2-25-14873/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus, osaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

16. detsember 2025. a

Tsiviilasja number

2-25-14873

Tsiviilasi

A.Z hagi C.Y vastu abielu lahutamise ja ühisvara

jagamise nõudes

C.Y hagi A.Z vastu ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja A B

Kostja C.Y (isikukood XXX) lepinguline esindaja

vandeadvokaat A M

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi abielu lahutamise nõudes õigeksvõtul põhineva osaotsusega.

2. Lahutada A.Z ja C.Y abielu, mis on registreeritud 23. augustil 2013.

3. Tagastada hagejale riigilõiv 50 eurot ning kanda see A.Z arveldusarvele nr xxx.

4. Jätta menetluskulud abielu lahutamise nõudes poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale

apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise

õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.

Hagi asjaolud ja kostja vastuväited

1. Harju Maakohtu menetluses on A.Z hagi C.Y vastu abielu lahutamise nõudes ja ühisvara

jagamise nõudes ning C.Y vastuhagi ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt

lõppesid poolte abielusuhted novembris 2024, kui hageja kolis välja poolte ühisest elukohast.

Kostja ei ole nõustunud abielu kohtuväliselt lahutama.

2. Kostja palus vastuses hagile abielu osaotsusega lahutada ja menetluskulud jätta hageja

kanda. Kostja esitas vastuhagi ühisvara jagamise nõudes.

3. Hageja kinnitas 16.12.2025 telefoni teel kohtunikule, et jääb abielu lahutamise nõude

juurde ning ei soovi selleks istungi korraldamist. Hageja loobub apellatsioonkaebuse

esitamise õigusest ja taotleb lahutuse hagilt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kostja

2-25-14873

kinnitas 16.12.2025 samuti telefoni teel, et ei soovi istungi korraldamist, nõustub abielu

lahutamisega osaotsusega, loobub samuti edasikaebeõigusest.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb abielu lahutamise nõudes rahuldada õigeksvõtul

põhineva osaotsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja

nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1).

Poolte abielu sõlmiti esitatud abielutunnistuse kohaselt 23.08.2013. Hageja on esile toonud, et

poolte vahel on abielulised suhted lõppenud ning nende taastamiseks võimalust ei ole. Kostja

on võtnud hagi õigeks ning palunud abielu lahutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning

PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus leiab, et asjas on

otstarbekas vaadata abielu lahutamise nõue läbi õigeksvõtul põhineva osaotsusega.

5. TsMS § 150 lg 2 p 3 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

loobunud. Hageja taotles riigilõivu tagastamist enda kontole. Kohus leiab, et hagejale tuleb

tagastada riigilõiv 50 eurot ning kanda see hageja arvelduskontole.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab menetluskulud abielu lahutamise nõudes

TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt

saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

6. Kohus selgitab, et jätkab menetlust ühisvara jagamise nõudes. Kohus peab vajalikuks

selgitada järgmist. Kohtuvälise kokkuleppe saavutamine aitaks vältida eelduslikult

aastatepikkust menetlust (arvestades praegust kohtu koormust, eeskätt juba varasemalt

menetluses olevate asjade mahtu). Kokkulepet on võimalik arutada mitmel moel. Lisaks

poolte omavahelistele aruteludele ja esindajate vahendusel aruteludele tuleks tõsiselt kaaluda

ka vahendust lepitusseaduse alusel.

Lepituse läbiviimist reguleerib lepitusseadus (LepS). LepS § 2 p-de 1-3 kohaselt võib

lepitajaks olla kas: füüsiline isik, kellele pooled on teinud ülesandeks LepS § 1 lõikes 2

kirjeldatud tegevuse; vandeadvokaat lepitajana või notar lepitajana. Lepitaja vahendusel

kokkulepe saab olla (sund)täidetav.

See on tagatud mitmel viisil:



kui kohtumenetlus on alanud, siis saab lepitaja vahendusel sõlmitud kokkuleppe

kinnitada kohtuliku kompromissina



aktiivse kohtumenetluse puudumisel saab esitada vandeadvokaadist lepitaja või notari

vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamise avalduse TsMS § 6271 lg 1

kohaselt (riigilõiv 50 eurot).

2(3)

2-25-14873



notarist lepitaja vahendusel sõlmitud kokkuleppe saab vormistada notariaalse

sundtäitmist võimaldava dokumendina (notari tasu 51,13 eurot).

Lepitusel on mitmeid eeliseid, võrreldes kohtumenetlusega. Eriti tuleb rõhutada kulutõhusust

(eelduslikult tasutakse kulud pooleks ja maksmine peaks toimuma tegelikult kulunud aja

eest), kiirust (võimalus jõuda vara jagamises kokkuleppele kasvõi mõne tunniga) ja

konfidentsiaalsust. Taoline kokkulepe on poolte endi kokkulepe (võrreldes kohtuotsusega,

millega ei pruugi rahul olla kumbki pool); pooled saavad ise valida neile sobiva vahendaja;

võrreldes kohtumenetlusega vabam õhkkond; arutatakse kõiki konflikti lahendamiseks olulisi

küsimusi, võimaldab pooltel vabalt valida vastuvõetavaid lahendusi. Vahenduses võivad

osaleda ka teised isikuid, kui pooled on selles kokku leppinud (praegused esindajad).

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

kohtunik

3(3)