2-25-7483/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-7483

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg

16. detsember 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Hagihind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: X (ik XXX, elukoht xxx)

Hageja seaduslik esindaja: C (ik XXX, elukoht xxx, e-

post: xxx)

Kostja: Y (ik XXX, elukoht xxx, e-post: xxx)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Y`ilt X kasuks alates 14.05.2025 kuni X täisealiseks saamiseni

igakuine elatis 301,71 eurot (baassumma 282, 31 eurot, lisandub 3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot) mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

3. Välja mõistetud elatis tuleb tasuda X arvelduskontole (käesoleval ajal nr

XXXXXXXX).

Menetluskulud

4. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt ei ela lapse vanemad koos ega jaga ühist majapidamist. Laps elab

alaliselt ema juures ning kõik igapäevased kulud – toit, riided, elukoht, haridus ja tervishoid –

kannan ainult ema. Lapse isa ei osale lapse ülalpidamises ei rahaliselt ega muul viisil. Välja

mõista lapse isalt elatist lapse vajaduste katmiseks summas, mis ei ole väiksem kui kehtestatud

miinimum. Rahalised kohustused on kõigil, sealhulgas lapse emal. Iga vanem, sõltumata oma

rahalisest olukorrast, on kohustatud tagama oma lapsele vajalikud vahendid.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja vastuse kohaselt ei ole ta selle elatise summaga nõus, kuna maksab laene, mis võeti

abielu ajal koos ja olime soetasime vara, mis on nüüd lapse ema kasutuses, Ostsime materjale

lapse ema juuksurisalongi jaoks, samuti selle raha arvel oli tehtud remont lapse ema korteris.

Käesoleval ajal on arveldusarv arestitud kohtutäiturite poolt, ning kostja saab maksimaalselt

900 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 kohaselt võib kohus varaliselt

hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole. Kohus

määras asja lahendamise kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja

hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et

hageja elab oma ema juures. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem

kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise

miinimummääras muutuva suurusena. Kostja ei ole sellega nõus, kuna maksab laene mis

võeti vanemate abielu ajal.

4. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Vanemate vahelised varalised suhted ei mõjuta lapse

elatise nõuet ja selle suurust. Kui tegemist on vanemate ühisvara, sh. ühiste kohustustega, on

kostjal võimalik nõuda ühisvara jagamist ja kahju hüvitamist, kuid vanemate varalised suhted

ei mõjuta lapse ülalpidamiskohustust. Kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda

pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab

vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

5. Kohus leiab, et kostja on võimeline tasuma elatist miinimummääras ja elatise suuruse

vähendamiseks alust ei ole. MTA tõendist nähtub, et kostja sissetulek kuus on keskmiselt

1256, 24 eurot (haigushüvitistega koos 1333, 44 eurot). Välja mõistetav elatis ei moodusta

isegi poolt kostja sissetulekust. Sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu,

arvestades kostja varalist seisundit, sh. sissetulekut ja võimet sissetulekut teenida. PKS § 101

lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.

6. Elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud asjaoluga, et osa laste vajadustest on

kaetud riikliku peretoetusega. Hagi tuleb rahuldada ja hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista

igakuine elatis alates 14.05.2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras

ja muutuva suurusena. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei

ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKRKo 2-16-2343 p 13).

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

(TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

TsMS § 174 lg 1 ja 2).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks

menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/