2-24-124890/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-24-124890

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Kohtujurist

Triin Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2025.a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-124890

Tsiviilasi, hageja nõue

B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) hagi M. H.

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2244,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ),

registrikood: 11542046, aadress: XXX, 10617 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: D. S. , e-post: XXX

Kostja: M. H. , isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-

post: XXX

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) hagi M. H. vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M. H. hageja B2 Impact OÜ kasuks:

2.1. põhivõlgnevus 608,53 eurot;

2.2. sissenõutavaks muutunud viivis (periood 28.01.2025 – 16.12.2025) VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras 57,23 eurot;

2.3. alates 17.12.2025 sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlgnevuse summalt 608,53

eurot kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

2.4. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 991,47 eurot (1600 – 608,53),

intressinõude summas 160,88 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude

summas 195,58 eurot (252,81 – 57,23) ning sissenõudmiskulude hüvitise summas 35

eurot.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud 32,55% ulatuses

kostja kanda ja 67,45% ulatuses hageja kanda.

5. Määrata hageja B2 Impact OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

370 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot ning maksekäsu

kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot.

1 / 10

2-24-124890

6. Välja mõista kostjalt M. H. hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude hüvitis

summas 120,44 eurot.

7. Välja mõista kostjalt M. H. hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt 120,44 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 2¹ kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. IPF Digital AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 25.03.2022 veebikeskkonnas

krediidikonto lepingu nr 5380828, millega krediidiandja võimaldas kostjale krediiti

limiidiga kuni 1600 eurot ning kostja kohustus tasuma krediidi kasutamise eest intressi

41,04% aastas, mis muutus 15.09.2023 (40,44% aastas). Kostja kohustus krediidiandjale

tasuma minimaalseid kuumakseid, mis kujunesid vastavalt sellele, kui palju krediidilimiiti

kostja kasutas.

2. Kostja võttis perioodil 26.03.2022 – 15.09.2023 kasutusse krediidi 1793,80 euro ulatuses,

kuid oma kohustust tasuda võlgnevus igakuiste maksetena ta kohaselt ei täitnud. Lepingu

kehtivuse ajal tasus kostja krediidisumma kattes 193,80 eurot. Krediidiandja saatis kostjale

22.03.2024 lepingu ülesütlemise teate ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks

kuni 11.04.2024. Krediidiandja ütles lepingu üles 12.04.2024 ning loovutas lepingust

tulenevad nõuded hagejale. Kostjal on tasumata põhivõlg 1600 eurot. Lepingu ülesütlemise

seisuga oli kostjal tasumata intress 160,88 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega

on tekkinud kulu 35 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 1600 eurolt viivist

perioodi eest alates 12.04.2024 kuni 01.09.2024 määraga 40,44% aastas kokku summas

252,81 eurot.

2 / 10

2-24-124890

3. Krediidiandja järgis krediidkonto lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus

laenu andmisel kostja poolt esitatud andmetest, maksehäireregistrite andmetest ning

pensioniregistri andmetest. Kostja majanduslikku seisundit kontrolliti piisavalt ning see oli

piisav krediidikonto lepingu teenindamiseks, tulud ületasid kohustusi. Kostja pangakonto

andmeid ei olnud vajalik küsida.

4. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1600 eurot,

intressivõlgnevuse 160,88 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 252,81 eurot, viivise

perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni ja

sissenõudmiskulu hüvitise 35 eurot.

KOSTJA SEISUKOHT

5. Pärnu Maakohus võttis hagi menetlusse 08.10.2024 ning kohustas kostjat esitama vastuse

hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kohus edastas kostjale nii

hagiavalduse kui ka hagi menetlusse võtmise määruse 21.11.2024 e-posti aadressile XXX.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 27.11.2024 TsMS § 3141 lg 2 – 3 alusel.

Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 11.12.2024. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile

vastust ei ole esitanud. Kohus on kostjat hagi menetlusse võtmise määruses hoiatanud, et

kui kostja jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega

(TsMS § 407).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2, märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

7. Kohus tuvastas, et IPF Digital AS ja kostja sõlmisid krediidikonto lepingu, millega

krediidiandja võimaldas kostjal kasutada krediiti limiidiga kuni 1600 eurot intressiga

41,04% aastas ning kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama igakuiste minimaalsete

maksetena, kuid mitte vähem kui 10 eurot. Lepingu kohaselt oli kostja poolt kasutusse

võetav esialgne krediidi summa 1600 eurot. Kokku tegi krediidiandja kostjale

väljamakseid ajavahemikul 26.03.2022 – 15.09.2023 1793,80 euro ulatuses (konto

väljavõtted dtl 66 – 69). Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 50,55% aastas,

leping oli tähtajatu. Vastavalt IPF Digital AS krediidikonto üldtingimuste p 4.1 sai lepingu

sõlmida, kui krediidiandja tegi krediidiotsuse kliendile teatavaks, milleks loetakse

teavitamist SMSiga, telefoni teel, äpi kaudu, dokumentide edastamist kliendi e-posti või

postiaadressile või krediidi väljamakse tegemist. Üldtingimuste p 17.1 kohaselt on

klientidel õigus taotleda krediidiandjalt krediidilimiidi suurendamist (või ka vähendamist),

esitades selle kohta taotluse äpis või iseteenindussüsteemis ning lepingu p 6.4 kohaselt on

krediidilimiit korduvkasutatav (üldtingimused dtl 34-56, tarbijakrediidi teabeleht dtl 57 –

63). Kohtule esitatud nõude loovutamise teatisest (dtl 40) nähtuvalt on krediidiandja

loovutanud eespool nimetatud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale

22.03.2024 (dtl 70).

8. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu.

3 / 10

2-24-124890

9. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS

§ 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei

tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus omal

algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. VÕS § 406² lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 25.03.2022

lepingu sõlmimise ajal 16,95%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr

50,55% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 406² lg 1-järgset piirmäära ei

ületanud.

10. VÕS § 403⁴ lg 1 p 1-2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

- omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

- hindama tarbija krediidivõimelisust.

11. VÕS § 403⁴ lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

12. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17).

Sama lahendi p 18 järgi peab krediidiandja teabe saamise kohustuse täitmiseks tarbija

kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

13. KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -

vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele

ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4

järgi krediidiandja või - vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis ta peab tõendama, et

4 / 10

2-24-124890

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RK

24.11.2023 määrus nr 2-21-13098, p 18).

14. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate

sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on

selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid,

mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline

pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda

tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja

küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

15. Hageja on selgitanud, et lepingu sõlmimisel 25.03.2022 hinnati kostja krediidivõimekust,

kasutades kostja esitatud andmeid, pensioniregistrist saadud andmeid ning maksehäirete

päringuid (dtl 26 – 27). Maksehäireregistri päringu vastuse kohaselt kostjal kehtivaid

maksehäireid ei olnud.

16. Kohtu hinnangul on hageja esitatust ilmne, et krediidiandja ei teostanud sisulist kontrolli

enne 25.03.2022 lepingu sõlmimist. Kohtule esitatu ei võimalda tuvastada, et

krediidiandja oleks välja selgitanud kostja igakuiste kulude ja võimalike

finantskohustuste suuruse. Hageja viitas, et kuludeks arvestati 200 eurot ning

kohustusteks 0 eurot. Kohus on seisukohal, et maksehäirete puudumine iseenesest ei

tõenda võimalike muude finantskohustuste olemasolu. Kohustuste suurus arvestati üksnes

kostja esitatud taotluse pinnalt. Kohus märgib, et tarbija väiteid olemasolevate

finantskohustuste või nende puudumiste kohta saab kontrollida ainult konto väljavõtte

kaudu, sest ükski Eestis kasutusel olevatest registritest ei võimalda eeltoodud teavet

kontrollida. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et enne 25.03.2022 lepingu sõlmimist

oleks kostja konto väljavõtet küsitud. Veelgi enam, hageja esitatud materjalidest nähtub,

et kostja krediidilimiiti ka suurendati – kui algselt oli see 1600 eurot, siis kokku sai kostja

kasutada krediiti summas 1793,80 eurot. Teisalt ei ole hageja aga tõendanud VÕS § 4034

lg 9 järgimist, mis sätestab, et kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse

võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu

sõlmimist, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva teabe tarbija

krediidivõimelisuse kohta ning hindab tarbija krediidivõimelisust iga kord enne

krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist.

17. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma

vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine

eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus

asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 25.03.2022 lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

18. Hageja on märkinud, et kostjaga sõlmitud leping lõppes ülesütlemisega 12.04.2024. VÕS

§ 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

5 / 10

2-24-124890

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

19. VÕS § 403⁴ lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus andis hagejale 08.10.2024 ja 24.04.2025 võimaluse

täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403⁴ lg 7 sätestatuga ning esitada ka tõend selle

kohta, et kostja on hageja lepingu ülesütlemisteate kätte saanud. Hageja ümberarvestust

ega lepingu ülesütlemisteate kättesaamise kinnitust esitanud ei ole.

20. Hageja 02.09.2024 menetlusdokumendis esitatud arvestuskäik, milles on viidatud

krediidikulukuse määra arvestamise aluseks olevatele eeldustele (et krediit võetakse

kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena), ei

vasta lepingule. Hageja on selgitanud, et kui klient võtab oma krediidikontolt mingi

summa kasutusse, kujuneb vastavalt lepingus sätestatud põhimõtetele minimaalne

kuumakse, mille klient peab krediidiandjale igal juhul tasuma. Kuna krediidikonto

lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning minimaalse kuumakse summa

on muutumises sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab, siis saadab

krediidiandja kliendile igakuiselt arve minimaalse kuumakse summa kohta (dtl 29).

Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama kasutusele võetud limiidi osamaksetena

vähemalt minimaalse kuumakse ulatuses, kuid mitte vähem kui 10 eurot ning minimaalne

kuumakse arvutatakse ümber lepingu punktis 11.2 sätestatud viisil iga kord

krediidilimiidi kasutusse võtmisel, krediidilimiidi muutmisel, maksepäeva muutmisel ja

tegelikult kohaldatava intressimäära muutmisel (dtl 39).

21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine muudab tühiseks üksnes lepingujärgse

intressikokkuleppe, ülejäänud osas on leping kehtiv. Kuna hageja ei ole esitanud

ümberarvestust ning samas on välja toonud, et kostja on osaliselt makseid teinud

(nimetatu nähtub mh hagi lisast nr 6, dtl 73), ei ole kohtul võimalik tuvastada, et

12.04.2024 seisuga oli kostja viivituses vähemalt kolme järjestikuse maksega ehk et

lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud.

22. VÕS § 414¹ lg 2 kohaselt krediidiandja võib tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliselt

üles öelda, kui selline võimalus on lepinguga ette nähtud. Krediidiandja

ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tarbijale

teatavaks tehtud vähemalt kaks kuud enne ülesütlemise jõustumist, kui lepingus ei ole

kokku lepitud pikemat etteteatamistähtaega. Vorminõuet rikkuv ülesütlemisavaldus on

tühine. VÕS § 414¹ lg 3 järgi kui isiku suhtes kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust,

loetakse kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine jõustunuks

kokkulepitud tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest. Kui krediidiandjal

on õigus tarbijakrediidileping korraliselt üles öelda, kuid puudub kokkulepe ülesütlemise

6 / 10

2-24-124890

tähtaja pikkuse kohta, loetakse pooled kokku leppinuks käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud tähtajas. Ülesütlemise tähtaja järgimata jätmine ei too kaasa ülesütlemise

tühisust. Lepingu p 15.1 järgi on IPF Digital AS-il õigus lõpetada leping viivitamata

kliendipoolse lepingujärgsete kohustuste olulise rikkumise korral ning lepingu p 18.3

järgi on krediidiandjal õigus leping lõpetada igal ajal, teavitades sellest klienti vähemalt 2

kuud ette. Kohus on seisukohal, et eelviidatud lepingu punktides on kokku lepitud

krediidiandja korralise ülesütlemise õiguses. Kliendil on samuti õigus lõpetada leping igal

ajal, teatades lõpetamisest krediidiandjale 1 kuu ette.

23. Hageja on välja toonud, et leping öeldi üles hagi lisaks nr 4 oleva avaldusega (dtl 70).

TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 69 lg 1 järgi kindlale isikule (tahteavalduse

saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub

kehtivaks kättesaamisega. Hageja märkis vaid üldsõnaliselt, et avaldus saadeti kostjale,

ent ei täpsustanud avalduse edastamise viisi – hageja viitas pelgalt lepingu tingimuste

punktile 21.2, mille kohaselt teade loetakse kätte antuks teate kätteandmisel allkirja vastu

või 5 (viie) kalendripäeva jooksul tähitud kirjaga saatmise korral ja 1 (ühe)

kalendripäeva jooksul e-postiga, Iseteenindussüsteemi või Äpi kaudu saatmise korral.

Hageja ei ole vastava avalduse kostja poolt kättesaamise tõendamiseks tõendeid ei

esitanud, kuigi kohus juhtis selle vajadusele tähelepanu. Hagi lisa nr 4 ei sisalda mistahes

teavet selle edastamise viisi kohta. Hageja on viidanud ka 12.04.2024 nõudekirjale (dtl 76

- 77), kuid see ei sisalda ülesütlemisavaldust. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatu

ei võimalda tuvastada, et kostja oleks saanud ülesütlemisavalduse kätte varasemalt kui

koos hagimaterjalidega. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 27.11.2024. Võttes

arvesse VÕS § 414¹ lg-st 2 tulenevat tähtaega, asub kohus seisukohale, et leping on

lõppenud korralise ülesütlemisega 27.01.2025 (so kohtumenetluse ajal).

24. Kohus leiab, et seoses krediidikonto lepingu lõppemisega on lõppenud kostja õigus

kasutada krediiti. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja

nõuda tagasi põhivõlga. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei võlgne kostja muid tasusid.

Nähtuvalt hageja esitatust sai kostja enda kasutusse kokku 1793,80 eurot

(maksekorraldused krediidisummade kostja arvele maksmise kohta dtl 66 - 69), Hageja

sõnutsi on kostja põhivõlgnevuse suurus 1600 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid

põhivõlgnevuse katteks 193,80 eurot. Hageja ei ole nõude ümberarvestust esitanud.

Kohus saab ise teha ümberarvestuse. Põhivõlgnevuselt summas 1600 eurot tuleb maha

arvestada tagasimaksed krediidisumma katteks summas 991,47 eurot arvestusega, et

hageja on ise arvestanud juba 193,80 euro tasumist (tagasimaksete arvestus dtl 73, kogu

tagasimaksete suurus 1185,27 - 193,80). Seega oleks kostjal tagastamata krediidilimiiti

summas 608,53 eurot. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt summas 608,53

eurot.

25. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist lepingujärgses määras

(40,44% aastas) perioodi 12.04.2024 - 01.09.2024 eest summas 252,81 eurot. Arvestades,

et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kohaldada üksnes

seadusjärgset viivisemäära. Kohus leiab, et hageja põhinõue muutus sissenõutavaks

pärast lepingu lõppemist 27.01.2025. Seega rahuldab kohus hageja sissenõutavaks

muutunud viivisenõude osaliselt alates 28.01.2025 (s.t viivisenõue ei olnud veel hagi

7 / 10

2-24-124890

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud) kuni 16.12.2025 (s.t kohtuotsuse tegemiseni)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 57,23 eurot. Samuti mõistab kohus

välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt alates 17.12.2025 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

26. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 991,47 eurot (1600 – 608,53),

intressinõude summas 160,88 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas

195,58 eurot (252,81 – 57,23) ning sissenõudmiskulude hüvitise summas 35 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

27. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas esialgselt hagi hinnaga

2244,69 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 730,54

eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et kostja

kanda jääb 32,55% ning hageja kanda 67,45% menetluskuludest.

28. TsMS § 174 lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks kokku 370 eurot, mis koosneb

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 350 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse kulust summas 20 eurot. Hageja kantud menetluskulud kokku

summas 370 eurot on vajalikud ja põhjendatud. Kostjalt tuleb välja mõista 120,44 eurot

ning ülejäänud osa, s.o 249,56 eurot jääb hageja kanda.

29. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib määruses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

30. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

8 / 10