Legislator Case Law & Legislation
2-25-12254/9 AI generated

2-25-12254/9 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 2-25-12254/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista WWlt (isikukood x) alaealise lapse QQ (isikukood x) kasuks välja alates eurot). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

Legislator headnote

AI generated

2-25-12254/9 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-12254

Tsiviilasi

QQ Q) hagi WW (W) vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hagi hind 2715,66 eurot (301,74 x 9)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja QQ (isikukood x)

Hageja seaduslik esindaja CC (isikukood x)

Kostja WW (isikukood x)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista WWlt (isikukood x) alaealise lapse QQ (isikukood x) kasuks välja alates

30.07.2025 kuni QQ täisealiseks saamiseni (s.o kuni xx.xx.xxxx) elatis 301,74 eurot

kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) – (50% lapsetoetusest, mis tagaseljaotsuse seisuga on 40

eurot). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada võimalikke summasid, mida kostja on hagejale

tasunud elatisena alates 30. juulist 2025.

4. Elatis makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb WWl kanda

10. kuupäevaks QQ arveldusarvele nr x. Makse selgitusse märkida „elatis“.

5. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Väljamõistetavad kulud asjas

puuduvad.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

7. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

1. QQ (edaspidi ka hageja) esitas 30.07.2025 (täpsustus 07.09.2025) Pärnu Maakohtule hagi

WW (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 30.07.2025 elatise

seadusjärgses miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt ei

osale kostja hageja ülalpidamises. Kohus võttis hagi menetlusse 08.09.2025 määrusega.

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

2. Hagiavaldus koos lisadega ja vastamiskohustusega toimetati kostjale kätte 01.12.2025

isiklikult e-posti teel. Kostjal tuli hagile vastata 14 päeva jooksul kättesaamisest. Kostja hagile

vastamise tähtaeg saabus seega 15. detsembril 2025. Kostjat hoiatati, et hagile tähtaegselt

vastamata jätmisel võib kohus teha tema suhtes tagaseljaotsuse.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

4. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel

juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult

hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse

korral õiguslikult põhjendatud.

5. Hageja on palunud mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras. Perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise

elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei

pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse

arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi

laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on

suurem kui kolm aastat.

6. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi, lähtudes hageja esitatud

hagiavaldusest. Kohus mõistab kostjalt alaealise lapse kasuks välja alates hagi esitamisest

elatise edasiulatuvalt, juhindudes PKS § 101 sätestatust.

Alates 2025 aprillist on elatise baassumma 282,31 eurot. 2024 keskmine brutokuupalk oli

1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot ja seega on alates 01.04.2025 elatise miinimummäär

301,74 eurot.

Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg

5 järgi maha arvata lapsele makstavad toetused. Hageja ema saab toetusi hageja eest 80 eurot.

Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus.

7. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja

oma väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,

sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul

riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool

oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt

hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude

jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

9. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku, kohtunik