2-25-6114/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-25-6114

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi V.Q vastu põhivõla 1783 euro 99

sendi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

2000 eurot 34 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood

16625699),

lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Kostja: V.Q (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista V.Q-lt Revensen OÜ kasuks välja võlgnevus 1801 eurot 43 senti (põhivõlgnevus 1783

eurot 99 senti ja viivis 17 eurot 44 senti).

3. Mõista V.Q-lt Revensen OÜ kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt alates 23.

aprilist 2025 kuni põhinõude (1783 eurot 99 sendi) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud hagi V.Q kanda.

5. Mõista V.Q-lt Revensen OÜ kasuks välja menetluskulud 590 eurot.

6. Mõista V.Q-lt Revensen OÜ kasuks temalt väljamõistetud 590 euro suuruste

menetluskulude tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Väljamõistetud summad tuleb tasuda Revensen OÜ arvelduskontole nr

EE067700771008684951 AS-s LHV Pank (selgitusega võlgniku nimi, isikukood,

tsiviilasja number).

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Revensen OÜ (hageja) palub 22. aprillil 2025 esitatud hagis välja mõista V.Q-lt (kostja)

enda põhivõlgnevus 1783 eurot 99 senti ja seisuga 22. aprill 2025 sissenõutavaks muutunud

viivise 17 eurot 44 senti. Lisaks palub hageja välja mõista alates 23. aprillist 2025 viivise

põhinõudelt (1783 eurolt 99 senti) kuni selle kohase VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Citadele Banka Eesti filiaal ja kostja 1. detsembril 2024

järelmaksulepingu KLIX-794-00882309, mille alusel sai kostja osta toote. Kostja

järelmaksulepingut tähtaegselt täitma ei asunud. Esialgne võlausaldaja ütleslepingu

ennetähtaegselt üles 21. märtsil 2025 ning loovutas 11. aprillil 2025 kostja vastase nõude

hagejale.

2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale tähtsaadetisena

isiklikult kättetoimetatud 1. novembril 2025. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise

kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (17. novembriks 2025) ega ka hiljem hagile

vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja,

kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult

vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu määratud tähtajaks.

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuigi kohus peaks hindama vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis praegusel juhul ei

nõua hageja intressi ja nõuab viivist nõuab üksnes seadusjärgses määras. Ka siis, kui kohus

peaks asuma seisukohale, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, saaks

hageja ikkagi nõuda põhivõlgnevust ja seadusjärgset viivist. Eelneva tõttu kohus ei käsitle

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude

õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

4. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

5. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

6. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 350 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 240 eurot (2 h; 120 eurot tund käibemaksuta).

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud

riigilõiv 350 eurot.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus leiab, et praegusel

juhul on osutatud õigusteenus asja keerukust ja mahtu arvestades olnud põhjendatud ning

vajalik. Hageja lepinguline esindaja kulu on seega 240 eurot.

Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 590 eurot (240+350). Vastavalt hageja

taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

7. Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid,

millisele kostja saab menetluskulud tasuda.

8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik