2-18-12850/70 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

16.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-12850

Tsiviilasi

I. S avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik I. S (isikukood XXX);

võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553),

lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: XXX).

Menetlustoiming

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine, kirjalik

menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku I. S-i (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada I.

S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest.

3. Avaldada käesolev määrus I. S-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb

esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 08.10.2018 kohtumäärusega kuulutas kohus välja I. S-i pankroti.

2. 22.12.2021 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse ning algatas võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse. Määruse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses

tunnustatud nõuete eest raha saamata võlausaldajal Intrum Debt Finance AG (õigusjärglane

Julianus Inkasso OÜ). Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnik ise.

3. Võlgnikul olid pankrotimenetluse lõpetamisel ehk 22.12.2021 seisuga alljärgnevad täitmata

on täitmata kohustus Intrum Debt Finance AG ees summas 40 236.01 eurot.

4. 21.05.2025 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajatelt seisukohta võlgniku kohustustest

vabastamise osas. Seisukoha esitas võlausaldaja Julianuse Õigusbüroo OÜ, kes on Intrum

Debt Finance AG õigusjärglane, palub kohtul hinnata kas võlgnik on täitnud oma PankrS §

173 tulenevaid kohustusi ning jätab asja kohtu otsustada.

5. Võlgnik esitas oma viimase aruande koos lisadega 30.05.2025. Kohus määras ärakuulamise

kuupäevaks 17.07.2025. Ärakuulamisele ilmus üksnes võlgnik. Võlausaldaja ärakuulamisel ei

osalenud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

jõustumist, mistõttu kohaldab kohus siin ja alljärgnevalt võlgniku kohustustest vabastamise

menetlusele, s.h selle lõpetamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni

(FIMS § 68 lg 2).

7. PankrS § 175 lg 1 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) järgi saab kohus

alles pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustada võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kehtiva PankrS § 193³ lg 1 näeb ette, et kui füüsilisest

isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise

menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1 (kuni 30.06.2022

kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse

kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. PankrS § 193³ lg 1 alusel

lühendatakse kolme aastani menetlust, mis peaks PankrS-i järgi pärast 1. juulit 2022 kestma

kauem kui kolm aastat. Kuivõrd käesolevas asjas 01. juuli 2022 seisuga oleks menetlus

kestnud kauem kui kolm aastat, siis vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni

jäänud aega kolme aastani, s.o 01. juulini 2025.

8. PankrS § 175 lg 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) sätestab, et kohus

keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos

või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 (kuni 30.06.2022 kehtinud

pankrotiseaduse redaktsioon) nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohustustustest vabastamise menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale

võlgnikule võimalus uueks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks

peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka

Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-46-13, p 11).

9. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse jätta võlgnik

kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamist ei välista see, kui võlgnik ei ole

teinud võlausaldajatele makseid ja/või on seda teinud väikestes summades. Oluline on see, kas

võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva menetlusega kaasnevaid kohustusi (ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve). Kohus hindab ka võlgniku käitumist kohustustest

vabastamise menetluses ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse.

10. Kohus keeldub PankrS § 175 lg 2 p 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon)

kohaselt võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte

eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

PankrS § 175 lg 2 p 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) kohaldamine

võlgniku süülist käitumist, kas tahtlust või rasket hooletust. Tahtlus on õigusvastase tagajärje

soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel, raske hooletus on käibes vajaliku

hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg-d 4 ja 5). Kui võlgniku käitumises ei

esine PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse

redaktsiooni) silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust jätta

füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma (vt

RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14; RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm

14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12).

11. Kohtu hinnangul ei saa võlgnikule ette heita oma PankrS § 173 lg-tes 3-6 (kuni 30.06.2022

kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) sätestatud tulu loovutamise kohustuse rasket süülist

rikkumist ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustamist.

12. PankrS § 173 lg-tes 3-6 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) nimetatud

kohustuste täitmise kontrollimiseks peab kohus tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle

põhjal hindama, kas võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid vastavalt eelviidatud

normidele või jättis endale tulust suurema osa, kui on seadusega ette nähtud. Kohus arvestab

võlgnikule jääva tulu ja võlausaldajate kasuks tehtavate väljamaksete suurust kuupõhiselt (vt

TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 23; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.3).

13. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-dest 130-136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks

võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad

toetused ja hüvitised. TMS § 130 lg-st 1 tuleneb aga, et sissetuleku mõiste on lahtine ning

sissetulekuks saab lugeda ka muud töötasunõudega sarnast sissetulekut (RKTKm 11.01.2017,

3-2-1-124-16, p 10). Muu hulgas on kohtupraktikas sissetulekuks loetud ka enammakstud

tulumaksu tagastusnõuet (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10) ning väljamakseid II

pensionisambast (TlnRnKm 11.08.2023, 2-14-61405/76, p 31.3).

14. PankrS § 173 lg 5 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) kohaselt ei pea

võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Sissetulek ja sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on sätestatud TMS §-des 131 ja

132. PankrS § 173 lg-s 5 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) sätestatut

ületavast osast tuleb PankrS § 173 lg 4 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse

redaktsiooni) järgi jätta võlgnikule 25% (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 24;

TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.1.

15. TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata muu hulgas puudega inimese

sotsiaaltoetusele (p 2), sotsiaaltoetustele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (p 3) ning

töövõimetoetusele (p 61).

16. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga

alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi, kui

võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb

mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

TMS § 132 lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie palga

alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast

sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku

kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.

17. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta on puuduva töövõimega, mistõttu oli ta ligikaudu kaks

aastat töötu. Alates 17.06.2024 asus võlgnik tööle xxxx aktsiaseltsis teenindajana, et teenida

täiendavat sissetulekut, kuna toetussummast ei piisanud elamiskulude ega ravimite katmiseks.

18. Alates 17.06.2024 kui võlgnik asus tööle, jäi tema sissetulek arestimisele mittekuuluva määra

piiridesse (PankrS § 173 lg 5 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon), TMS §

132 lg 1, 2). Lisaks töötasule on võlgnik saanud töövõimetuspensioni. Sissenõuet ei saa

pöörata riiklikele sotsiaaltoetustele ega töövõimetoetustele (TMS § 131 lg 1). Kohtule ei ole

teada asjaolud, mis annaksid aluse väitmaks, et perioodil, mil võlgnik tegi tööd, oleks

võlgnikult mõistlikult saanud eeldada tasuvamale tööle asumist, arvestades mh asjaolu, et

võlgnik on puuduva töövõimega. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnikul loovutamiskohustust

tekkinud ja võlgnikule ei saa põhjendatult ette heita, et ta ei ole võlausaldajatele makseid

teinud.

19. Kohus leiab esitatud tõendite ja võlgniku selgituste põhjal, et võlgniku majanduslik ja tervislik

seisund ei võimalda tal täita võlausaldajate nõudeid ega koguda vahendeid võlgnevuste

tasumiseks. Kohtu hinnangul ei olnud võlgnikul mõistlikult võimalik võlausaldajate nõudeid

rahuldada.

20. Kohus võtab ka arvesse, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja

koostööaldis, esitanud aruandeid koos ettenähtud lisadega.

21. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks rikkunud (süüliselt) oma seaduses

ettenähtud kohustusi. Kohus vabastab seetõttu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175

lg 7 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon)).

22. Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus ka võlgniku

usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (PankrS § 172 lg 4 teine lause (kuni 30.06.2022

kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon)).

23. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176

lg 1 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon)). Võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg 2 (kuni

30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon)).

24. Võlgniku kohustustest vabastamise määrus on menetlust lõpetav määrus, mistõttu jaotab

kohus ka menetluskulud. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 (kuni 30.06.2022 kehtinud

pankrotiseaduse redaktsioon) esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud

võlgniku kanda. Asja materjalidest ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu

kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Varusk

kohtunik