2-24-16728/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

16. detsember 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-16728

Tsiviilasi

M. M. hagi R. M. vastu võlgnevuse 4000 euro, intressi 910

euro, viivise 1376,52 euro ja täiendava viivise saamiseks

Hagihind

6776,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. M. (isikukood xxx, elukoht xxx)

Hageja

lepinguline

esindaja

T.

R. (e-post

menetlus@themis.ee)

Kostja: R. M. (isikukood xxx)

Kostja lepinguline esindaja J. U. (e-post xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

01.10.2025.a, Tallinn, edasi kirjalik menetlus

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja T. R.

Kostja R. M.

Kostja lepinguline esindaja J. U.

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata M. M. hagi R. M. vastu.

2. Jätta menetluskulud hageja, M. M., kanda.

3. Välja mõista M. M.’lt R. M. kasuks menetluskulu summas 2100 eurot.

4. Välja mõista M. M.’lt R. M. kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (2100 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Eelnev menetlus

1. M. M. esitas 04.11.2024 Harju Maakohtule hagi R. M. vastu võlgnevuse 4000 euro, intressi

910 euro, viivise 1376,52 euro ja täiendava viivise saamiseks.

2.

18.02.2025 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) rahuldas kohus esitatud hagiavalduse (dtl 43-

46).

3. Kostja esitas 12.03.2025 kaja Harju Maakohtu 18.02.2025 kohtuotsuse (tagaseljaotsus)

peale ning kohus on selle 01.04.2025 kohtumäärusega rahuldanud (dtl 71-72).

Hageja nõuded ja põhjendused

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2020.a maikuus suulise laenulepingu, mille

alusel andis hageja kostjale laenu summas 4000 eurot. Laenusumma on antud kostja

kasutusse sularahas.

4.1.

Vastavalt poolte suulises vormis sõlmitud kokkuleppele kohustus kostja tagastama

laenusumma hagejale 1 (ühe) aasta jooksul, s.o hiljemalt 31.05.2021.a. Muuhulgas

kohustus kostja tasuma hagejale intressi 3,5% laenusummalt kuus, s.o 140 eurot kuus.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi kohaselt täitnud.

4.2.

Kostja on tasunud hagejale laenulepingu katteks kokku 770 eurot. Nimetatud summast

470 eurot on kostja eest ja nimel tasunud kolmas isik (kostja abikaasa). Nimetatud

summast 300 eurot on kostja tasunud hagejale 03.08.2020.a sularahas, mis on tõendatav

kostja enda ütlustega. Laenulepingu katteks toimunud laekumised on arvestatud tervikuna

kokkuleppeliste intresside katteks.

4.3.

Laenusumma ja intressid on muutunud sissenõutavaks seoses makse tähtpäevade

möödumisega. Hageja nõuab laenusumma tagastamist koos lisandunud ning seni

tasumata kõrvalnõuetega.

4.4.

Hageja nõuab kostjalt põhikohustuse täitmist ehk laenusumma 4000 euro tagastamist,

intressivõla tasumist kogusummas 910 eurot ja viiviste tasumist summas 1376,52 eurot.

Edasiulatuvalt nõuab hageja kostjalt viiviste tasumist hagiavalduse esitamisele järgnevast

päevast kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni lähtuvalt TsMS § 367 sätestatud

põhimõttest.

4.5.

Tegemist ei ole ka narkootilise aine müügist tekkinud võlaga.

4.6.

Isegi, kui kostjale andis algselt raha kolmas isik, sätestab VÕS § 80 lg 1, et lepingus võib

ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita

kolmandale isikule. Ehk hageja nõude sisu ei muudaks ka asjaolu, kui hageja ei oleks

kostjale raha andnud. Kostja enda kriminaalasjas antud ütlustest ning ka kostja

hagivastusest nähtub, et kostja tunnistab võlgnevuse olemasolu. Kostja on võlgnevust

tagastanud ka hagejale.

4.7.

Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja viitab, et hageja esitas täpselt sama nõude Harju

maakohtusse ka tsiviilasjas X-XX-XXX. Menetlus lõpetati seoses kostja suhtes alanud

pankrotimenetlusega. Pankrotimenetlus lõppes 2024 suvel ning kostja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist ei taotlenud mistõttu teda kohustustest ei vabastatud.

Sellest kantuna pole ainsatki formaalõiguslikku takistust hagejal uuesti oma nõue

hagiavaldusena esitada.

4.8.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

5. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

5.1.

Kostja ei ole kunagi hagejalt mingit raha saanud.

5.2.

Tegelikkuses ostis kostja 2020.a T. G.lt narkootilist ainet, kokaiini. Kuna kostjal aine eest

tasumiseks raha ei olnud, siis jäi ta T. G.le võlgu. Kui suur oli võlgnetav summa, kostja ei

tea. Vastavalt M. M. sõnadele oli võlgnevus T. G. käest saadud kauba eest üle 3000 euro

ja raha tuleb maksta talle. Sellise nõude esitas M. M. 2021.a. Võla mittetasumise korral

ähvardas M. M. kostjat füüsilise vägivallaga. Ähvardamise juures viibis ka kostja

abikaasa A. M. .

5.3.

Kostja tasuski hagejale, keda pidas T. G. esindajaks, raha erinevatel aegadel kokku umbes

1000 eurot. Osa sellest tasus kostja sularahas, osa tasus kostja abikaasa oma pangaarvelt.

Raha tasuti T. G.lt saadud kauba eest. Mingit laenu ei ole kostja hagejalt kunagi saanud.

5.4.

Kuna kostja ei ole M. M.lt kunagi raha saanud, siis peaks see raha (kokaiini eest) mis on

tasutud hagejale, kuuluma nähtavasti hoopis T. G.le.

5.5.

Ning isegi kui kohus peaks leidma, et hoolimata vastuväidetest peaks asja menetlema, siis

taotleb kostja, et hageja nõude osaks kohaldataks aegumist.

5.6.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

6. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi põhjendatud ei ole ja

rahuldamisele ei kuulu.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg

1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited.

8. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping ning kas

kostjal on hageja ees võlgnevus. Samuti on vaidlus selle üle, kas hageja poolt esitatud nõue

on aegunud.

Kohus analüüsib esmalt, kas poolte vahel on laenusuhe ning kui on, siis mis tingimustel,

misjärel saab võtta seisukoha nõude aegumise osas.

9. Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud 2020.a maikuus

suuline laenuleping, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 4000 eurot.

Laenusumma on antud kostja kasutusse sularahas. Kostja on vastavale hageja väitele

vaielnud vastu.

9.1.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga.

9.2.

Hageja on 02.10.2025 toimunud kohtuistungil selgitanud, et pooltevahelist laenulepingu

olemasolu tõendab kriminaalasja nr 1-20-9399 kohtuistungi protokollis kostja kui

tunnistaja ütlused (dtl 8-9, dtl 113, 00:07:50).

9.3.

Nimetatud protokoll asub dtl 8-9. Tegemist on üldmenetluse kriminaalasja 05.02.2021

kohtuistungi protokolliga hageja süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, millel on kostja

kuulatud üle tunnistajana.

Kohus tuvastab, et kostja on tunnistajana andnud järgmiseid ütluseid, mis käesoleva asja

lahendamisel võivad asjakohased olla. Kostja tundis hagejat paar aastat, paar korda olid

nad kohtunud ja siis jäi kostja ühele tuttavale raha võlgu ja siis on kostja hagejaga

suhelnud. Tutvus sai alguse läbi ühise tuttava, otseselt nad ei teadnudki üksteist ja ei

suhelnudki peale seda. Hageja ja kostja on ainult tuttavad, sest kostja jäi ühele hageja

tuttavale raha võlgu. Kostja ei tea, kelle raha seal oli, kas see oli otseselt hageja raha või

hageja tuttava raha, kostja ei tea seda täpselt. Kostja saab aru, et see oli hageja raha ja siis

kostja jäi hagejale võlgu selle raha. Hageja pärast küsis seda raha, aga kostja hageja käest

ei saanud seda raha, kostja jäi ta sõbrale võlgu. Kostja ei tea selle nime, kellele ta võlgu

jäi. Võlasumma oli 3000-4000 eurot. Leppisid kokku, et kostja maksab iga nädal paarsada

eurot. Arvatavasti kuskil 1000 eurot on kostja tagasi maksnud.

9.4.

Kohtuistungil protokollitud kostja poolt tunnistaja antud ütlused ei ole käsitletavad hageja

ja kostja vahelise lepinguna.

Kohus on hagejale selgitanud, et kriminaalasja kohtuistungi protokolli näol ei ole

tegemist kahe poole vahel sõlmitud tehingulise võlatunnistusega. Tegemist saab olla

ühepoolse mittetehingulise võlatunnistusega. Ainult sellisele võlatunnistusele ei ole

võimalik kohtul tugineda, kui kostja vaidleb sellele vastu. Hageja peab tõendama kogu

selle võla aluseks oleva võlasuhte (dtl 113, 00:11:19).

Riigikohtu määruses nr 2-22-139256/27, p-s 13 on selgitatud, et „[e]smalt tuleb kohtul

vastata küsimusele, kas võlausaldaja esitatud dokument on võlgniku ühepoolne

mittetehinguline tunnistus või õiguslikult siduv tehinguline võlatunnistus. Võlgniku

ühepoolse mittetehingulise tunnistusega ei soovita õigussuhet lepinguga reguleerida,

vaid sellega võlgnik üksnes nendib võla või muude asjaolude olemasolu, soovimata

õiguslikku siduvust. Võlatunnistuse kui lepingu puhul peab olema tuvastatav poolte tahe

olla lepinguliselt seotud. Seega tuleb esmalt selgitada välja poolte tegelik tahe väidetava

võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. Selle lähtekohaks on eelkõige dokumendi sisu ja

sõnastus, samuti selle koostamise põhjused ja eesmärk. Poolte tegeliku tahte tuvastamisel

tuleb kohaldada üldiseid tahteavalduse ja lepingu tõlgendamise reegleid (TsÜS § 75,

VÕS § 29). Kuivõrd lähtuda tuleb eeldusest, et tegemist on võlgniku ühepoolse

mittetehingulise tunnistusega, peab võlausaldaja tõendama, et poolte tahe oli sõlmida

tehinguline võlatunnistus (TsMS § 230 lg 1). Alles pärast seda, kui kohus on poolte

tahteavalduste ja lepingu tõlgendamise reegleid kohaldades ning poolte

tõendamiskoormust arvestades teinud kindlaks, et võlausaldaja nõude alus on õiguslikult

siduv võlatunnistus, tuleb hinnata, kas võlatunnistus on konstitutiivne või deklaratiivne

(RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364/37, p-d 11-13 ning seal viidatud kohtupraktika).“

Võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega ei taotle pooled õigustehingulist

reguleerimist, vaid sellega võlgnik üksnes konstateerib võla olemasolu või teatud

asjaolude esinemist, soovimata õiguslikku siduvust. Tegemist on seega võlgniku faktilise

teadmis-, mitte tehingulise tahteavaldusega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67

jj mõttes). Sellise tunnistuse tagajärg on aegumise katkemine (TsÜS § 158) ning seda

võib kohtumenetluses käsitada dokumentaalse tõendina nende asjaolude osas, mille

olemasolu tunnistusega kinnitatakse. Samas ei loo see iseseisvat nõude alust ega piira

tunnistuse andja tunnistuses mainitud nõudele vastuväidete esitamist.

9.5.

Hageja ei ole asjas kirjalikku laenulepingut tõendina esitanud. Kostja on kohtumenetluses

eitanud, et ta on hagejalt laenu saanud. Hageja ei ole vaatamata kohtupoolsele selgitusele

esitanud tõendeid, mis kinnitaksid pooltevahelist laenulepingut või ka sularaha

üleandmist kostjale. Hageja on küll esitanud taotluse hageja poolt vande all ütluste

andmiseks, kuid kuna kostja vaidles sellele vastu, siis jättis kohus selle taotluse

rahuldamata (TsMS § 268, dtl 113, 00:03:57-00:04:52). TsMS § 267 lg 1 alusel kostja

vande all ülekuulamist hageja ei taotlenud. Kohus ei pidanud vajalikuks kohtu algatusel

pooli vande all üle kuulata.

Kohtu hinnangul ei ole kostja ka tunnistaja ütluste protokollis kajastatu kohaselt

ühemõtteliselt kinnitanud, et ta on hagejalt laenu saanud. Protokollitud ütlustest nähtub

pigem, et kostja hagejalt raha ei saanud. Kostja ütlustest nähtub, et ta (vist) jäi hageja ja

kostja tuttavale raha võlgu, mida kostjalt hakkas sisse nõudma hageja, mille tulemusel

tekkis kostjal mulje, et ta on hagejale võlgu. Kostja ka ütlustes eitab, et ta oleks hagejalt

otse raha (laenu) saanud. Tunnistaja ütluste protokollis ei ole hageja ja kostja vahelise

väidetava laenusuhte kohta midagi kirjas. Seega ei tulene hageja viidatud sellest tõendist,

et hageja oleks kostjale laenu või sularaha üle andnud ja kostja oleks kinnitanud

pooltevahelist laenusuhet.

9.6.

Protokollitud ütlustest võib küll jääda mulje, et kostja millegi eest peab end võlgu

olevaks, aga sealt jääb selgusetuks, kelle ees, mis summas ja mis alusel.

Hageja ei ole kohtu ette toonud ega sisustanud ega tõendanud, et kostja võiks hagejale

muul, kui laenulepingu alusel võlgu olla.

9.7.

Hageja poolt on kohtule esitatud arvelduskonto väljavõte, millise kohaselt on A. M.

teinud hagejale järgmised ülekanded: 19.10.2021 summas 130 eurot, 14.09.2021 summas

150 eurot, 16.08.2021 summas 140 eurot ja 12.05.2021 summas 50 eurot.

Maksekorralduse selgitusse on kõikidel juhtudel märgitud „Yk“. Kokku on tehtud

hagejale ülekandeid summas 470 eurot (dtl 7). Kohus leiab, et nimetatud ülekannetest ei

ole võimalik järeldada, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping ning sellele ei

viita maksekorraldusse märgitud selgitus.

10. Seega ei ole hageja tõendanud, et tal oleks laenulepingust või muul õiguslikul alusel õigus

nõuda kostjalt 4000 euro ja sellelt arvestatud intressi või viivise tasumist. Hagiavaldus jääb

rahuldamata.

11. Kostja on esitanud nõudele ka aegumise vastuväite. Kuna kohtu hinnangul ei leidnud

pooltevaheline laenuleping või muu alus raha nõudmiseks tõendamist, siis pole aegumise

vastuväidet vaja lähemalt analüüsida. Kohus vaid lühidalt selgitab, et juhul, kui hagejal

oleks olnud kostja vastu laenulepingust tulenev 01.06.2021 sissenõutavaks muutunud nõue,

siis ei oleks see esiletoodud asjaoludel aegunud.

11.1.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude

sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik

võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude

aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue

sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava

kohustuse täitmist. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud

isiku poolt nõude tunnustamisega ja lõike 2 järgi nõude tunnustamine võib seisneda

õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises

või muus teos. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi

esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ja lõige 2 punkti 1 ja 3 kohaselt on

hagi esitamisega võrdsustatud nõude esitamine pankrotimenetluses ja avalduse esitamine

maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.

11.2.

Hageja on kohtule esitatud seisukohtades toonud välja, et hageja väidetav nõue muutus

sissenõutavaks 01.06.2021 (dtl 138) ning aegumine kulges kuni 21.03.2022, mil hageja

on esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 120-121).

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on antud üle hagimenetlusse ja hageja on esitanud

hagiavalduse tsiviilasi nr X-XX-XXX (dtl 123-127). Harju Maakohtus 09.05.2022

kohtumäärusega tsiviilasjas nr X-XX-XXX võtnud menetlusse M. M. hagi R. M. vastu

võla nõudes (dtl 128-130) ning 14.10.2022 kohtumäärusega on jäetud esitatud

hagiavaldus läbi vaatamata, sest kostja suhtes oli välja kuulutatud pankrott (dtl 132-133),

mis jõustus 02.11.2022. Seega oli perioodil 21.03.2022, s.o maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisest kuni 02.11.2022 TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel aegumine

peatunud seoses nõude esitamisega tsiviilasjas X-XX-XXX. Seega perioodil 01.06.2021

kuni 20.03.2022 ehk 293 päeva kulges aegumine ning 21.03.2022 kuni 02.11.2022 ehk

227 päeva oli aegumine peatunud. Riigikohus on selgitanud, et aja jooksul, mil kohus

menetles laenuandja hagi kostja vastu, tuleb lugeda aegumistähtaeg peatunuks, sõltumata

sellest, millise lahendiga asi lahendatakse ning selliseks lahendiks, mille jõustumisega

aegumise peatumine lõpeb, võib olla ka määrus, millega tsiviilhagi jäetakse läbi

vaatamata (RK otsus nr 3-2-1-57-08, p 12).

11.3.

Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et sama nõue on esitatud ka kostja

pankrotimenetluses. Tsiviilasjas nr X-XX-XXX menetletud pankrotiavaldus kostja suhtes

ei peatanud hageja nõude aegumist, kuivõrd kohtule esitatud tõenditest ei tulene, et

pankrotiavalduse ehk nõude kostja vastu oleks esitanud hageja või et tegemist oli sama

nõudega, mis oli loovutatud kolmandale isikule (dtl 143-144). Kohtule esitatud Harju

Maakohtu 25.07.2024 kohtumäärus on poolik ja sellest nähtub, et kostja võlausaldajaks

on olnud Themis Õigusbüroo osaühing (dtl 134-135, 136). Kostja esitatust (dtl 143) ei

nähtu, et hageja oleks kostja võlausaldaja olnud pankrotimenetluses. TsÜS § 160 lg 1

mõte on peatada aegumine ainult selle nõude osas, mis on kohtule hagiga (või sellega

võrdsustatud dokumendiga TsÜS § 160 lg 2 järgi) esitatud (RK otsus nr 3-2-1-52-10, p

18).

11.4.

Kui hagejal oleks laenulepingust tulenev nõue, mis oleks muutunud sissenõutavaks

01.06.2021, siis oleks ta ilma peatumiseta aegunud 01.06.2024. Võttes arvesse, et

aegumine oli seoses tsiviilasjaga X-XX-XXX peatunud 227 päeva, siis pikenes aegumine

kuni 14.01.2025. Käesolevas asjas on hagiavaldus esitatud 04.11.2024 ehk ajal, mil nõue

ei olnud aegunud.

12. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei

ole ja rahuldamisele ei kuulu.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

13. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hind 6776,31 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu, jäävad menetluskulu hageja kanda.

15. Kostja palub hagejalt välja mõista kaja riigilõivu summas 420 eurot ja esindajakulu

summas 1920 eurot (dtl 105, 153).

15.1.

Kostja on tasunud käesolevas tsiviilasjas kaja riigilõivu summas 420 eurot. Kooskõlas

TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv hageja poolt kostjale hüvitamisele.

15.2.

Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1920 eurot.

15.3.

Kostja esindaja tunnitasu määr on 160 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja antud

tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 160 eurot (ei

sisalda käibemaksu), ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab

seejuures asjaoluga, et kostjat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning

tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu

määraks antud vaidluse lahendamisel 140 eurot (ei sisalda käibemaksu).

15.4.

Kostja esindaja ajakulu on antud tsiviilasjas 12 tundi. Hageja kostja esindaja ajakulule

vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et esindajakulude spetsifikatsioonides

väljatoodud ajakulu vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud

materjalidele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et antud tsiviilasjas on toimunud ka

kohtuistung. Seega on põhjendatud hagejalt välja mõista kostja esindajakulu summas

1680 eurot (12 tundi x 140€).

15.5.

Eelnevast tulenevalt kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulu summas

2100 eurot, s.o riigilõiv summas 420 eurot ja esindajakulu summas 1680 eurot.

16. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik