2-24-1161/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. detsember 2025

Tsiviilasja number

2-24-1161

Tsiviilasi

BAKCOS OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Martin

Krupi hagi Andre Ustinovi vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja

hind

apellatsioonikohtus

146 768 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. märtsi 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andre Ustinovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant (kostja): Andre Ustinov (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): BAKCOS OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline

esindaja Kärol Kibena

RESOLUTSIOON

1. Jätta Andre Ustinovi apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 21. märtsi 2025. a otsus muutmata. Ringkonnakohus muudab

maakohtu otsuse põhjendusi.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Andre Ustinovi kanda.

4. Määrata BAKCOS OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi menetluskulude

rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 868 eurot.

5. Mõista Andre Ustinovilt BAKCOS OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 868

eurot.

Mõista Andre Ustinovilt BAKCOS OÜ (pankrotis) kasuks välja viivis menetluskuludelt

868 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Mõista Andre Ustinovilt riigituludesse välja riigilõiv 2100 eurot, mille tasumisest

Andre Ustinov oli Tartu Ringkonnakohtu 10. juuni 2025. a määrusega vabastatud.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfo lehel märgitud

andmetele.

Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda

menetluskuludelt viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. BAKCOS OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas 23. jaanuaril 2024

Tartu Maakohtule hagi Andre Ustinovi (kostja) vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega

äriühingule tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt

BAKCOS OÜ (pankrotis) kasuks välja 198 565 eurot. Hageja vähendas 20. detsembri 2024

menetlusdokumendis oma nõuet ja palus mõista kostjalt BAKCOS OÜ (pankrotis) kasuks

välja 157 360 eurot. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kostja BAKCOS OÜ (pankrotis) (äriühing) juhatuse liige alates 15.

augustist 2019. Kostja on rikkunud äriühingu juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust

ning äriühingu raamatupidamise korraldamise kohustust. Kostja on võtnud äriühingu

kontodelt välja sularaha 198 565 eurot järgmiselt:

-

äriühingu AS LHV Pank arvelduskontolt nr EE667700771005155690 perioodil 18.

september 2020 kuni 9. november 2021 kokku 90 235 eurot;

-

äriühingu AS Luminor Bank arvelduskontolt nr EE841700017004645250 perioodil 11.

märts 2019 kuni 16. august 2021 kokku 37 405 eurot;

-

äriühingu AS SEB Pank arvelduskontolt nr EE761010220277400229 perioodil 26.

veebruar 2019 kuni 17. september 2020 kokku 70 925 eurot.

Pankrotihaldur tegi päringud pankadesse, millest nähtub, et sularaha on välja võetud kostjale

väljastatud pangakaartidega. Kostja ei ole sularaha väljavõtmise kohta vormistanud kassa

sissetuleku ja väljamineku ordereid. Kostja on tagastanud äriühingule 41 205 eurot: 15 940

eurot äriühingu AS SEB Pank arvelduskontole nr EE761010220277400229, 1985 eurot

äriühingu Luminor Bank arvelduskontole nr EE841700017004645250 ja 23 280 eurot

äriühingu LHV arvelduskontole nr EE667700771005155690. Kostja on jätnud tagastamata

157 360 eurot. Haldurile ei ole esitatud usutavaid selgitusi sularaha kasutamise kohta ega

dokumente, millest nähtuks sularaha kasutamine äriühingu majandustegevuses. Kostja on

omastanud äriühingu vara. Kostja ei ole edastanud pankrotihaldurile äriühingu täielikku

raamatupidamisdokumentatsiooni.

Hageja ei nõustu, et äriühingu SEB arveldusarvele EE221010220284258228 makstud

sularaha 92 315 eurot tuleks nõudest maha arvata. Kostja valduses ei ole kunagi olnud

pangakaarti, millega ta saaks sularaha sellele arvelduskontole sisse panna. Ainus deebetkaart

oli väljastatud Jana Järvele. Kõik sissetulekud kontole on tulnud üksnes sularaha

sissemaksetena. Kontolt on tehtud mõned üksikud ülekanded võlgniku teistele kontodele ja

üks Maksu- ja Tolliametile, kõik ülejäänud maksed on tehtud Koduküpsis OÜ-le. Tehingud ei

ole tavapärased ning viitavad võlgniku majandustegevust kahjustavale käitumisele. Äriühingu

kontolt on perioodil 26. veebruar 2020 kuni 15. september 2020 makstud Koduküpsis OÜ-le

89 648 eurot. Pankrotihaldurile ei ole esitatud maksete aluseks olevaid arveid, lepinguid ega

teisi alusdokumente. Tehingute tegemise ajal oli Koduküpsis OÜ juhatuse liikmeks Diana

Järv. Seega oli Koduküpsis OÜ näol tegemist võlgniku pangakaardi omaniku Jana Järvega

seotud äriühinguga ning järelikult on sularahana sisestatud raha eest tehtud maksed tehtud

seotud isikule. Kostja juhatuse liikmena pidi nimetatud tehingute tegemisest teadlik olema.

Koduküpsis OÜ-le makstud summad võivad olla käsitletavad kahjuna, mille tekkimine

tuleneb võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Hageja nõue on alusetu ja tõendamata. Äriühingu LHV kontolt on raha välja võetud 90 235

euro asemel 90 055 eurot. Kostja on tagastanud äriühingu LHV arvelduskontole sularaha 23

280 eurot. Kostja on tagastanud äriühingu Luminori arvelduskontole sularaha 4660 eurot.

Kostja on tagastanud äriühingu SEB arvelduskontole nr EE221010220284258228 sularaha 92

315 eurot. Kostja on tagastanud 21 190 eurot äriühingu SEB arvelduskontole nr

EE761010220277400229. Sularaha on sisse makstud rohkem, kui on välja võetud. Kostja on

edastanud pankrotihaldurile äriühingu täieliku raamatupidamisdokumentatsiooni.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 21. märtsi 2025. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt

BAKCOS OÜ (pankrotis) kasuks välja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud

kahju 146 768 eurot, jättis menetluskulud 93,27% ulatuses kostja kanda ja 6,73% ulatuses

BAKCOS OÜ (pankrotis) kanda ning määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse.

ÄS § 187 lg 4 teine lause koosmõjus esimese lausega näeb ette, et osaühingu pankroti

väljakuulutamise korral võib juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude osaühingu nimel

esitada üksnes pankrotihaldur. Tsiviilasjas on hagi esitanud osaühingu pankrotihaldur Martin

Krupp, seega on hagi esitanud õige isik.

Hageja on oma nõude õigesti kvalifitseerinud ÄS § 187 lg 2 järgi, milles sätestatud nõude

eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1,

TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma

kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187

lg 2 teine lause). Äriühing peab tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja

kahju äriühingule on tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel

võimalik tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt RKTKo 3-2-1-

197-13, p 14).

Pooled ei vaidle, et kostja oli äriühingu juhatuse liige. Hageja tugineb hagis juhatuse liikme

hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisele ning sellega äriühingule kahju tekitamisele.

ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja

hoolsusega. TsÜS § 35 näeb ette, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest

või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja

olema juriidilisele isikule lojaalsed.

Korraliku ettevõtja hoolsuse määra rakendamine oma kohustuste täitmisel on juhatuse liikme

kohustus ning samas ka äriühingu juhatuse liikme vastutust välistav asjaolu (ÄS § 187 lg 2

teine lause). Juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks

eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab Riigikohtu

praktika järgi lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult

huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja

kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema

tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, tuleb

juhatuse liikme tegevus lugeda osaühingu suhtes põhjendatuks sõltumata sellest, milline on

tegelik tagajärg (vt RKTKo 3-2-1-129-15, p 17; ka 3-2-1-54-17, p 13.3).

Maakohus nõustus hagejaga, et äriühingu arvelduskontodelt sularaha väljavõtmine ning selle

tagastamata jätmine, jättes seejuures sularahatehingud dokumenteerimata, saab olla käsitatav

juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisena. Ükski sarnases olukorras olev

isik ei saaks ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus on ühingu parimates huvides.

Hageja väidete kohaselt on kostja võtnud äriühingu kontodelt välja sularaha 198 565 eurot,

millest 90 235 eurot äriühingu AS LHV Pank arvelduskontolt; 37 405 eurot äriühingu AS

Luminor Bank arvelduskontolt ja 70 925 eurot äriühingu AS SEB Pank arvelduskontolt.

Kostja väidab, et hageja LHV kontolt on raha välja võetud vähem, 90 235 euro asemel 90 055

eurot. Maakohus tuvastas hagi lisaks 4 oleva LHV Panga sularaha välja võtmiste väljavõtte

ning hageja 20. detsembri 2024. a seisukoha lisaks 1 oleva arvestuse alusel, et hageja on

arvutanud LHV Panga kontolt välja võetud sularaha kogusumma korrektselt – summad

kattuvad mõlemas dokumendis ning lõppsumma on 90 235 eurot. Teistelt kontodelt hageja

toodud summas sularaha väljavõtmisele kostja vastu ei vaielnud.

Maakohus luges tuvastatuks, et kostja on võtnud äriühingu kontodelt välja sularaha kokku

198 565 eurot.

Kostja väidab, et on tagastanud hageja LHV Panga arveldusarvele sularaha sissemaksega 23

280 eurot, hageja Luminor Banki arveldusarvele 4660 eurot, 92 315 eurot hageja SEB Panga

arveldusarvele EE221010220284258228 ja 21 190 eurot hageja SEB Panga arveldusarvele

EE761010220277400229. Kokku väidab kostja, et ta on tagastanud sularaha 141 445 euro

ulatuses ning on esitanud arvestused kostja vastuses.

Hageja ei vaidlustanud, et kostja on tagastanud LHV Panga arveldusarvele sularaha 23 280

eurot, Luminor Banki arveldusarvele raha tagastamist ei vaidlusta hageja 1985 euro ulatuses

ning 15 940 eurot SEB Panga arveldusarvele EE761010220277400229. Seega hageja ei

vaidlusta, et kostja on maksnud äriühingule kokku tagasi 41 205 eurot, millega seoses hageja

vähendas nõuet. Hageja toetub asjaolule, et ülejäänud sularaha sissemaksed on tehtud mitte

kostja, vaid teise isiku poolt ning arveldusarvele nr EE221010220284258228 tehtud

sissemaksed ei leidnud kasutamist äriühingu huvides, vaid kanti edasi teisele äriühingule.

Maakohus nõustus kostjaga, et juhatuse liige ei pea sularaha sissemakseid (sh tagasimakseid)

äriühingu kontole tegema tingimata isiklikult.

Kostja on selgitanud, et kandeid äriühingu arvelduskontodele tegi lisaks kostjale ka äriühingu

raamatupidaja Jana Järv. Kostja esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et J. Järv oli äriühingu

raamatupidaja 1. oktoobrist 2019 kuni 30. juulini 2020, alates 1. augustist 2020 on ta osutanud

äriühingule raamatupidamisteenust äriühingu Lipsula Disain OÜ kaudu. Seega oli tegemist

äriühingu rahaasjade korraldamisel kasutatava isikuga ning ei ole tavapäratu, et selline isik

korraldab ka sularahamakseid äriühingu kontole.

Kohtul ei ole võimalik tsiviilasjas esitatud tõendite ja väidete pinnalt teha tõsikindlalt

järeldust, et äriühingul saab olla vara puudujääk ulatuses, milles sularaha sissemaksed

arvelduskontodele on toimunud, kuid milles neid on teinud teine isik. Ei ole välistatud, et

sellistel asjaoludel kahju tekkimine saab olla võimalik, kuid käesoleval juhul ei ole see

tõendatud.

Maakohus nõustus iseenesest hagejaga, et kõik sularahatehingud peavad olema

dokumenteeritud ning nende dokumenteerimata jätmisel ei ole võimalik teha kindlaks,

missugustel põhjustel sularaha välja võeti ning missuguste tehingute tulemusena saadud raha

arveldusarvele kanti. Selleks peaksid olema olemas kassa sissetuleku ja väljamineku orderid.

Kui need puuduvad, on kindlasti tegemist juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. Hageja

kohustus on tõendada lisaks rikkumisele ka kahju ja põhjuslik seos. Kuivõrd raha on

liigitunnustega asi, siis asjakohase dokumentatsioonita on kohtul võimatu jõuda järeldusele, et

kontole sisse makstud sularaha ei kujutanud endast kostja välja võetud sularaha tagastamist.

Järelikult ei saa antud asjaoludel kohus lugeda kahtlusteta tõendatuks ka seda, et äriühingule

oleks (kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega) tekkinud ulatuses, milles

sularahamaksed äriühingu kontodele on teinud muu isik.

Maakohus luges tuvastatuks, et äriühingu arvelduskontodele on tehtud sularaha sissemakseid

kokku 141 445 euro ulatuses.

Pooled vaidlevad selle üle, kas äriühingu AS SEB Pank arvelduskontole nr

EE221010220284258228 sisestatud sularaha (92 315 eurot) saab hageja kahjunõudest maha

arvestada. Maakohus ei nõustunud hageja käsitlusega, mille kohaselt need summad ei saa olla

käsitatavad kostja poolt võlgnikule tagastatud summadena seetõttu, et sularaha on võlgniku

kontole sisestanud J. Järv. Ainuüksi äriühingu raamatupidaja ning Koduküpsis OÜ juhatuse

liikme sama perekonnanimi ei tõenda, et tegemist on seotud isikutega.

Hagis on hageja nõudnud üksnes sularaha väljavõtmise ning selle tagastamata jätmisega (raha

omastamisega) tekitatud kahju. Koduküpsis OÜ-le tehtud makseid puudutavad hageja esitatud

asjaolud täiendavad maakohtu hinnangul seega hagi aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke

väiteid TsMS § 376 lg 4 p 1 mõistes.

Kui leiab tuvastamist, et maksed Koduküpsis OÜ-le 89 648 euro ulatuses poole aasta jooksul

on toimunud alusdokumentideta (lepingud, arved vms) ning õigusliku aluseta, saab lugeda

kostja juhatuse liikmena ka selles osas oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust rikkunuks.

Hageja peab tõendama nõude rahuldamiseks kostja rikkumise – Koduküpsis OÜ-le alusetute

ülekannete tegemise või selle võimaldamise kostja poolt. Konkreetsete tehingute

alusdokumente ei ole pankrotihaldurile üle antud, piisab sellest, et pankrotihaldur toetub

alusdokumentide puudumise asjaolule. Negatiivset asjaolu (dokumentide puudumist) ei saa

hageja tõendada. Pooled esitasid kohtule andmed, missugused raamatupidamisdokumendid on

kostja pankrotihaldurile üle andnud. Nende seas ei ole Koduküpsis OÜ-ga tehtud tehinguid

puudutavaid dokumente. Seega on hageja väide dokumentide puudumise kohta usutav ning

piisavalt põhistatud.

Kostja väidab, et ei saa aru, mil viisil puutub haginõudesse Koduküpsis OÜ, kuid ei ole ühtki

hageja väidet ümber lükanud, sh arvestust äriühingu arvelduskontolt Koduküpsis OÜ-le üle

kantud raha kohta. Ka ei ole kostja tehtud tehingute tagamaid selgitanud ega esitanud

tõendeid, et ta selles osas oleks käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega ning teinud tehinguid

äriühingu parimates huvides.

Seega puudus kostjal tehingutele selgitus ning on alust järeldada, et juhatuse liige on oma

hoolsus- ja lojaalsuskohustust mh rikkunud sellega, et on võimaldanud äriühingust raha

suunamise Koduküpsis OÜ-sse ilma vajaliku alusdokumentatsioonita. Maakohus nõustus

hagejaga, et kostja juhatuse liikmena pidi olema sellistest tehingutest teadlik.

Maakohus leidis, et hageja kahjunõuet vähendavana saab AS SEB Pank arvelduskontole nr

EE221010220284258228 sisestatud sularaha käsitleda ulatuses, milles ei ole tehtud kontolt

edasimakseid Koduküpsis OÜ-le. Kui kontole on makstud sularaha sisse kokku 92 315 eurot

ning sellest 89 648 eurot on poole aasta jooksul kantud õigusliku aluseta edasi Koduküpsis

OÜ-le, kuid tehtud on ka mõned maksed Maksu- ja Tolliametile ning äriühingu teistele

kontodele (hageja enda selgitus), siis vähendab see hageja nõuet ikkagi 2667 euro võrra (92

315 - 89 648).

Kokku tuleb seega lugeda, et kostja ei saa olla hagejale kahju tekitanud ulatuses, milles

äriühingu LHV Panga arveldusarvele on makstud sularaha 23 280 eurot, Luminor Banki

arveldusarvele 4660 eurot, äriühingu SEB arveldusarvele nr EE761010220277400229 on

makstud sularaha 21 190 eurot ning äriühingu SEB Panga arveldusarvele nr

EE221010220284258228 on makstud sularaha 2667 eurot. Kokku 51 797 eurot.

Kostjal tuli nõudest vabanemiseks tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja

hoolsusega ja esitada kohtule vastavad alusdokumendid. Järelikult saab lugeda tõendatuks, et

kostja on põhjustanud äriühingule sularaha väljavõtmiste ja kolmandale isikule (Koduküpsis

OÜ) äriühingult tehtud ülekannete ning äriühingu kontodele tehtud sissemaksete vahena

varalise puudujäägi 146 768 eurot (arvestatud 198 565 -51 797).

Maakohus leidis, et see on käsitletav äriühingu otsese varalise kahjuna ning luges tõendatuks,

et äriühingule on tekkinud varaline kahju. Kostja rikkumine juhatuse liikmena seisnes selles,

et tema isiklikult võttis selle sularaha välja ning ei tagastanud seda täiel määral äriühingule ei

isiklikult ega kolmandate isikute kaudu (nt raamatupidaja teenuseid kasutades). Samuti

seisnes hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine selles, et juhatuse liige võimaldas äriühingu

SEB Panga arvelduskontolt nr EE221010220284258228 kanda alusdokumentideta üle 89 648

eurot. Maakohus leidis, et kostja ei ole selliselt toimides äriühingu juhatuse liikmena käitunud

heas usus ja äriühingu huve silmas pidades ega näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene

sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks.

Kostja ei ole ka kummagi etteheite osas tõendanud, et ta oleks käitunud korraliku ettevõtja

hoolsusega. Maakohus leidis, et äriühingule ei oleks eeltoodud ulatuses saanud kahju tekkida,

kui kostja oleks oma juhatuse liikme kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Kahju on põhjuslikus

seoses kostja rikkumistega.

Kohtu eelnevat järeldust ei muuda ka ostu-müügilepingud, mille kostja esitas enne istungit

ilma ühegi selgituseta (dtl 869-874). Kostja selgitas istungil, et need tõendavad, et teatud

sularaha väljamaksed ettevõtte arvelt on olnud ka tehingu tulemina vajalikud ning et 8400

eurot on arvelduskontodelt välja kantud kostjale tehingute alusel. Hageja palus kohtul jätta

tähelepanuta müügi lepingud, millest nähtuvalt oleks justkui kostja müünud äriühingule

mingisugust vara ja pankrotivõlgnikul oleks kohustus arvetel märgitud summad kostjale

tasuda. Maakohus nõustus hagejaga, et ainuüksi esitatud lepingud ei näita neis märgitud

tehingute toimumist. Maakohus nõustus üleantud raamatupidamisdokumente käsitleva e-kirja

ja akti põhjal, et pankrotihaldurile ei ole ilmselt üle antud ei neid lepinguid ega nende

täitmisega seonduvat dokumentatsiooni. Neid ei ole ei aktis ega kirjas otseselt nimetatud. Ka

kohtule ei ole kostja esitanud dokumente, mis tõendaks, et esitatud ostu-müügilepingutes

kirjeldatud tehingud ka tegelikult toimusid. Lisaks ei ole kostja selgitanud nende tehingute

majanduslikku sisu, näiteks mis tingis vajaduse osta seadmeid oma juhatuse liikmelt.

Lisaks tuleb arvestada, et TsÜS § 131 lg 1 teine lause märgib selgelt, et kui esindaja tegutses

ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja

rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Selle

eelduse pidanuks kostja nende lepingute puhul selgelt ümber lükkama, tõendades, et tehingut

tehes tegutses ta BAKCOS OÜ parimates huvides ning tegutses korraliku ettevõtja

hoolsusega. Seda kostja teinud ei ole. Järelikult tuleb lugeda, et kostja on lisaks oma juhatuse

liikme kohustusi rikkunud ka TsÜS § 131 lg 1 teise lause mõistes. Sellise rikkumisega

põhjustatud kahju ei ole aga käesoleva hagi esemeks. Küll aga näitab eelolev, et hagis nõutava

kahjunõude vähendamine ei ole neile ostu-müügi lepingutele tuginedes põhjendatud.

Maakohus arvestas asja lahendamisel muu hulgas hageja väitega, et kostja ei ole

pankrotihaldurile üle andnud kassat puudutavaid dokumente. Kassat puudutavateks

dokumentideks on kohtule teadaolevalt eelkõige kassa sissetuleku ja väljamineku orderid, mis

peaks äriühingu sularahaga toimetamisest andma selge ülevaate. Sellise kohustuse (kassa

kohane dokumenteerimine) täitmata jätmise luges kohus eelnevalt kostjale etteheidetavaks

juhatuse liikme kohustuseks. Kostja paljasõnalised, umbmäärased ja eksitavad väited kõigi

dokumentide üleandmise kohta seda seisukohta ümber ei lükka.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies

ulatuses rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Kohus on rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, millest tulenevalt on jõudnud eksliku

lahenduseni. Kostja selgitas ja esitas tõendid selle kohta, et kostja ei tekitanud raha

väljavõtmisega kahju, kuna pani nimetatud summad äriühingu arveldusarvele tagasi. Kohus

asus lahendis seisukohale, et on tõendatud, et kostja on raha tagasi maksnud ning sellega ei

ole hagejale kahju tekitatud. Samas jõudis kohus lõppjäreldusena seisukohale, et see ei

vabasta kostjat vastutusest, kuna tegelikult on kostjale etteheidetav hoopis väljavõetud raha

kolmanda isiku kasuks pööramine. Kostja ei nõustu kohtu järeldusega. Kohus on asunud

otsust tehes sisustama hageja nõuet asjaoludega, millistele hageja ei tuginenud ning milliste

osas kohus ei ole kostja seisukohti küsinud. Kohus ei ole kordagi selgitanud, et kohtul on

võimalus asuda hagis toodud asjaolusid ise sisustama. Maakohtu otsus on üllatuslik ning

kostja ei ole saanud ennast kaitsta, sh esitada vastuväiteid ja tõendeid.

Kohtul ei ole hagimenetluses võimalik lahendit tehes sisustada nõuet asjaoludega, millistele

hageja oma nõudes ei tugine. Kohus saab tuvastada rikkumise ja kahju vahel põhjuslikku

seost vaid asjaoludel, millistele hageja on konkreetselt tuginenud. Kohus on tuginenud otsuses

korduvalt Koduküpsis OÜ-ga tehtud tehingutele ja sisustanud nende tehingutega kostja

väidetava hoolsuskohustuse rikkumise. Hageja ei ole aga sellist seost menetluses avaldanud.

Kostja esitas taotluse kohustada hageja seaduslikku esindajat esitama hageja

raamatupidamisdokumendid, millised kostja pankrotihaldurile üle on andnud. Kohus ei

rahuldanud taotlust. Kohus rikkus rahuldamata jättes menetlusõigust. Seda eriti olukorras, kus

kohus on asunud hageja eest sisustama kostja väidetavat rikkumist Koduküpsis OÜ-ga tehtud

tehingute kaudu.

Kohus ei võtnud seisukohta nõude vähendamise küsimuses. Kostja juhtis sellele kohtu

tähelepanu 14. jaanuari 2025. a seisukohas. Kostjale jääb arusaamatuks, kas hageja on

nimetatud osas nõudest loobunud või võtnud selle tagasi.

Kohus lähtus menetluskulusid jaotades ebaõigesti hageja vähendatud nõude suurusest. Hageja

esitas 198 565 euro suuruse nõude ning vähendas nõuet kostja esitatud tõendite tõttu 157 360

eurole, s.o 41 205 euro võrra. Menetluskulud peaksid proportsionaalselt nõude vähendamise

ulatusega jääma hageja kanda. Nimetatud ulatuses oli tegemist alusetu nõudega ja

menetluskulude väljamõistmine kostjalt on ebaõiglane.

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Kostja esitatud seisukohtadest tulenevalt ei ole võimalik järeldada, et maakohus oleks otsust

tehes õigust valesti kohaldanud või menetlusõiguse norme rikkunud. Seega puuduvad alused

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.

See, et hagejal ei olnud hagiavaldust esitades teada kõik asjas olulist tähendust omavad

asjaolud ning et hageja on menetluse kestel oma nõuet täiendanud, põhinõude summat

vähendanud ja esitanud uusi asjas olulist tähendust omavaid asjaolusid ja tõendeid, ei tähenda,

et kohus ei võiks neid asjaolusid ja tõendeid otsust tehes arvesse võtta.

Hageja ei nõustu, et ta ei ole esitanud menetluses seost kostja hoolsuskohustuse rikkumise ja

Koduküpsis OÜ-ga tehtud tehingute vahel või nagu poleks kostjal olnud võimalust nimetatud

asjaolude osas seisukohta esitada. Hageja ei tuginenud sellele küll hagiavalduses, aga on

vastava seisukoha ja seda kinnitavad tõendid edastanud nii teistes menetlusdokumentides kui

ka suuliselt kohtuistungil.

Kostja väide, et maakohus on rikkunud menetlusõigust, jättes rahuldamata kostja taotluse

kohustada hagejat raamatupidamisdokumentide edastamiseks, on asjakohatu ja tuleb jätta

tähelepanuta. Maakohus on teinud otsuse taotluse rahuldamata jätmiseks juba varem, mitte

koos lõpliku kohtuotsusega. Seega ei ole taotluse rahuldamata jätmine osa kohtuotsusest,

millele saaks apellatsioonkaebust esitada.

Maakohus ei ole kostja taotlust rahuldamata jättes rikkunud menetlusõigust. Kostja nõustub

maakohtu põhjendustega taotluse rahuldamata jätmisel. Pankrotihaldur ei ole keeldunud

kostjale raamatupidamisdokumentide väljastamisest.

Kostja seisukohad hageja nõude vähendamise osas on apellatsioonkaebuse seisukohast

arusaamatud ja asjakohatud. Hageja on maakohtu menetluses selgelt väljendanud, et

nõudesumma vähendamise näol oli tegemist põhinõude vähendamisega. TsMS § 376 lg 4 p 2

kohaselt ei ole põhinõude vähendamise näol tegemist hagi muutmisega. Kohus on

menetluskulusid jaotades pidanud õigesti põhinõude suuruseks 157 360 eurot.

Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi vastuväidet maakohtu sisulistele

järeldusele ega vastuväiteid õigusnormide kohaldamisele või õiguslikule analüüsile.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse

resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus

jäävad kostja kanda. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi (TsMS

§ 657 lg 1 p 21).

7. Hageja pankrotihaldur nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mille kostja tekitas äriühingule

äriühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega.

Hageja väitel rikkus kostja äriühingu juhatuse liikme kohustusi sellega, et ta võttis äriühingu

arvelduskontodelt välja sularaha ning jättis raha äriühingule tagastamata. Lisaks leidis hageja,

et äriühingu kontolt on Koduküpsis OÜ-le makstud 89 648 eurot, pankrotihaldurile ei ole

esitatud vastavate maksete aluseks olevaid arveid, lepinguid ega ka teisi alusdokumente.

Kostja on seisukohal, et äriühingule ei ole kahju tekkinud, kuna kostja on välja võetud

sularaha kandnud äriühingu arveldusarvele tagasi.

ÄS § 187 lg 2 järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega

tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige

vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega.

Maakohus on õigesti Riigikohtu praktikale tuginedes toonud välja ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud

nõude eeldused (otsuse p 7), maakohus on õigesti tuginenud juhatuse liikme hoolsuskohustuse

määratlemisel ÄS § 187 lg-le 1 ning Riigikohtu poolt esile toodud hoolsuskohustuse

määratlemise kriteeriumitele (otsuse p 8.1.).

8. Ringkonnakohtus ei vaidlusta kostja maakohtu poolt tuvastatut, et kostja on võtnud

äriühingu kontodelt välja sularaha kokku 198 565 eurot. Kostja ei vaidlusta ka seda, et

maakohus luges tuvastatuks, et pankrotihaldurile ei ole esitatud andmeid ega dokumente

äriühingu kassa ega teiste sularahatehingute kohta. Hageja on terve menetluse kestel toonud

esile, et kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud mingisuguseidki selgitusi, tõendeid selle

kohta, et miks sellises ulatuses sularaha kostja poolt välja võeti ning milleks seda raha

kasutati. Apellatsioonkaebuses viitab kostja küll sellele, et maakohus on jätnud

põhjendamatult tema tõendite kogumise taotluse rahuldamata, kuid kostja ei esita

apellatsioonkaebuses taotlust tõendite kogumiseks. Ka ei ole apellatsioonkaebusele lisatud

ühtegi täiendavat tõendit.

Ringkonnakohus leiab, et õiguslikult ei ole põhjendatud maakohtu käsitlus, mille puhul saab

asjas esitatu põhjal asuda seisukohale, et äriühingu arvelduskontole sularaha sissemaksed nii

kostja kui kolmanda isiku (J. Järva) poolt on automaatselt seotud sularaha väljamaksetega.

Riigikohus on mittetulundusühingu puhul selgitanud, et väljavõetud sularaha kasutamist

ühingu huvides peab tõendama juhatuse liige. Kui juhatuse liige on mittetulundusühingu

arvelduskontolt võtnud välja sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on

kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud mittetulundusühingu vara hoidmise kohustust.

Kui juhatuse liige teeb ühingu kontole sularaha sissemakseid, tuleb eeldada, et need maksed

on tehtud ühingu majandustegevuse tulemusena ja sisse makstud sularaha on ühingu vara. Ei

saa eeldada, et juhatuse liikme tehtud sissemaksed on tehtud juhatuse liikmeks oleva füüsilise

isiku poolt nende kohustuste täitmiseks, mis füüsilisel isikul ühingu ees lasuvad. Juhatuse

liikmel lasub tõendamiskoormis nii selles, millisel õiguslikul alusel kostja hageja

arvelduskontolt sularaha välja võttis, kui ka selles, millisel õiguslikul alusel kostja hageja

arvelduskontole raha kandis. Kui kostja kasutas hageja raha isiklikuks tarbeks, siis pidi kostjal

olema selleks MTÜS § 27 lg 5 kohaselt üldkoosoleku nõusolek (vt RKTKo 21.04.2021, 2-17-

3478, p 14.2).

Ringkonnakohtu hinnangul on Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka teiste äriühingute puhul.

Väljavõetud sularaha kasutamist äriühingu huvides peab tõendama praegusel juhul kostja (vt

RKTKo 10.10.2025, 2-22-3034, p 25). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja menetluses

tõendanud, et äriühingu arvelduskontolt oleks välja võetud sularaha äriühingu huvides. Kostja

ei ole ka tõendanud, millisel õiguslikul alusel on tema poolt äriühingule tehtud sissemaksed.

Selline äriühingu raha kasutamine juhatuse liikme poolt nn „võtan ja annan tagasi“ viisil ei

ole kooskõlas äriühingu huvidega.

Kui juhatuse liige teeb sissemakse äriühingu arvelduskontole, siis tuleb eeldada, et tegemist

on äriühingu varaga, mitte juhatuse liikme kohustuse täitmisega seotud rahaga.

Kui juhatuse liige on äriühingu arvelduskontolt võtnud välja sularaha ning ei ole tõendanud,

et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara

hoidmise kohustust.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tõendanud vähemalt maakohtu poolt väljamõistetud

ulatuses kahju tekkimist.

Kuna kostja ei ole näidanud, missugusel õiguslikul alusel on sularaha väljamaksed tehtud,

tuleb ilma õigusliku aluseta tehtud makseid lugeda äriühingu kahjuks. See on põhjuslikus

seoses kostja käitumisega.

9. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole menetluses tuginenud Koduküpsis

OÜ-le makstud 89 648 eurole kui kahjule, mis on äriühingule tekkinud kostja käitumise

tulemusena. Hageja on 20. detsembri 2024 menetlusdokumendis toonud esile (dtl 786), et ka

kostja esitatud pearaamat ei kajasta võlgniku tegelikku majandusliku seisu. Näiteks ei ole

pearaamatus ühtegi kannet äriühingu arvelduskontolt Koduküpsis OÜ-le tehtud tehingute

kohta. Pearaamatus ei ole selliste kannete tegemine nagu kontolt nähtub, üldse tuvastatav.

Järelikult ei ole pearaamat koostatud korrektselt.

10. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on jätnud korrektselt

lahendamata pärast hagi menetlusse võtmist toimunud haginõude vähendamise. Haginõude

vähendamine saab menetluslikult olla kas haginõude osaline tagasivõtmine või hagist osaline

loobumine, millisel juhul tuleb vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata või menetlus

lõpetada (vt RKTKo 20.03.2019, 2-14-61508, p 17).

Maakohus ei arvestanud menetluskulusid jaotades, et hageja on pärast hagi menetlusse

võtmist haginõuet vähendanud. Maakohus jaotas menetluskulud võrdeliselt hageja

vähendatud haginõude rahuldamise ulatusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna nõude

vähendamine praegusel juhul alust muuta maakohtu määratud menetluskuude jaotust. Hageja

vähendas oma nõuet kohe, kui kostja esitas vastavas ulatuses sularaha sissemaksete tegemist

kinnitavad tõendid.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

12. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ringkonnakohtus

lepingulise esindaja kulu 868 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja ajakulu oli 5 tundi

ja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja

tunnitasu mõistlik ning ajakulu põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1). Seega määrab

ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus ja mõistab

kostjalt võlgniku kasuks välja 868 eurot.

Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS

§ 177 lg 4 alusel ning mõistab kostjalt võlgniku kasuks välja ringkonnakohtus kantud

menetluskuludelt viivise kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. Ringkonnakohus andis 10. juuni 2025. a määrusega kostjale menetlusabi ja vabastas

kostja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 2100 eurot tasumisest.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb riigilõiv, mille tasumisest kostja oli

vabastatud, mõsta kostjalt TsMS § 190 lg 5 alusel riigituludesse välja. Raha riigituludesse

tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS §

179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks

kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt)