2-25-9753/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-9753

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2025, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-9753

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi O.P vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

60,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post XXX)

Kostja: O.P (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS-i hagi O.P vastu võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista O.P-lt Bondora AS-i kasuks poolte vahel 17.12.2021 sõlmitud

laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 41,98 eurot ja seadusjärgses määras viivis

7,55 eurot perioodi 17.05.2024–18.12.2025 (k.a) eest.

3. Välja mõista O.P-lt Bondora AS-i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhivõla (41,98) tasumata osalt alates 19.12.2025 (k.a) kuni põhinõude

täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja O.P kanda.

5. Jätta rahuldamata Bondora AS-i taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 391,50

eurot. Määrata hageja õigusabikulude hüvitiseks 361,50 eurot.

6. Välja mõista O.P-lt Bondora AS-i kasuks menetluskulu 461,50 eurot ja viivis

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg 2 1 ei

anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada

2-25-9753

apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 19.06.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu

põhivõlgnevuse 41,98 eurot, viivise 5,41 eurot ja lisanduva viivise VÕS 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 20.06.2025 nõudes. Hageja palub jätta menetluskulud, milleks on riigilõiv

100 eurot ja õigusabikulud 180 eurot kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis O.P 17.12.2021 Bondora AS-iga tarbijakrediidilepingu nr xxx,

mille järgi väljastas hageja kostjale krediidisumma järgmiselt: 17.12.2021 summas 1500 eurot (94

eurot arvestas hageja lepingutasu katteks). Krediidi kulukuse määr 48,69%. Tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda, kuivõrd krediidi kogukulu lepinguga oli 3502,41 eurot. Kostja on tasunud laenumakseid

kokku summas 1458,02 eurot, mille arvel vähendas hageja üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt

on kostja põhinõude suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 41,98 eurot. Kostja oli võlgnevuses

vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega. Vastavalt maksegraafikule kohustus kostja teostama

iga kuu 13. kuupäevaks tagasimakse summas 58,48 eurot, kuid kostja poolt teostatud maksed

näitavad, et kostja rikkus vastavat kohustust enam kui 3 järjestikkust kuud. Viimane laekumine

lepingujärgse maksegraafiku põhinõude katteks on toimunud 09.02.2024 (osaline laekumine).

Kostja jättis osaliselt või täielikult tasumata 13.02.2024, 13.03.2024, 13.04.2024, 13.05.2024

osamaksed. Bondora AS saatis 16.04.2024 kostjale kirja lepingu täitmiseks täiendava tähtaja

andmise, hoiatuse lepingu ülesütlemise ja kogu võla sissenõudmise kohta. Hageja andis kostjale

VÕS § 416 lg 1 kohaselt 30-päevase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks ja selgitas, et võla

mittetasumise korral öeldakse laenuleping nr 2507472 ülesse. Kostja võlgnevust ei tasunud,

mistõttu oli hageja sunnitud 16.05.2024 ütlema lepingu erakorraliselt üles. Kohustuste täitmisega

viivitamise tõttu on tekkinud ka viivis. Hageja on arvestanud viivist seadusest tulenevas

viivisemääras alates laenulepingu ülesütlemise järgnevast päevast 17.05.2025 kuni hagiavalduse

esitamiseni 19.06.2025. Kostja võlgneb hagejale viivist summas 5,41 eurot.

3. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise osas selgitas hageja, et on lepingueelselt kostja

laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Kostja täitis

krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks olulisi andmeid, samuti

edastati hagejale kostja pangakontoväljavõtted. Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh

riskikäitumist) ega tuvastanud anomaaliat, mis oleks pidanud olema aluseks lepingu sõlmimisest

keeldumiseks. Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse,

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid

kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke

andmekogusid (nt maksehäire registrit). Kostja esitatud laenutaotluse ja kostja esitatud pangakonto

väljavõte analüüsi tulemused: taotlusel deklareeritud sissetulek 720 eurot, kohustused 0 eurot.

Pensioniregistri sissetulek 398,61 eurot. Pangakonto väljavõtte sissetulek 1426,42 eurot ja

regulaarsed kohustused 509,35 eurot. Bondora arvutatud elamiskulud 427 eurot. Kulutused

hasartmängudele 43,82 eurot. Isikul on olnud maksehäired, mis on lõpetatud 1–2 aastat tagasi.

Maksevõime analüüsis arvestatud kohustused koos vaba raha puhvriga (v.a Bondora ja

refinantseeritav) 138,35 eurot. Kehtivad Bondora laenude kuumaksed 370 eurot. Vaba raha 432,59

eurot (1426.42000-508.35000-427.00000-58.48).

4. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte isiklikult 09.09.2025 tähitud kirjaga TsMS § 312 lg 1

ja TsMS § 313 alusel. Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide

kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 23.09.2025.

2-25-9753

5.

23.09.2025 teatas kostja kohtule, et on saanud kätte hagi ja on seisukohal, et esialgne

krediidiandja on laenu andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034

mõistes. Laenu võtmise ajal oli kostjal juba mitmeid varasemaid võlgnevusi, sh kohtutäiturite

menetlustes, ning tema palk jäi alla miinimumpalga. Kostja võttis uue laenu rahalistest raskustest

tingituna. Seoses esitatud materjalide, eelkõige finantsdokumentide, mahukusega palub vastaja

täiendavat aega saldo analüüsimiseks ja tõendite esitamiseks vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise kohta. Kostja taotles tähtaja pikendamist kuni 30.09.2025 (kaasa arvatud).

6. Kohus otsustas 10.11.2025. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus andis

pooltele tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks.

7. Hageja esitas 26.11.2025. a kohtule täiendava kirjaliku seisukoha ja menetluskulude

nimekirja. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud põhjalikult, mida ta kostja krediidivõimelisuse hindamiseks tegi

hagi p-s 2.1.9. Hageja juhib samas tähelepanu, et on oma nõude menetlusökonoomilistel

kaalutlustel esitanud viisil, kus ta arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse (s.o

väljastatud krediidisumma) katteks, ei arvesta laenulepingu alusel kostja kasutusse antud rahalt

intressi (sh ka isegi mitte seadusjärgset) ning nõuab alates laenulepingu ülesütlemisest

seadusjärgses määras viivist (vt ka hagi p 2.2.1).

KOHTU SEISUKOHT

8. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 60,66 eurot, s.h

põhivõlgnevus 41,98 eurot, ja kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le

1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostjaga 17.12.2021 laenulepingut sõlmides Bondora

AS tegutses krediidiandjana oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5

mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Hagiavalduses esitatu põhjal on seejuures tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepinguga VÕS § 52

tähenduses.

10. Samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et krediidiandja täitis oma lepingujärgse

põhikohustuse ja andis kostjal laenu kokkulepitud summas (s.o 1594 eurot, mis sisaldab

lepingutasu, reaalne väljamakse summas 1500 eurot). Kostjal oli kohustus tagastada laen 60

igakuise osamaksega vastavalt kokkulepitud maksegraafikule alates 13.01.2022 kuni 14.12.2026.

Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 1458,02 eurot.

11. Kohus tuvastas, et laenulepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 48,69% aastas jääb VÕS

§ 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse. Viimane avaldatud kuue kuu keskmine

krediidi kulukuse määr oli alates 01.06.2022 16,95% aastas, kolmekordne määr seega 50,85%

aastas.

2-25-9753

12. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. VÕS 4034 lg

6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

13. Kostja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Laenu võtmise ajal

oli kostjal juba mitmeid varasemaid võlgnevusi, sh kohtutäiturite menetlustes, ning tema palk jäi

alla miinimumpalga. Kostja võttis uue laenu rahalistest raskustest tingituna. Kostja väidete

kinnitamiseks tõendeid ei esitanud. Kohus tuvastas, et hageja on hagiavaldusele lisanud väljavõte

krediiditoimikust (lisa nr 7), millelt nähtub alamlehelt Loan Applications and contracts kostja

esitatud laenutaotlus ja hageja tehtud analüüs ning alamlehelt Bank Statement nähtub kostja esitatud

pangakonto väljavõte.

14. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja on kontrollinud andmeid kostja kontoväljavõtte 10.12.2020–

08.12.2021 põhjal (hagiavalduse lisa 7 vaheleht Bank Statement). Kontoväljavõtte andmetest

nähtuva põhjal oli kostjal sel perioodil sissetulekuks töötasu L I OÜ-st (376,38 kuni 666,78 eurot),

keskmine ca 529 eurot kuus. Kostja on saanud viiel korral tasu ka SPA T OÜ-st (50,13 eurot kuni

530,94 eurot) ja temale on tehtud kolm väljamakset pensionikeskusest kokku 2048,95 eurot. Hageja

võttis laenu väljastamisel aluseks kostja sissetuleku 1426,42 eurot. Hagiavalduses puuduvad

selgitused, kuidas nimetatud summa kujunes. Pangakonto väljavõtte põhjal on hageja võtnud

aluseks regulaarsed kohustused summas 509,35 eurot ja elamiskulud 427 eurot. Hageja väitel olid

kostjal laenutaotluse esitamise ajal avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud üks kuni

kaks aasta enne laenutaotluse esitamist. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, kuidas seda

kontrolliti. Hageja on märkinud, et kostja kulutused hasartmängudele 43,82 eurot. Kostja konto

väljavõttest nähtuvalt tegi kostja igakuiselt mitmeid kordi sissemakseid optibet.ee-s. Hageja poolt

kogutud konto väljavõttest nähtuvad mitmed kohustused, millega krediidivõime hindamisel

arvestatud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja jättis lepingu sõlmimise eel kostja

finantskohustused ja võlad adekvaatselt välja selgitamata ja arvesse võtmata. Kohus on eeltoodu

põhjal seisukohal, et hageja rikkus lepingu nr BL2507472 sõlmimisel vastutustundliku laenamise

kohustust.

15. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab

võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid. Hageja

on esitanud nõude ümberarvestuse ja tagasimaksed uuesti määranud. Hageja märgib, et ei nõua

kostjalt intressi. Laenuleping on hageja väitel kehtivalt üles öeldud 16.05.2024. Kohus leiab, et

kuivõrd hageja on juba arvestanud kostja tehtud tagasimaksed (1458,02 eurot) põhivõlgnevuse

katteks ja loobunud hagiavalduse esitamisel intressinõudest tervikuna ning arvestades, et

hagiasjaoludest nähtuvalt on lepingu ülesütlemine ka neil asjaoludel kehtiv, siis on esitatud hagi

põhivõlgnevuse 41,98 eurot (1500-1458,02) ja viiviste nõudes õiguslikult põhjendatud (VÕS §-d 76

lg 1, 82 lg 1, 108 lg 1, 101 lg 1 p-d 1, 6, 113 lg 1, 416 lg-d 1, 2) ja kuulub rahuldamisele.

16. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras summas 5,41 eurot. Hageja on

viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemise järgnevast päevast, s.o 17.05.2025 kuni

19.06.2025 (s.o hagiavalduse esitamise kuupäev). Kohus nõustub hageja esitatud viivisearvestusega

ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 7.55 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit) ja lisanduva viivise.

2-25-9753

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja jätab seega menetluskulud kostja kanda.

18. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 100

eurot ja hageja õigusabikulu 180 eurot (EFTA Legal OÜ) ning õigusabikulu 211,50 eurot

(Advokaadibüroo LINDEBERG).

19. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette,

siis on hageja menetluskulu 100 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Advokaadibürool

LINDEBERG on hagejale õigusteenust osutanud 2h 21m hinnaga 90 eurot/h, s.o kokku 211,50

eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatuks.

20. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 180

eurot (EFTA Legal OÜ). Kohus nõustub, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise

põhjendatud ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult ega asjaoludelt keerulise

asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete

korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud lepingu

sõlmimisega ja lepingust tulenevate kohustustega seotud andmed. Tunnitasu põhjendatuse osas

kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot

(tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Sellest

kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku

vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Antud juhul ei ole nö tüüphagi

esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega

asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus

leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu

100 eurot, mitte 120 eurot.

21. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas

tsiviilasjas 361,50 eurot (150 + 211,50) ning menetluskulud kokku 461,50 eurot (361,50 + 100).

Nimetatud summa koos lisanduva viivisega kuulub väljamõistmisele kostjalt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik