2-25-107919/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.12.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-107919

Tsiviilasi

Menetlusosalised

Aktiva Finance Group OÜ hagi I. M. vastu võla nõudes

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ)

Kostja I. M. (isikukood XXX, elukoht teadmata)

Hagihind

684,43 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista I. M.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr XXX tulenev

võlgnevus kokku summas 311 eurot.

3. Välja mõista I. M.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr XXX tulenev

võlgnevus kokku summas 286,06 eurot.

4. Välja mõista I. M.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr XXX tulenev viivis

alates 04.06.2025 kuni põhinõude summas 231,27 eurot täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 23% aastas.

5. Välja mõista I. M.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr XXX tulenev viivis

alates 04.06.2025 kuni põhinõude summas 214,98 eurot täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 15,9% aastas.

6. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

7. Menetluskulud jätta I. M. kanda.

8. Välja mõista I. M.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 495

eurot (riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulud summas 320 eurot). Ülejäänud osas

jätta menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata kulude põhjendamatuse

tõttu.

9. Välja mõista I. M.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

10. Tagastada Aktiva Finance Group OÜ-le riigilõiv enamtasutud osas, so summas 70

eurot.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus teatada kaja esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada

30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud

nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel

tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja

hagiavaldusele ei vastanud.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et

kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist

(Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on teostanud päringud

registritesse ning hinnanud kostja krediidivõimet kostjalt saadud informatsiooni alusel.

Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning kostjal on võimekus tasuda

krediiti igakuiste osamaksetena. Kohtu hinnangul oli kostja võimeline tagastama laenu vastavalt

lepingutele, arvestades siinkohal, et lepingu nr XXX osamakse suurus oli 11,31 eurot kuus ja

lepingu nr XXX osamakse suurus oli 12,77 eurot kuus. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab sellisel kujul hagiavalduse.

Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas

245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja õigusabikulud summas 507 eurot,

arvestusega 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Riigilõiv hageja märgitud hagihinnalt on 175 eurot.

Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust suuremas ulatuses. Kohus tagastab hagejale riigilõivu

summas 70 eurot (so 245 - 175). Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 175 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on põhjendatud kulud. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218

lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023

otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud

tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest

kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt

19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169 eurot ilma

käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja

olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud

tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist

ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et

menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks

kohtumenetluses vajalikud. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda,

on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 300 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi × 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 495 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv, 20 eurot

maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 300 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab menetluskulud

kostja kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik