2-25-7233/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-25-7233

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2025.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Kohtuasi

H.Y hagi H.F vastu põlvnemise tuvastamiseks

H.F vastuhagi H.Y vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 03.10.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

H.F apellatsioonkaebus

Hageja/vastuhagis kostja (apellatsioonimenetluses

vastustaja): H.Y (XXX), lepinguline esindaja Heigo

Kendla

Kostja/vastuhagis hageja (apellatsioonimenetluses

apellant): H.F (XXX), seaduslik esindaja H.P (XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda menetlusse võtmast H.F apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu

03.10.2025 otsuse peale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud apellandi menetluskulud tema enda kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi

taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluse asjaolud

1(3)

1. 11.05.2025 esitas H.Y hagi H.F vastu põlvnemise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt

oli hagejal ja kostja seaduslikul esindajal kooseluline suhe. Xx.xx.xxx sündis kostja.

Kostja ema lapse sünnist hagejat ei teavitanud ja hageja ei ole isana lapse

sünnitunnistusele kantud. Soomes viidi läbi isaduse tuvastamise test ja 07.08.2024 sai

hageja vastuse, et 99,99% tõenäosusega on hageja kostja bioloogiline isa. Kuigi on

tuvastatud lapse põlvnemine hagejast, pole hageja kantud isana lapse sünnitunnistusele

ning tehtud isa kannet rahvastikuregistrisse. Hageja palub tuvastada, et kostja põlvneb

hagejast.

2. 22.08.2025 teatas kostja seaduslik esindaja, et võtab hagi õigeks ja on nõus, et H.F

sünnitunnistusele tehakse isakanne ja kantakse isana sünnitunnistusele H.Y.

3. Samas menetlusdokumendis esitas kostja vastuhagi PKS § 101 määras elatise

väljamõistmiseks alates isakande tegemisest lapse sünnitunnistusele kuni lapse

täisealiseks saamiseni.

4. 01.10.2025 teatas hageja, et on nõus maksma H.F-le elatist seadusega kehtestatud

miinimumi ulatuses alates isakande tegemisest lapse sünnitunnistusele kuni lapse

täisealiseks saamiseni (so kuni 06.03.2042), summas 301,78 eurot, mis muutub iga aasta

1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutopalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse saaja või määra muutumisest.

Samuti on H.Y nõus, et elatis tasutakse iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 3-

ndaks kuupäevaks H.P arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega

„elatis ja kuu, mille eest elatis tasutakse“.

5. Maakohus tegi hagi ja vastuhagi õigeksvõtule põhineva otsuse. Otsuse resolutsioon oli

järgmine:

-Rahuldada H.Y hagi H.F vastu põlvnemise tuvastamise nõudes õigeksvõtul põhineva

otsusega.

-Tuvastada, et alaealine laps H.F (XXX) põlvneb H.Y-st (XXX) ja kanda H.Y (XXX)

isana lapse H.F (XXX) sünniakti.

-Kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks H.F perekonnaseisuandmetes.

-Kohtuotsuse jõustumisel tekib H.Y-l alaealise lapse H.F suhtes täielik hooldusõigus

(isiku- ja varahooldusõigus).

-Rahuldada H.F vastuhagi H.Y vastu elatise väljamõistmiseks õigeksvõtul põhineva

otsusega.

-Välja mõista H.Y-lt H.F ülalpidamiseks alates isakande tegemisest lapse

sünnitunnistusele kuni H.F täisealiseks saamiseni 06.03.2042 muutuvas suuruses igakuine

elatis vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 101, mis käesoleval hetkel on 301,74 eurot

(282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda muutus 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimese lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

-H.F-le välja mõistetud elatis (resolutsiooni punkt 6) tuleb H.Y-l kanda hiljemalt jooksva

kuu 3-ndaks kuupäevaks H.P arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

selgitusega „elatis ja kuu, mille eest elatis tasutakse“.

-Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Apellatsioonkaebus

6. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles leidis, et maakohtu otsuse

resolutsioonis toodu, et kohtuotsuse jõustumisel tekib H.Y-l alaealise lapse H.F suhtes

täielik hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus) on ebaõige, kuna hooldusõiguse

2(3)

küsimust maakohtus ei arutatud. Kostja leiab, et tema hooldusõigus peab kuuluma tema

emale ning palub selles osas otsust muuta.

Määruse põhjendused

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata, kuna apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

8. Ringkonnakohus selgitab, et maakohtus oli hagi põlvnemise tuvastamise nõudes ja

vastuhagi elatise nõudes. Põlvnemise tuvastamise nõudes hagi rahuldati, seega tuvastati, et

hageja on kostja vanem. Perekonnaseaduse § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes

võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti, lg 2 kohaselt on vanemal

kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus).

Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja

õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud

asju.

9. Käesolevas asjas ei vaieldud maakohtus vanemate hooldusõiguse küsimuses. Seega

märkis maakohus põhjendatult otsuses, et käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tekib H.Y-l

alaealise lapse H.F suhtes täielik hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus). Täielik

hooldusõigus on ka lapse H.F emal.

10. Ringkonnakohus selgitab, et perekonnaseaduse (PerekS) § 118 lg 1 järgi vanemad

teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja

üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PerekS § 119 järgi kui vanemad ei

jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema

taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise

korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale

lisakohustusi. PerekS § 137 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt kui ühist hooldusõigust

omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi

ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse

hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Eeltoodust tulenevalt on lapse

hooldusõigusega seotud vaidlus menetletav hagita menetluses ning vastava avalduse peab

vaidluse korral kohtule esitama vanem, kes lapse hooldusõiguses muudatusi teha soovib.

Seega ei ole esitatud apellatsioonkaebuse alusel võimalik taotletud hooldusõiguse

muudatusi lapse suhtes teha.

11. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

kaebuse esitaja kanda. Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks ning

vastustajal ei saanud menetluskulusid tekkida. Seega ringkonnakohus apellandilt

vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)