2-25-12254/9 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista WWlt (isikukood x) alaealise lapse QQ (isikukood x) kasuks välja alates eurot). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),
Legislator headnote
AI generated2-25-12254/9 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Addis Tammiku
Kohtujurist
Kaja Aljama
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2025, Paide
Tsiviilasja number
2-25-12254
Tsiviilasi
QQ Q) hagi WW (W) vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagi hind 2715,66 eurot (301,74 x 9)
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja QQ (isikukood x)
Hageja seaduslik esindaja CC (isikukood x)
Kostja WW (isikukood x)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista WWlt (isikukood x) alaealise lapse QQ (isikukood x) kasuks välja alates
30.07.2025 kuni QQ täisealiseks saamiseni (s.o kuni xx.xx.xxxx) elatis 301,74 eurot
kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi
keskmisest brutokuupalgast) – (50% lapsetoetusest, mis tagaseljaotsuse seisuga on 40
eurot). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),
lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse
(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse
muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada võimalikke summasid, mida kostja on hagejale
tasunud elatisena alates 30. juulist 2025.
4. Elatis makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb WWl kanda
10. kuupäevaks QQ arveldusarvele nr x. Makse selgitusse märkida „elatis“.
5. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Väljamõistetavad kulud asjas
puuduvad.
6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
7. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule
30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui
2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr
EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või
nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada
tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Hagi alus
1. QQ (edaspidi ka hageja) esitas 30.07.2025 (täpsustus 07.09.2025) Pärnu Maakohtule hagi
WW (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 30.07.2025 elatise
seadusjärgses miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt ei
osale kostja hageja ülalpidamises. Kohus võttis hagi menetlusse 08.09.2025 määrusega.
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
2. Hagiavaldus koos lisadega ja vastamiskohustusega toimetati kostjale kätte 01.12.2025
isiklikult e-posti teel. Kostjal tuli hagile vastata 14 päeva jooksul kättesaamisest. Kostja hagile
vastamise tähtaeg saabus seega 15. detsembril 2025. Kostjat hoiatati, et hagile tähtaegselt
vastamata jätmisel võib kohus teha tema suhtes tagaseljaotsuse.
3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust
kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
4. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte
toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel
juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult
hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse
korral õiguslikult põhjendatud.
5. Hageja on palunud mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras. Perekonnaseaduse
(PKS) § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel
arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise
elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida
indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta
tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks
eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm
protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi
keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud
brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei
pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja
lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse
arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi
laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni
viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga
koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,
vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga
võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on
suurem kui kolm aastat.
6. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad
tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi, lähtudes hageja esitatud
hagiavaldusest. Kohus mõistab kostjalt alaealise lapse kasuks välja alates hagi esitamisest
elatise edasiulatuvalt, juhindudes PKS § 101 sätestatust.
Alates 2025 aprillist on elatise baassumma 282,31 eurot. 2024 keskmine brutokuupalk oli
1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot ja seega on alates 01.04.2025 elatise miinimummäär
301,74 eurot.
Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg
5 järgi maha arvata lapsele makstavad toetused. Hageja ema saab toetusi hageja eest 80 eurot.
Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus.
7. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale
otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja
sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus
vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos
kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja
oma väidete kohta tõendid.
Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise
korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,
sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul
riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,
millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3
sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad
menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool
oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt
hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude
jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude
jaotus kindlaks määrati.
9. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Addis Tammiku, kohtunik