2-18-7954/129 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-7954

Kohtuasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi

H.M-i ja I.W vastu ühisvara jagamiseks täitemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.02.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

I.W 04.04.2025 apellatsioonkaebus

H.M-i 19.03.2025 apellatsioonkaebus (täiendatud

17.06.2025)

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

H.M-i apellatsioonkaebus 3500 eurot

I.W apellatsioonkaebus 3500 eurot

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Eesti Vabariik

Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349),

esindaja Darja Pulkina

Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant): H.M (isikukood

XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Marje Mängel

Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant): I.W (isikukood

XXX), lepinguline esindaja Jüri Urb

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 27.11.2025

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 17.02.2025 otsus jätta muutmata.

2. H.M-i ja I.W apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.

3. Jätta hageja menetluskulud ringkonnakohtus võrdses osas kostjate kanda,

kostjate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei

määrata, sest hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud.

4. Mõista välja H.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 420 eurot. Tasumisele

kuuluvalt summalt tuleb H.M-il Eesti Vabariigile tasuda käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 ettenähtud

määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud, nõue, kostjate vastuväited ja menetluse käik

1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu (hageja) esitas 22.05.2018 hagi H.M-i

(kostja I) ja I.W (kostja II) (ühiselt kostjad) vastu ühisvara jagamiseks täitemenetluses. Hageja

taotleb, et kohus lõpetaks kostjate ühisomandi korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr

XXXXXXXX) suhtes ning jagaks ühisvara, müües nimetatud kinnisasja täitemenetluse

seadustikus sätestatud avaliku enampakkumise korras ja jagades saadava raha kostjate vahel

võrdsetes osades.

Hagiavalduse kohaselt on seisuga 14.05.2018 kostja I maksuvõlg 152 101,54 eurot, millele

lisandub arvestuslik intress. Põhivõlg koosneb käibemaksust 31 344,81 eurot, tollimaksust 24

361,17 eurot ja tubaaktsiisist 96 395,56 eurot ning on määratud maksuotsustega nr 12.2-

3/030509-2 ja 12.2-3/039788-2. Kuna kostja I ei ole tasunud hagejale maksuvõlga seaduses

sätestatud tähtpäevaks, on maksuhaldur maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 alusel

alustanud võla sundkorras sissenõudmist.

Maksuhaldur väljastas 20.05.2015 ja 01.06.2015 korraldused AS-ile SEB Pank pangakonto

arestimiseks ja pöördus maksuvõla sissenõudmiseks 18.06.2015 täitmisavaldusega nr 13-

19/1871 kohtutäituri poole, kuna maksuhalduri täitetoimingute tulemusena ei õnnestunud

kostjalt I maksuvõlga sisse nõuda. Täitemenetluse kestel on maksuhalduri nõude katteks

laekunud 0 eurot. Maksuhaldurile ja kohtutäiturile teadaolevalt ei oma kostja I lahusvara,

millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Seega ei kaasne sissenõude pööramise võimatusega

kostja I lahusvarale ka tulevikus maksuhalduri nõude täielikku rahuldamist.

Rahvastikuregistri andmetel olid kostja I ja kostja II abielus 20.12.1985 kuni 22.06.2009.

Abieluvararegistri kohaselt puudub kostjatel abieluvaraleping.

Eesti Väärpaberikeskuse andmetel ei kuulu kostjatele väärtpabereid. Elektroonilise

kinnistusraamatu registri kohaselt on kostja II kantud 12.03.2003 kinnistusraamatusse 60,30

m2 suuruse korteriomandi asukohaga XXX (registriosa numbriga XXXXXXXX) omanikuna.

Tallinna Hooneregistri 2002. a tõendi nr 13432 alusel omandas kostja II nimetatud

korteriomandi ostu-müügi lepingu nr 9494 alusel 26.05.1995. Korteriomandi kuulumist

ühisvarasse kinnitab asjaolu, et korteriomand on omandatud abielu ajal ning see omandati

ostu-müügi lepingu, mitte tasuta käsutuse teel. Korteriomandil puuduvad hüpoteegid ja muud

koormatised. Kinnisvaraportaali www.city24.ee andmetel on samas majas keskmine

ruutmeetri müügihind 1497,49 eurot, mis teeb 60,30 m2 suuruse korteri turuväärtuseks hagi

esitamise seisuga ca 90 298,65 eurot.

Kohtutäitur Kairi Kummi büroost on maksuhaldurile 04.05.2018 saadetud e-kiri, mille

kohaselt on kostja I varatu. Kuivõrd kohtutäitur on kinnitanud täitemenetluse raames nõude

rahuldamise ebaõnnestumist 04.05.2018, hakkas ühisvara jagamise nõude esitamise

aegumistähtaeg kulgema sellest päevast ning ei ole hagi esitamise ajaks möödunud.

Hageja taotleb perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2

ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 alusel kostjate ühisvaraks oleva kinnisasja suhtes

ühisomandi lõpetamist, nimetatud korteriomandi müümist avalikul enampakkumisel

(täitemenetluse raames) ning saadud raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades.

Korteriomandi müümine avalikul enampakkumisel on kõige otstarbekam, sest see tagab

kostjatele õiglase hüvitise nende omandi osa eest ning võimaldab vältida vara väärtuse

paratamatut subjektiivset hindamist, mis võiks aset leida näiteks korteriomandi ühele

kaasomanikule andmise korral.

2. Hageja esitas 26.06.2018 taotluse hagi tagamiseks, mille kohus 27.06.2018 määrusega

rahuldas ning määras hagi tagamise korras kanda käsutamise keelumärge Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX kantud ja kostja II omandis olevale

kinnisasjale (aadress XXX) hageja kasuks. Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis

kinnistamisavalduse 30.07.2018 kandemäärusega rahuldamata, kuivõrd 19.06.2018

kinnistamisavalduse alusel oli kõnealuse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 17.07.2018

kantud Y.

3. Hageja esitas 31.08.2018 Harju Maakohtule hagi H.M-i, I.W ja Y vastu tehingute

kehtetuks tunnistamiseks ja tehingute alusel saadu üleandmiseks (tsiviilasi nr 2-18-13109).

4. Kohus peatas 12.10.2018 määrusega asja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-18-13109 tehtava

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

5. Harju Maakohus rahuldas 28.08.2020 otsusega MTA hagi tsiviilasjas nr 2-18-13109.

Kohus tunnistas kehtetuks I.W ja Y vahel 19.06.2018 sõlmitud korteriomandi XXX

(registriosa nr XXXXXXXX) kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja

asjaõiguslepingu. Kohus kohustas Y andma nõusolekud kinnistusraamatus korteriomandi

XXX osas: Y kohta tehtud kannete kustutamiseks; I.W kasuks seatud isikliku kasutusõiguse

kande kustutamiseks; I.W omanikuna sissekandmiseks. Kohus kohustas I.W andma

nõusolekud kinnistusraamatus korteriomandi (XXX; registriosa nr XXXXXXXX):

omanikuna I.W sissekandmiseks; I.W kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks.

Samuti tunnistas kohus kehtetuks H.M-i ja I.W vahel 04.05.2015 sõlmitud abikaasade

ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt kuulub korteriomand asukohaga

XXX I.W lahusvara hulka. Kohus kohustas H.M-i andma vajalikud nõusolekud

kinnistusraamatus korteriomandi XXX ühisomanikena H.M-i ja I.W sissekandmiseks. H.M-i

nõusolekut asendab jõustunud kohtulahend. Kohus kohustas I.W andma vajalikud nõusolekud

kinnistusraamatus korteriomandi XXX ühisomanikena H.M-i ja I.W sissekandmiseks.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.01.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-13109 I.W

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu 28.08.2020 otsuse resolutsiooni muutmata.

Ringkonnakohtu otsus jõustus 24.03.2022.

6. Kohus uuendas menetluse 04.08.2023 määrusega.

7. Kohus tegi 21.11.2023 tagaseljaotsuse. Kostja I esitas tagaseljaotsuse peale kaja, mille

kohus rahuldas 14.03.2024 määrusega.

8. Kostja II esitas 03.04.2024 vastuse hagile, milles palub jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Hagejal puudub kostja II vastu nõue ja tema suhtes pole algatatud täitemenetlust. TMS § 14

kohaselt ei ole ilma kostja II nõusolekuta võimalik müüa tema osa ühisvaras. Hageja on

jätnud tähelepanuta, et kaasomaniku nõusoleku saab kohtuotsusega asendada juhul, kui

kaasomanikud ei saavuta vara jagamise osas kokkulepet. Seadus ei näe ette nõusoleku

asendamist kohtuotsusega kolmandate isikute huvides. Kostjad I ja II olid abielus 20.12.1985

kuni 22.06.2009. Kostja I oli meremees ja viibis suurema osa ajast merel. Korteri aadressiga

XXX omandas kostja II oma lahusvara arvel. Kõik korteriga seotud kulud, sh remont ja

kommunaalmaksed, on kandnud kostja II.

Asjaolust, et korterit käsitatakse ühisvara hulka kuuluvana, sai kostja II teada alles siis, kui ta

soovis korteri võõrandada. Pärast seda sõlmisid kostjad kokkuleppe, milles mõlemad

tunnistasid, et korter kuulub kostja II ainuomandisse.

9. 29.01.2025 kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja varasemalt esitatud seisukohtade

juurde. Kostjad leidsid, et asjassepuutuv korteriomand on kostja II ainuomand (lahusvara).

Kostja II leidis, et hageja taotletud viis vara jagamiseks ei ole seaduslik ja põhjendatud, kuigi

see on hagejale kõige kasumlikum viis. Kostja II arvates peaks esmalt määrama kindlaks

kummagi abikaasa kaasomandi osa ja alles seejärel saab müüa kostjale I kuuluva osa

kinnisasjast.

Maakohtu otsus

10. Maakohus rahuldas hagi, lõpetas H.M-i ja I.W ühisomandi kinnisasja asukohaga XXX

(registriosa nr XXXXXXXX) suhtes selle müügiga avalikul enampakkumisel ning otsustas, et

müügist laekuv raha tuleb jagada H.M-i ja I.W vahel võrdsetes osades, jättis menetluskulud

H.M-i ja I.W kanda ja jättis Eesti Vabariigi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu.

11. Otsuse põhjenduste kohaselt koostati kostjale I 15.04.2015. a maksuotsus nr 12.2-

3/030509-2 (tl 7–15) ja 02.08.2017. a maksuotsus nr 12.2-3/039788-2 (tl 17–19 pöördel).

Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja I vastu maksuvõla nõue 152 101,54 eurot, millele

lisandub intress (I kd, tl 66 pöördel). Tsiviilasja nr 2-18-13109 apellatsioonimenetluses

nõustus hageja, et 24 361,17 euro (15.04.2015. a maksuotsusega määratud tollimaks) osas on

maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg saabunud ja seda ta enam sisse ei nõua, küll aga ei

ole aegumistähtaeg saabunud 15.04.2015 maksuotsuse alusel sissenõutava maksusumma 121

414,13 euro ja 02.08.2017 maksuotsuse alusel määratud maksusumma 6326,24 euro, kokku

127 740,37 euro osas, millele lisandub intress. Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-18-

13109 tehtud jõustunud kohtuotsuses, et nimetatud osas ei ole maksuhalduri nõue aegunud.

Seega on hagejal kostja I vastu 127 740,37 euro suurune nõue, millele lisandub intress.

12. Kostja I ei tasunud maksuvõlga tähtaegselt, mistõttu alustas hageja MKS § 130 lg 1 alusel

võla sundkorras sissenõudmist. Hageja väljastas 20.05.2015 ja 01.06.2015 korraldused AS-ile

SEB Pank kostja I pangakonto arestimiseks (I kd, tl 21–22 ja 23–24) ning pöördus maksuvõla

sissenõudmiseks 18.06.2015 täitmisavaldusega nr 13-19/1871 kohtutäituri poole (tl 25).

Täitemenetluse kestel laekus maksuhalduri nõude katteks 0 eurot. Hagejale ja kohtutäiturile

teadaolevalt puudub kostjal I lahusvara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet (I kd, tl 26–

28).

Kohtutäitur kinnitas täitemenetluse raames nõude rahuldamise ebaõnnestumist 04.05.2018.

Kohtud leidsid tsiviilasjas nr 2-18-13109, et hagejale selgus täitemenetluse ebaõnnestumine

kohtutäituri 04.05.2018 teatest. Seega ei ole ühisvara jagamise hagi praegusel juhul aegunud.

13. Rahvastikuregistri andmetel olid kostja I ja kostja II abielus vahemikus 20.12.1985–

22.06.2009 (dtl 29). Abieluvararegistri kohaselt puudus kostjatel hagi esitamise ajal

abieluvaraleping.

14. Tsiviilasjas nr 2-18-13109 tuvastas kohus, et 04.05.2015. a sõlmisid kostja II ja kostja I

abikaasade ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt kuulub XXX

korteriomand kostja II lahusvara hulka. Harju Maakohtu jõustunud otsusega viidatud

tsiviilasjas on kostja I ja kostja II vahel 04.05.2015 sõlmitud ühisvara jagamise leping ja

asjaõigusleping, mille kohaselt kuulub korteriomand asukohaga XXX kostja II lahusvara

hulka, tunnistatud kehtetuks. Sama otsusega kohustati kostjaid andma vajalikud nõusolekud

kinnistusraamatusse kostjate sissekandmiseks ühisomanikena. Kohtuotsuse alusel on tehtud

kanne, mille kohaselt on XXX korteriomandi ühisomandikena kinnistusraamatusse kantud

kostja I ja kostja II (I kd, tl 85).

15. Kostjad leiavad, et XXX korteriomand on kostja II lahusvara, kuivõrd see on soetatud

kostja II lahusvara arvel. Kostja II väitel omandas ta enne abiellumist kostjaga I

korteriomandi aadressil CCC. 1993. a vahetuslepingu alusel omandas kostja II oma lahusvara

arvel korteri üürilepingu aadressil XXX, tasudes korteri eest oma vahenditest. Kostja II

erastas XXX korteri 26.05.1995. Kuna kostjal I puudus korteriga igasugune varaline suhe,

puudusid tal vastuväited sellele, et korteri omandas kostja II.

16. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et CCC üürileping ja XXX üürileping on omandatud

kostja II lahusvara arvel, ega seda, et CCC üürilepingu eest on omandatud XXX korteri

üürileping. Kuivõrd XXX korteri üürileping on omandatud kostjate abielu ajal, said ka korteri

kui vallasasja omanikeks kostja I ja kostja II ühiselt ning korteriomandi kinnistamisel said

kostjad korteri kui kinnisasja omanikuks kostjad ühiselt. Asjaolu, et eluruumi on erastanud

kostja II, ei muuda korterit kostja II lahusvaraks. Samuti see, et kostja I töötas laeval ja viibis

seetõttu sageli merel, ei mõjutanud abielu kestel omandatud vara kuuluvust, kuivõrd puudub

vaidlus, et abielu kestel ei sõlminud kostjad abieluvaralepingut. Kostja II märkis 04.06.2024

eelistungil, et ta sai korteri oma töö kaudu (protokolli ajamärk 00:26:29, II kd, tl 15 pöördel).

Ka see viitab korteri kuulumisele ühisvarasse, kuivõrd abikaasade teenitav palgatulu kuulub

ühisvara hulka. Kostjate abielu lahutamise ajal kuulus XXX korteriomand nende ühisvarasse.

Abielu lahutamisest tulenevalt on kostjal I õigus nõuda ühisvara jagamist.

17. Kostja II arvates esineb praegusel juhul alus abikaasade osade võrdsusest kõrvale

kaldumiseks, kuid kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul eelnimetatud aluseid endiste

abikaasade osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks.

18. Kostja II väitel on tema tasunud XXX korteriomandi kommunaalkulusid ja teinud muid

korteri säilitamiseks vajalikke kulutusi, sh remondifondi maksed. Kommunaalkulude

kandmine (tasumised XXX 2 korteriühistule arvete alusel) nähtub kostja II esitatud

pangakonto väljavõtetelt vahemikust 01.01.2004–30.06.2023 (I kd, tl 135–221 pöördel).

Konto väljavõtetest aga ei selgu konkreetne kulude koosseis, s.o milline osa arvest moodustab

remondifondi kulu. Seega ei saa lugeda kostja II poolt remondifondi maksete tegemist tabelis

märgitud summas tõendatuks ning arvestada sellega ühisvara jagamisel.

19. Lisaks esitas kostja II tellimused ja arved XXX korterisse uute akende ja ruloode

paigaldamise kohta (II kd, tl 19–25 pöördel). kostja II täpsustas 29.01.2025 istungil, et

vahetati kahe toa aknad ja vastavate kulude summa on kokku 1891 eurot (tuginedes hageja

arvestusele), lisades, et vastavate kulude kandmine nähtub tema poolt kohtule varasemalt

esitatud konto väljavõtetelt (protokolli ajamärk 00:34:44). Kohus märgib, et ka juhul, kui

lugeda tõendatuks kostja II poolt akende vahetamise ja ruloode paigaldamisega seotud kulude

kandmine, ei ole sellega tõendatud kulutuste väärtus. Korteris elades pidi kostja II tegema

mõistlikke kulutusi selle korrashoiuks ja säilitamiseks. Kahe toa akende vahetus aastatel 2015,

2019 ja 2020 ning ruloode paigaldamine ei tõsta märkimisväärselt korteriomandi praegust

väärtust. Seega ei saa kostja II nõuda vastavate kulutuste summa hüvitamist ühisvara arvel.

20. Hageja on esitanud nõude müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha

kostjate vahel võrdselt. Kumbki kostjatest ei ole esitanud vastuhagi ühisvara jagamiseks

mõnel muul viisil, kuigi vastuhagi esitamise võimalust on kohus selgitanud 24.05.2018 hagi

menetlusse võtmise määruses. Kohus ei nõustu kostja II seisukohaga, et hageja taotletud viisil

vara jagamine on lubamatu.

AÕS § 77 lg 2 järgi on asja müük avalikul enampakkumisel seaduslik ja lubatav kaasomandi

lõpetamise viis. Seadusest ei tulene, et kui tegemist on ühisvaraga, peaks enne

enamapakkumist jagama ühisvara abikaasade vahel reaalosadeks ja müüma enampakkumisel

üksnes võlgnikust abikaasa osa.

Kostja osa müümisel ei saaks hageja eelduslikult oma nõuet täidetud kohese avaliku

enampakkumise korraldamisega võrreldavas määras. Seejuures ka viimati nimetatud

alternatiivi puhul ei saaks korteri eeldatavat väärtust (hagi kohaselt hagiavalduse esitamise

seisuga hinnanguline väärtust ligikaudu 90 298,65 eurot) arvestades hageja kostja osa arvel

täita kogu oma nõuet. Kui ühisvara jagamist nõuab täitemenetluses sissenõudja, tuleb ühisvara

jagamise viisi valikul lisaks abikaasade huvidele arvestada ka sissenõudja täitmishuviga

(RKTKo 08.02.2023, 2-12-49087, p 13). Kinnisasja müümine avalikul enampakkumisel tagab

mõlemale ühisomanikule õiglase hüvitise oma omandiosa eest ning hagejale tema nõude

rahuldamise võimalikult suures määras. Seega ei ole hageja taotletud ühisvara jagamise viis

ebamõistlik.

21. Hageja on taotlenud, et poolte tahteavaldused kinnistusraamatus omanikukande

muutmiseks asendatakse käesoleva kohtulahendiga. Kohus selgitab, et kui asi müüakse

täitemenetluses, siis ei ole vaja tahteavalduste asendamist, sest kanne tehakse

enampakkumisakti alusel. TMS § 156 sätestab, et omand enampakkumisel müüdud

kinnisasjale tekib enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega.

Kinnistusraamatuseaduse § 35 lg 1 p 3 lisatakse kinnistamisavaldusele kohtulahendi või

sundenampakkumise akti ärakiri, kui kinnistamist taotletakse kohtulahendi või

sundenampakkumise akti alusel. Seega pole kohtuotsuse resolutsiooni vaja märkida, et

kostjate nõusolekud asendatakse kohtulahendiga.

Kostja II apellatsioonkaebus

22. Apellatsioonkaebuses palus kostja II maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leiab kostja II, et hagi oli aegunud, kuna juba

01.06.2015.a. oli pärast kostja II pangaarve arestimist selge, et viimasel puudub lahusvara

mille alusel hageja nõuet saaks rahuldada.

Kostja I ja kostja II olid abielus vahemikus 20.12.1985–22.06.2009. Abieluvararegistri

kohaselt puudus kostjatel hagi esitamise ajal abieluvaraleping.

Tsiviilasjas nr 2-18-13109 tuvastas kohus, et 04.05.2015. a sõlmisid kostja II ja kostja I

abikaasade ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt kuulub XXX

korteriomand kostja II lahusvara hulka.

Jagamisega leppisid kostja I ja kostja II kokku, et nad soovivad jagada vara reaalosadeks

selliselt, et kostja II omandisse jääb kogu vara.

Kuigi Harju Maakohtu otsusega on kostja I ja kostja II vahel 04.05.2015 sõlmitud ühisvara

jagamise leping ja asjaõigusleping, mille kohaselt kuulub korteriomand asukohaga XXX

kostja II lahusvara hulka, tunnistatud kehtetuks, ei muuda see olematuks poolte tahet vara

jagamise osas. St. pooled soovisid jagada vara reaalosadeks (selliselt, et korterist jääks 100 %

kostjale II).

Samuti leiavad kostjad, et XXX korteriomand on kostja II lahusvara, kuivõrd see on soetatud

kostja II lahusvara arvel.

Kohus leidis, et esitatud tõenditest ei nähtu, et CCC üürileping ja XXX üürileping on

omandatud kostja II lahusvara arvel, ega seda, et CCC üürilepingu eest on omandatud XXX

korteri üürileping. Kostja II ei nõustu kohtu seisukohaga Kuigi XXX korteri üürileping on

omandatud kostjate abielu ajal, on nimetatud korter saadud CCC korteri eest millise omandas

kostja II enne abielu.

Kostja II ei nõustu kohtu hinnanguga, et praegusel juhul ei esine aluseid endiste abikaasade

osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks.

Hageja taotles oma hagis H.M-i ja I.W ühisomandi korteriomandi XXX (registriosanumbriga

XXXXXXXX) suhtes lõpetamist ja nimetatud korteriomandi müümist avalikul

enampakkumisel ning saadav raha jagamist H.M-i ja I.W vahel võrdsetes osades.

Kostja II leiab, ühisomandi jagamine tähendab asja jagamist reaalosadeks.

Eelkõige oleks hageja pidanud taotlema omandi jagamist reaalosadeks, et määrata kindlaks

kui suur on kummagi omaniku osa ühisomandis. Hageja ei ole oma hagis seda taotlenud ja ka

kohus on nimetatud küsimusest lihtsalt üle libisenud.

Kostja II leiab, et lähtudes TMS § 14 ei ole ilma kostja II nõusolekuta võimalik tema osa

ühisvaras müüa. Hageja on tuginenud oma nõudes asjaolule, et nõusoleku võib asendada

kohtuotsusega. Samas on jäetud tähelepanuta asjaolu, et antud juhul võib seda nõuda ainult

siis kui kaasomanikud ei saavuta vara jagamise osas kokkulepet. Seadus ei näe ette nõusoleku

asendamist kohtuotsusega kolmandate isikute huvides.

Kohus jätnud täielikult tähelepanuta kostja II huvid. Viimane ei saa vastutada oma endise

abikaasa võlgade eest.

Kostja II leiab, et korteriomand oleks tulnud jagada reaalosadeks ja alles peale seda on

võimalik müüa kostjale I kuuluv osa. Sellisel juhul oleks tagatud kostja II põhiseaduslik õigus

kodu puutumatusele.

Kostja I apellatsioonkaebus

23. Kostja I palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule.

Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus selgitamiskohustust, kui jättis kostjatele

selgitamata kostjate õiguse esitada vastuhagi. Eelmenetluses eespool nimetatud

selgitamiskohustuse rikkumine on praegusel juhul menetlusõiguse normi oluline rikkumine

TsMS § 656 lg 2 teise lause tähenduses, mis annab aluse Harju Maakohtu 17.02.2025 otsuse

tühistamiseks ja asja esimese astme kohtule tagasisaatmiseks.

Vastused apellatsioonkaebustele

24. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebustele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

25. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.

26. Asja materjalidest nähtub:

-Kostjale I koostati 15.04.2015. a maksuotsus nr 12.2-3/030509-2 (tl 7–15) ja 02.08.2017. a

maksuotsus nr 12.2-3/039788-2 (tl 17–19 pöördel).

-Hageja väljastas 20.05.2015 ja 01.06.2015 korraldused AS-ile SEB Pank kostja I pangakonto

arestimiseks (I kd, tl 21–22 ja 23–24) ning pöördus maksuvõla sissenõudmiseks 18.06.2015

täitmisavaldusega nr 13-19/1871 kohtutäituri poole (tl 25).

-Täitemenetluse kestel laekus maksuhalduri nõude katteks 0 eurot.

-Kohtutäituri 04.05.2028.a teate kohaselt puudub kostjal I lahusvara, millele oleks võimalik

pöörata sissenõuet (I kd, tl 26–28).

-Rahvastikuregistri andmetel olid kostja I ja kostja II abielus vahemikus 20.12.1985–

22.06.2009 (dtl 29).

-Tsiviilasjas nr 2-18-13109 tehtud jõustunud kohtuotsuses tuvastati, et hagejal on kostja I

vastu 127 740,37 euro suurune nõue, millele lisandub intress, nimetatud nõue ei ole aegunud.

Samuti tuvastati, et 04.05.2015. a sõlmisid kostja II ja kostja I abikaasade ühisvara jagamise

lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt kuulub XXX korteriomand kostja II lahusvara

hulka. Jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-18-13109 on kostja I ja kostja II vahel 04.05.2015

sõlmitud ühisvara jagamise leping ja asjaõigusleping, mille kohaselt kuulub korteriomand

asukohaga XXX kostja II lahusvara hulka, tunnistatud kehtetuks. Sama otsusega kohustati

kostjaid andma vajalikud nõusolekud kinnistusraamatusse kostjate sissekandmiseks

ühisomanikena. Kohtuotsuse alusel on tehtud kanne, mille kohaselt on XXX korteriomandi

ühisomandikena kinnistusraamatusse kantud kostja I ja kostja II (I kd, tl 85).

27. Vastuseks apellatsioonkaebustele leiab ringkonnakohus, et maakohus tuvastas õigesti

korteriomandi kuulumise ühisvara hulka, samuti selle, et kostja II lahusvara kasutamine

algselt korteri kui vallasasja ja seejärel korteriomandi omandamiseks tõendamist ei leidnud.

Maakohus leidis õigesti ka seda, et abikaasade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumise

asjaolusid vara jagamisel käesolevas asjas ei esine. Ringkonnakohus ei korda eelnimetatud

osas maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel, nõustudes nendega.

28. Ringkonnakohus ei nõustu kostja II seisukohaga, et maakohus ei võinud ühisomandit

korteriomandile lõpetada selle panemisega avalikule enampakkumisele, kuna sellele oleks

pidanud eelnema korteriomandi reaalosadeks jagamine. Ringkonnakohus selgitab, et kui

kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab

kohus AÕS § 77 lg 2 järgi hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda

asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele

välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel

ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. See kehtib AÕS §

70 lg 6 järgi ka ühisomandis oleva asja jagamisel. Seega on ebaõige kostja II seisukoht, et

hageja oleks pidanud nõudma eelkõige korteriomandi reaalosadeks jagamist. Ringkonnakohus

selgitab, et kohus ei saa lõpetada kaasomandit (samuti ka ühisomandit) muul viisil, kui on

sätestatud AÕS § 77 lg-s 2, mis on kaasomandi (ja ühisomandi) lõpetamise nõude alusnorm.

29. Ebaõige on ka kostja II apellatsioonkaebuse seisukoht, et ilma kostja II nõusolekuta ei ole

võimalik tema osa ühisvaras müüa. Ringkonnakohus selgitab, et täitemenetluses abikaasade

ühisvarale sissenõude pööramist reguleerib TMS § 14. Sissenõude pööramine abikaasade

ühisvarale on TMS § 14 lg 1 kohaselt lubatav siis, kui võlgnikuks mitteolev abikaasa on

sellega nõus, või siis, kui täitedokument kohustab kohustust täitma mõlemat abikaasat. Kui

võlgnikuks mitteolev abikaasa ei ole ühisvarale sissenõude pööramisega nõus, nagu see

käesoleval juhul oligi, ning täitedokumendist ei tulene nõuet mõlema abikaasa vastu, peab

sissenõudja nõudma võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamist, et pöörata sissenõue

võlgniku osale ühisomandist.

30. Võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamise nõude aegumistähtaeg oli käesoleva hagi

esitamise ajal kehtinud TMS § 14 lg 2 kohaselt üks aasta alates ajast, mil täitemenetlus nõude

rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kostjate väiteid, et hageja nõue on

aegunud, arvestades tuli tuvastada aegumistähtaja kulgemise algus. Kohtutäitur teatas

vastuseks hageja järelepärimisele 04.05.2018 (I kd, tlk 26), et kostjal I lahusvara puudub.

Seda kirja tuleb ringkonnakohtu arvates käsitleda teatena hagejale, et hageja nõude

rahuldamine kostja I lahusvara arvel on ebaõnnestunud. Käesolev hagi esitati 22.05.2018.

Seega ei olnud hageja nõue hagi esitamise ajal aegunud.

31. Apellatsioonkaebuses heidab kostja I maakohtule ette seda, et maakohus ei selgitanud

kostjatele eelmenetluses vastuhagi esitamise võimalust. Kuigi ringkonnakohus ei nõustu

maakohtu seisukohaga, et hagi menetlusse võtmise määruses viidatud võimalus kostjatel

esitada vastuhagi on piisav, et lugeda maakohtu selgitamiskohustus võimaluse kohta esitada

omapoolne ühisvara jagamise viis vastuhagis, ei anna see minetus käesoleval juhul alust

maakohtu otsuse muutmiseks. Kostja I ei esitanud apellatsioonkaebuses seisukohta, millist

vara jagamise viisi ta oleks nõudnud, kui maakohus oleks vastuhagi esitamise võimalust

täpsemalt selgitanud. Ringkonnakohtu istungil avaldas kostja I, et ta oleks taotlenud vara

jätmist võrdsetes osades kaasomandisse. Kostja II apellatsioonkaebuses etteheited vastuhagi

esitamise selgituste andmata jätmise kohta puuduvad aga ringkonnakohus saab kostja II

apellatsioonkaebusest aru nii, et kostja II arvates oleks saanud korteriomandi jagada

reaalosadesse. Kostjad avaldasid ringkonnakohtu istungil, et vaidlusaluse ühisvara näol on

tegemist 2-taolise korteriomandiga. Asjas puuduvad igasugused andmed, et sellist

korteriomandit oleks võimalik reaalosadesse jagada. Pigem saab kostja II avaldatust

järeldada, et ka tema arvates tulnuks korter jätta kaasomandisse, mille järgselt saanuks

konkreetselt kindlaksmääratud kostja I kaasomandi osa müüa. Ringkonnakohtu arvates on aga

maakohus põhjendatult märkinud, et käesoleval juhul tuleb lisaks kostjate huvidele ühisvara

jagamise viisi mõistlikkuse hindamisel arvestada ka hageja kui sissenõudja täitmishuviga.

Ringkonnakohtu arvates on hageja nõudnud kostjate ühisvara jagamist kõige mõistlikumal

viisil ning sellest tulenevalt puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks.

32. 17.07.2025 määrusega rahuldas H.M-i menetlusabi taotluse ja andis apellandile I

menetlusabi ning luges ta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 181 lg 1 alusel

vabastatuks riigilõivu summas 420 euro tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel.

Ringkonnakohus selgitas apellandile I, et TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle

kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on

menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude

tasumiseks. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti,

oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või

kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuna H.M-i apellatsioonkaebus

jääb rahuldamata tuleb temalt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 420 eurot. Riigi

õigusabi anti kostjale I kohustuseta hüvitada riigi õigusabi ja kulud, seega need kulud jäävad

Eesti Vabariigi kanda.

Menetluskulude jaotus

33. Kuna eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebused rahuldamata, jäävad hageja

menetluskulud ringkonnakohtus võrdsetes osades kostjate kanda, kostjate menetluskulud

nende endi kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud,

seega menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei toimu.

/allkirjastatud digitaalselt/