4-25-4132/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2025, Viljandi kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-4132 (2840,25,001508)

Kohtunik

Aivar Hint

Väärteoasi

Rafik Kaldoja väärteoasi LS § 201 lg 1 järgi

Kaevatav menetleja otsus

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi

politseijaoskonna 29.10.2025 otsus väärteoasjas nr

2840,25,001508 Rafik Kaldoja karistamises liiklusseaduse

(LS) § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 600

eurot

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuuri Viljandi

politseijaoskond (asukoht: Pargi tn 1, Viljandi; e-post:

louna@politsei.ee)

Menetleja ametnik

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi

politseijaoskonna menetlusgrupi eriasjade uurija Piret

Vaher

Menetlusalune isik

Rafik Kaldoja (isikukood: 50702094936; elukoht: XXX )

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 1, kohus otsustas:

1. Jätta Rafik Kaldoja kaebus rahuldamata ja muutmata Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 29. oktoobri 2025.a. otsus väärteoasjas nr 2840,25,001508 Rafik

Kaldoja karistamises LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 600

eurot.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29. oktoobri 2025.a. otsusega

karistuseks mõistetud rahatrahv tasuda samas otsuses märgitud arvenumbrile ja

viitenumbriga.

3. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata rahatrahv 75 trahviühikut s.o 600 eurot

tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest iga kuu 15.

kuupäevaks 50 eurot kuni kogu summa tasumiseni.

4. Rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse VTMS § 204 lg 3 ja VTMS § 202 lg 3

sätestatud korras jõustumise märkega otsuse koopia täitmiseks kohtutäiturile.

Kohtutäituri kaudu rahatrahvi sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka

täitemenetlusega kaasnevad kulud.

5. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

6. Kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada KrMS § 4081

lg 2 sätteid ja mitte

avalikustada menetlusaluse isiku elukohta.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud VTMS §-des 155 – 158, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on menetlusalust isikut esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või

tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu

Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse

pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus

jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni-) tähtaeg on möödunud, jõustunud kohtuotsuse pöörab

täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohtuvälise menetluse käik väärteoasjas

1.1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna grupijuht T.K

menetlejana on 30.09.2025 koostanud väärteoprotokolli nr AB 1646392 väärteoasjas nr

2840,25,001508 Rafik Kaldoja õigusrikkumises liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 järgi,

milline tegu on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi. Õigusrikkumise kirjelduse kohaselt Rafik

Kaldoja juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

1.2. Kohtuvälise menetleja 29.10.2025.a. otsusega väärteoasjas nr 2840,25,001508 on Rafik

Kaldoja karistatud LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot.

Otsuse põhjenduste kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on

toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ja väärteo

toimepanemine on tõendatud tunnistaja ütlustega. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatav

karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga ning rahatrahvi

kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub

etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne.

2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused

2.1. Menetlusalune isik Rafik Kaldoja on esitanud Tartu Maakohtule 10.11.2025 kaebuse

väärteoasjas nr 2840,25,001508 vaidlustades politseiametniku T.Ke poolt 29.10.2025 tehtud

väärteootsuse selles osas, mis puudutab talle määratud rahatrahvi suurust. Rafik Kaldoja on

kaebuses taotlenud, et kohus asendaks määratud rahatrahvi üldkasuliku tööga, kuna tema

majanduslik olukord ei võimalda trahvi ettenähtud ulatuses tasuda. Ta on kaebuses välja

toonud, et nüüdseks on tal olemas B-kategooria juhtimisõigus.

2.2. 07.12.2025 esitas menetlusalune isik taotluse trahvi tasumiseks maksegraafiku alusel.

Taotluse kohaselt soovib Rafik Kaldoja talle määratud trahvi summas 600 eurot tasuda 12

kuu jooksul maksegraafiku alusel. Taotluses on R. Kaldoja põhjendanud, et hetkel on tal

rahalised raskused ning tal ei ole võimalik trahvi ühekorraga tasuda. Kuid ta soovib kohustuse

siiski täita ning suudab seda teha osamaksetena. Menetlusalune isik on teinud taotluses

ettepaneku maksegraafik koostada 12 kuuks, iga kuu tasuks 50 eurot ja maksegraafik algaks

kuupäevast 15.01.2026.

3. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses

Kohtuväline menetleja kohtule esitatud kirjalikus seisukohas leiab, et kohtuvälise menetleja

otsus on õiguspärane ja puuduvad alused määratud karistuse muutmiseks. Väärteoasja

materjalidest nähtub, et Rafik Kaldoja juhtis 30.09.2025 kella 21:28 ajal Viljandi maakonnas,

Viljandi linnas, Tartu tn 96 juures mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX

XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Rafik Kaldoja poolt

toimepandud liiklusseaduse rikkumine on tõendatud tunnistaja J. A ütlustega, sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja menetlusaluse isiku R. Kaldoja poolt väärteoprotokollis

antud ütlustega. R. Kaldoja on väärteoprotokollis antud ütlustes selgitanud, et sõitis BMW reg

nr XXX XXX Vana-Võidust Viljandisse poodi ning tagasi, kuigi tal ei ole juhilube. Lisaks

on R. Kaldoja juhtimiselt kõrvaldamise otsuses oma taotlustesse märkinud, et on aus poiss ja

teeb load 2 nädala pärast ära. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Rafik

Kaldoja´l puudub B-kategooria juhtimisõigus seisuga 28.10.2025 ja seega ei nähtu, et

menetlusalune isik oleks enne kohtuvälise menetleja 29.10.2025 otsuse tegemist omistanud

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse. Transpordiameti liiklusregistri 26.11.2025

väljavõtte kohaselt on menetlusalusele isikule Rafik Kaldojale B, B1, AM mootorsõiduki

juhtimisõigus omistatud 10.11.2025 ehk siis samal päeva, kui on esitatud kaebus kohtuvälise

menetleja 29.10.2025 tehtud otsusele.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteona on karistatav

nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (KarS § 15 lg 3), mistõttu mõjutab

tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et menetlusalune isik asus teadlikult sõidukit juhtima, teadmisega, et tal puudub

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Selline käitumine liikluses ei ole lubatud.

Juhtimisõiguseta juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega.

Juhtides sõidukit omamata selleks õigust, pani menetlusalune isik toime äärmiselt

ühiskonnaohtliku teo, seades sellega ohtu nii iseenda, kui ka kaasliiklejate elu ja tervise.

Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt võetakse karistuse mõistmisel

aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust,

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning üld- ja eripreventsioone, mõistetakse karistus.

Kohtuväline menetleja ei tuvastanud menetluse käigus karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid. Karistuse määramisel tuleb arvestada menetlusaluse isiku varasema käitumisega.

Karistusregistri 28.10.2025 andmetel omab menetlusalune isik kehtivat karistust KarS § 218

lg 1 toimepanemises, mille eest on menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv.

Olgugi, et menetlusalusele isikule varasem määratud karistus ei ole liiklusalase

õigusrikkumise toimepanemise eest, näitab see kohtuvälise menetleja hinnangul seda, et

menetlusalusel isikul oli olemas varasem kogemus õigusrikkumise toimepanemisega kaasneva

karistuse osas. Seega teadis menetlusalune isik, et õigusrikkumisele võib järgneda vastutus

rahatrahvi näol, mis võib halvendada tema majanduslikku olukorda.

Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku Rafik

Kaldoja poolt esitatud kaebus väärteoasjas 2840,25,001508 LS § 201 lg 1 tunnustel tehtud

otsuse peale tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja ametniku poolt asjas tehtud otsus

tuleb jätta muutmata.

4. Kohtu põhjendused

4.1. VTMS § 120 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kohtuotsusega kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse

teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on

kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades

väärteo asjaolusid ja poolte nõusolekut kirjalikuks menetluseks, peab kohus võimalikuks

kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses.

4.2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse, kui mootorsõidukit juhib vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguseta isik.

4.3. Väärteotoimikus olevast 29.10.2025 otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja

menetlusalusele isikule väärteona ette heitnud LS § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumist, milline

väärtegu on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi ja mis seisnes selles, et menetlusalune isik

juhtis 30.09.2025 kella 21:28 ajal Viljandi maakonnas Viljandi linnas Tartu tn 96 maja juures

suunaga Viljandi-Tartu mnt poole mootorsõidukit, omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust.

4.4. Esmalt tuleb kohtul menetlusalusele isikule etteheidetava väärteorikkumise põhjendatuse

hindamisel anda hinnang selle kohta, kas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis

menetlusalune isik mootorsõidukit, pannes sellega toime LS § 90 lg 1 p 1 rikkumise.

Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, kas menetlusalune isik on temale etteheidetava

väärteo toime pannud. Kohtu hinnangul on menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo

objektiivne teokoosseis usaldusväärselt tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega.

Menetlusaluse isiku ütlustest väärteoprotokollis nähtub, et ta on süü omaks võtnud talle

etteheidetavas väärteos – ta tunnistas ütlustes, et sõitis valge BMW-ga Vana-Võidust

Viljandisse poodi, auto numbrimärk XXX XXX, juhilube ei ole.

Tunnistaja J.A ütlused riimuvad menetlusaluse isiku väärteoprotokollis antud ütlustega.

Tunnistaja J. A on ütlustes kinnitanud, et 30.09.2025 teostati liiklusjärelvalvet Viljandi linnas

Tartu tänaval. Kell 21:28 peatas Tartu tn 96, Viljandi linn juures sõiduki BMW 530d

registreerimisnumbriga XXX XXX. Kontrollimise käigus selgus, et sõiduki juhil puudub

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhiks osutus Rafik Kaldoja (isikukood

50702094936).

Lisaks eeltoodule kinnitab mootorsõiduki juhtimise fakti ka 30.09.2025.a. koostatud sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt on Rafik Kaldoja sõiduki juhtimiselt

liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel kõrvaldatud kuni aluse äralangemiseni.

Transpordiameti liiklusregistri 28.10.2025.a. väljavõtte kohaselt menetlusalusel isikul Rafik

Kaldojal juhtimisõigus puudub. Transpordiameti liiklusregistri 26.11.2025 väljavõtte kohaselt

on mootorsõiduk BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX liiklusregistrisse kantud ja

liiklusesse lubatud.

Käsitletud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et Rafik Kaldoja 30.09.2025 kell 21:28

Viljandi linnas Tartu tn 96 maja juures juhtis mootorsõidukit BMW 530D

registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise

õigust, millega rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Seega kohus leiab, et menetlusalune isik on

LS § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumisega täitnud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

objektiivse teokoosseisu.

4.5. Kohtu hinnangul pani Rafik Kaldoja väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

mõttes. Isik paneb toime teo otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusaluse isiku Rafik Kaldoja

väärteoprotokollis antud ütlustest tuleneb, et temal vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimiseks juhtimisõigus puudus ja ta sai aru, et tal seaduslik alus mootorsõiduki juhtimiseks

puudub, kuid vaatamata sellele istus ta mootorsõiduki rooli ja asus seda juhtima.

4.6. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

5. Kohtu seisukoht karistuse osas

5.1. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise

aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

5.2. LS § 201 lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava

kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga

200 trahviühikut või arestiga. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja

väärteo eest kohaldada rahatrahvi üks kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi

baassumma, mille suurus on kaheksa eurot.

5.3. Kohtuväline menetleja on leidnud, et Rafik Kaldoja on pannud toime LS § 201 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo ning on pidanud võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201

lg 1 alusel põhikaristusena rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 600 eurot, mis on sanktsiooni

keskmisest määrast mõnevõrra madalam. Kohus peab põhjendatuks rahatrahvi kohaldamist,

kuna varasemad liiklusrikkumised puuduvad ning kohtu hinnangul on Rafik Kaldojale

määratud rahatrahvi suurus kooskõlas toimepandud süü suuruse ja karistuse eesmärgiga.

Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.

Karistusregistri 28.10.2025.a. registriteate andmetel on menetlusalusel isikul 1 kehtiv

väärteokaristus s.o PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna piirkonnagrupi

02.05.2025 otsus väärteoasjas nr 284025000274, millega on Rafik Kaldoja KarS § 218 lg 1

järgi karistatud rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 240 eurot. Seega ei ole Rafik Kaldoja

liiklusalaste süütegude eest varasemalt karistatud.

Kuigi Rafik Kaldoja ei ole varem karistatud liiklusalaste süütegude ees, on tema poolt

30.09.2025 toimepandud liiklusrikkumise asjaolud rasked, kuna Rafik Kaldoja juhtis

mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega pani

toime ühiskonnaohtliku teo, seades ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara.

Liiklusrikkumine toimus Viljandi linnas õhtusel ajal. Kohus möönab, et kuigi õhtusel ajal

võib liiklustihedus olla mõnevõrra väiksem, siis sellegipoolest menetlusaluse isiku poolt

toime pandud liiklusrikkumine ohustas teisi kaasliiklejaid. Kohus tuvastas, et Rafik Kaldoja

pani teo toime tahtlikult, kuna on nii väärteoprotokollis kui sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise

otsuses tunnistanud, et teadis, et tal puudub juhtimisõigus. Kohus ei tuvastanud KarS § 57 ja

§ 58 mõttes karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kõiki eeltoodud süüteo

toimepanemise asjaolusid arvestades tuleb hinnata Rafik Kaldoja süü suurust keskmiseks.

Kohtuväline menetleja on 29.10.2025 otsuses põhjendanud, et kuna menetlusalusel isikul

kehtivaid karistusi ei ole, otsustas kohtuväline menetleja piirduda rahatrahviga, mis jääb alla

sanktsiooni keskmist määra. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga. Tegemist oli Rafik

Kaldoja esimese liiklusrikkumisega, lisaks on menetlusalusel isikul nüüdseks olemas juhiluba,

mida kinnitab 26.11.2025 Transpordiameti liiklusregistri väljavõte. Seega kohaldatud karistus

on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga.

Eeltoodu alusel jätab kohus menetlusaluse isiku Rafik Kaldoja kaebuse rahuldamata ja

muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29. oktoobri 2025.a. otsuse

väärteoasjas nr 2840,25,001508 Rafik Kaldoja karistamises LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga

75 trahviühikut, s.o 600 eurot.

5.4. Menetlusalune isik on kaebuses viidanud majanduslikele raskustele. 07.12.2025 esitas R.

Kaldoja taotluse trahvi tasumiseks maksegraafiku alusel, kuna tal on rahalised raskused ning

ei ole võimalik rahatrahvi ühe korraga tasuda. Taotluse kohaselt sooviks R. Kaldoja tasuda

trahvi osamaksetena 12 kuu jooksul.

KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel

põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt ositi tasutava

karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Seega eeltoodud asjaoludest lähtudes

kohus määrab rahatrahvi 75 trahviühikut s.o 600 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest iga kuu 15. kuupäevaks 50 eurot kuni kogu summa tasumiseni.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29. oktoobri 2025.a. otsusega karistuseks

mõistetud rahatrahv tasuda 29.10.2025 otsuses märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik