud ei ole. Riigikogu Kantselei on kaebajale selgitanud, et tal ei ole

puutumust kaebaja väidetud töödega, kaebajaga ei ole selleks lepinguid sõlmitud ega kaebajat

tööle sunnitud (dtl 137 jj). Ainuüksi see, et kaebaja on sisuliselt omal soovil viinud läbi

erinevaid tegevusi rohepöörde eesmärkide saavutamise nimel ning neid pole olnud võimalik

rahastada konkreetsete toetusprogrammide raames, ei pane Riigikogule kohustust maksta

kaebajale tema koostatud arves välja toodud tegevuste eest kaebaja nõutud tasu. Kaebajal ei ole

subjektiivset õigust nõuda Riigikogult eelmärgitud arve alusel tasu maksmist. Niisamuti ei ole

Riigikogul kohustust kaebajaga arves märgitud tegevuste läbiviimiseks lepinguid sõlmida

ja/või nende tegevuste eest kaebaja nõutud tasu maksta. Järelikult kaebajal puudub praegusel

juhul subjektiivne õigus, mida tal oleks võimalik halduskohtule kaebuse esitamisega kaitsta.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus vastavas osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

5. Kohus selgitab samuti, et halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida Riigikogu põhiseadusest

tuleneval pädevusel põhinevat tegevust. Riigikogu põhiseadusest tulenevate ülesannete

täitmisel, s.o oluliste põhiseadusliku korra ja riigielu küsimuste otsustamisel tekkinud vaidluste

lõplik lahendamine on Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuses (vrd

PSJKS § 16; Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2024 määrus nr 3-24-2487, p 8). Kaebaja ei saa

halduskohtus vaidlustada mh Riigikogu tegevust (tegevusetust) seonduvalt rohepöörde ja

NATO energiajulgeoleku kohustuste täitmisega, sh selleks vajalike projektide rahastamisega.

Selline kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

II Kaebuse nõue prokuratuuri tegevuse vaidlustamiseks

6. Kaebaja leiab, et prokuratuur keeldus õigusvastaselt menetlemast kaebaja esitatud

kuriteoteadet seoses Riigikogu keskkonnakomisjoni ja juhatuse kirjavahetuses ilmnenud

asjaoludega, mis viitavad seadusandlike kohustuste eiramisele ja rahvusvaheliste lepingute

rikkumisele.

7. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul on ette

nähtud teistsugune menetluskord. Kriminaalmenetluse alustamist ja lõpetamist reguleerib

kriminaalmenetluse seadustik (KrMS; vt 8. peatükk 1. jagu), sh kriminaalmenetluse alustamata

2(3)

jätmist ja lõpetamist saab vaidlustada KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud korras. Halduskohus ei

ole pädev hindama prokuratuuri tegevust seoses kriminaalmenetluse alustamata jätmisega.

Kaebus prokuratuuri tegevuse vaidlustamiseks tuleb seega HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel

halduskohtul pädevuse puudumise tõttu tagastada.

III Kaebuse nõue õiguskantsleri tegevuse vaidlustamiseks

8. Kaebaja vaidlustab õiguskantsleri tegevust seoses prokuratuuri tegevuse üle järelevalve

teostamata jätmisega, sh taotleb õiguskantsleri 03.12.2025 kirja nr 14-1/252518/2508766

tühistamist.

9. Põhiseaduse § 139 lg-st 1 ja õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 1 lg-st 1 tulenevalt on

õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu ametiisik. Sõltumatus tähendab eelkõige sõltumatust

ülejäänud riigivõimu harudest – seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust. Õiguskantsleri

sõltumatusest tuleneb keeld allutada tema sisulist tegevust ja seisukohti kohtulikule kontrollile

(vrd Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2025 määrus nr 3-24-3506, p 8; 02.05.2023 määrus nr 3-

22-2711, p 8). Õiguskantsler on kaebaja avaldusele 03.12.2025 kirjaga vastanud (dtl 33), sh

selgitanud, et õiguskantsleril ei ole võimalik põhiseaduslikkuse järelevalve korras kontrollida

prokuratuuri otsuseid. Kaebajal ei ole alust nõuda, et halduskohus kontrolliks õiguskantsleri

vastuse sisulist õiguspärasust ning samuti pole halduskohtul võimalik kohustada õiguskantslerit

teostama prokuratuuri tegevuse üle järelevalvet.

10. Kuna vaidlused õiguskantsleri tegevuse (tegevusetuse) üle põhiseadusele vastavuse

kontrollimise menetluses ei allu halduskohtu kontrollile, tuleb selline kaebus tagastada

halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

IV Kaebuse nõue seonduvalt Euroopa roheleppe ja NATO nõuetega seotud eesmärkide

täitmiseks eelduste loomisega ja vajalike meetmete kasutusele võtmisega

11. Kohus selgitab, et halduskohtu poole ei saa pöörduda abstraktsete kohustamisnõuetega, sh

nõuda üldiselt kohtult mingisuguse olukorra või eelduste loomist riigis. Halduskohtu volitused

on loetletud HKMS § 5 lõikes 1. Halduskohtus saab vaidlustada haldusorgani konkreetset

toimingut või haldusakti, mis riivab kaebaja subjektiivseid õigusi (HKMS § 44 lg 1). Kohtule ei

nähtu kaebusest, et praegusel juhul oleks mõni haldusorgan sooritanud mingisuguse konkreetse

toimingu või andnud haldusakti, mis kaebaja subjektiivseid õigusi riivata saaks. Halduskohus ei

saa ise asuda looma kaebaja soovitud olukorda, sh rakendama kaebuse osas VII loetletud

meetmeid Euroopa roheleppe ja NATO nõuetega seotud eesmärkide täitmiseks. Kaebus

vastavas osas tuleb tagastada kaebajal kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2

p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)