2-24-143057/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.12.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-143057

Tsiviilasi

Menetlusosalised

B2 Impact OÜ hagi L C H vastu võla nõudes

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), esindaja E K

Kostja L C H (isikukood xxx, elukoht xxx)

Hagihind

5397,17 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista L C Hlt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 3214,64

eurot, intress summas 39,32 eurot ja viivis summas 492,56 eurot.

3. Välja mõista L C Hlt B2 Impact OÜ kasuks viivis põhinõudelt (3214,64 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.12.2024 kuni põhinõude

täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi L C H vastu põhivõlgnevuse 522,16 euro,

intressi 511,09 euro, viivise 124,94 euro ja võla sissenõudmiskulu 35 euro

väljamõistmiseks.

5. Määrata kindlaks B2 Impact OÜ menetluskulud summas 510 eurot (riigilõiv 490

eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). L C Hl kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

6. Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud 75% ulatuses L C H kanda ja 25% ulatuses

B2 Impact OÜ kanda.

7. Välja mõista L C Hlt B2 Impact OÜ kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu

382,50 eurot.

8. Tagastada B2 Impact OÜ-le enamtasutud riigilõiv summas 105 eurot

arveldusarvele nr xxx, viitenumbriga xxx, selgitusega „enamtasutud riigilõiv

tsiviilasjas 2-24-143057 L.C.H nõudes.“

9. Välja mõista L C Hlt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

10. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja

peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda

riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja

hagiavaldusele vastanud ei ole.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus peab kontrollima krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning lepingus väljatoodud krediidikulukuse

määr ületab rohkem kui kolmekordselt Eesti Panga poolt avaldatud määra. Seetõttu on hagi

õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud

viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus

selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete

võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohtule esitatud

dokumentidest nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja maksevõimet avalikest

andmebaasidest ja kostja esitatud andmete alusel. Kostja arvelduskonto väljavõtet

krediidiandja hinnanud ei ole. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kostja sissetulekud ja väljaminekud nähtuvad kostja arvelduskonto

väljavõttelt, mida krediidiandja ei pidanud vajalikuks kostjalt küsida. Lisaks on lepingus

märgitud krediidikulukuse määraks 48,63%. Leping sõlmiti 04.12.2022. Kohus selgitab, et

kuivõrd leping sõlmiti 04.12.2022, siis tuleb lähtuda 30.11.2022 Eesti Panga poolt avaldatud

määrast, mille kohaselt on krediidikulukuse kolmekordne määr 45,93% ning lepingus

märgitud krediidikulukuse määr ületab seega Eesti Panga poolt avaldatud krediidikulukuse

määra rohkem kui kolm korda. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub

vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse, seadusjärgse intressi ja viivise

ning edasiulatuva viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras. Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise protsendile.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik