2-25-13486/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helvia Räägel

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-13486

Tsiviilasi

X hagi Yi vastu tuvastamaks Yi kohustust anda nõusolek

kustutada kinnistusregistri registriosa teises jaos kanne

korteriomandi ühisomanike kohta ning korteriomandi

ainuomaniku kohta kande tegemiseks ja Yi vastavasisulise

tahteavalduse asendamiseks

Menetlusosalised

Hageja: X (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ivo Mahhov (e-post

mahhov@adv.ee)

Kostja: Y (isikukood XXX)

Hagihind

17 500 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Tuvastada Yi (isikukood XXX) kohustus anda nõusolek ja asendada kohtulahendiga

tema tahteavaldus kustutada kinnistusregistri registriosa nr xxxxx teises jaos kanne

korteriomandi xxx vallas xxx linnas XXX ühisomanike X ja Yi kohta ning

korteriomandi ainuomanikuna sisse kanda avaldaja X (isikukood XXX).

3. Menetluskulud jätta Yi kanda.

4. Määrata X menetluskulude rahaliseks suuruseks 3088 eurot (riigilõiv 980 eurot ja

õigusabikulud 2108 eurot) ning mõista nimetatud summa Yilt X kasuks välja.

5. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 21.11.2025 teatanud, et on tagaseljaotsuse tegemisega nõus

(dtl 45).

Kuivõrd muul viisil ei olnud kostjale dokumentide kättetoimetamine võimalik, toimetati kostjale

hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte Ametlike Teadaannete vahendusel. Teadaande

avaldamise kuupäev oli 30.09.2025 ning dokumendid loeti kättetoimetatuks 16.10.2025. Hagile

vastamise tähtpäev oli 13.11.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja

tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1) ja rahuldab hagi.

Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale

ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1

eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5

kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa.

Hageja on Z (isikukood XXX) pärija. Pärandaja oli xx.xx.xxxx sõlminud abielu Yiga (isikukood

XXX) ning abielu lahutus jõustus 25.11.1996, kui perekonnaseisuosakonnas registreeriti Harju

rajooni rahvakohtu 05.06.1972 otsus abielu lahutamise kohta.

Pärandvarasse kuulub korteriomand xxx vallas xxx linnas XXX. 21.05.2025 pärimistunnistuse

kohaselt kehtis abikaasade varalistele suhetele perekonnaseadusest tulenev ühisvararežiim ning

korteriomandi kohta märkis notar, et korter on omandatud abielu jooksul, ning notaril puuduvad

andmed abielu jooksul omandatud vara jagamisekohta endiste abikaasade poolt. Pärimistunnistuse

alusel kandis Tartu Maakohtu kinnistusosakond korteriomandi ühisomanikeks sisse hageja ning

tema õiguseellase endise abikaasa Yi.

Ilmnenud on aga, et korteriomand oli pärandaja poolt omandatud pärast abikaasade abieluliste

suhete lõppu ja on seetõttu tema lahusvara.

Menetluskulud

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on

kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

Hageja palub mõista kostjalt välja riigilõivu 980 eurot ja õigusabikulud 2108 eurot, kokku 3088

eurot (dtl 45).

Kostjale toimetati hageja menetluskulude nimekiri kätte Ametlike Teadaannete vahendusel, kuid

kostja seisukohta esitanud ei ole.

Riigilõiv 980 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab

riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja.

Kohtu hinnangul on hageja esindaja toimingud olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja lepingulise

esindaja tunnitasu 200 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole ülemäärane. Üldisemalt on

Riigikohus pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks näiteks 170 eurot

ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta

(RKTKo 02.06.2021, 2-19-5942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p

18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4).

Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja õigusabikulu summas 2108 eurot (8,5 x 200 x 1,24).

Hageja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada.

Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 3088 eurot, millest 980 eurot on riigilõiv ja

2108 eurot hageja lepingulise esindaja kulu.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik