2-25-118501/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2025. a, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-25-118501

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi G.D vastu sideteenuse

osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

247,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX);

Kostja G.D (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt G.D hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 120,70 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 68,65 eurot.

3. Mõista kostjalt G.D hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivised alates

10.09.2025 kuni põhinõude summas 120,70 eurot täitmiseni lepingujärgses määras

0,065% päevas.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude 30 eurot nõue

G.D vastu.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda 80% ulatuses ja hageja kanda 20% ulatuses.

6. Mõista kostjalt G.D hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

menetluskulud 120 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

2-25-118501

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632

lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS

§ 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS §

415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende

lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a

EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a

EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse

selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi ja kohtuasja number.

Kohtuotsuse selgitused

1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 24.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 237,62 euro saamiseks. Kohus tegi 25.07.2025 võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 08.08.2025 e-toimiku menetlemise infosüsteemi

kaudu. Võlgnik G.D esitas 10.08.2025 nõudele vastuväite. Seoses vastuväitega

lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning Pärnu Maakohtu 19.08.2025

kohtumäärusega anti nõue üle Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 25.08.2025 määrusega anti

hagejale tähtaeg esitada oma nõue G.D vastu hagiavalduse vormis.

3.

09.09.2025 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse G.D vastu

telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse ja viiviste nõudes.

Hageja nõue tuleneb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 3.09.2018 sõlmitud liitumislepingust. Elisa

Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 26.05.2023 .a. Hageja nõue koosneb

2-25-118501

põhivõlast 120,70 eurot, sissenõudmiskulust 30 eurot ja hagi esitamise ajaks kogunenud

viivisest 68,65 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule

kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääraga 0,065% päevas. Elisa Eesti

AS loovutas 16.01.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

4. Maakohtu 17.11.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus

toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte

kättetoimetamisportaalis 20.11.2025. Vastamise tähtaeg saabus 10.12.2025. Kostja ei ole

kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. Juhindudes TsMS § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

7. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude nõude ning põhjendab nõude rahuldamata

jätmist järgmiselt: VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel

sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on esitanud tõendi sellest,

et ta on saatnud kostjale nõudekirja 21.02.2025, 4.03.2025 ja 3.04.2025. Hageja on toonud

välja, et tal on tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud, mis koosnevad nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kuludest; kontaktandmete otsingu ja päringu kuludest;

võlgnikule vastamisega seotud kuludest, võlanõuete selgitamisest ja vastuväidetele

vastamisest telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kuludest ning võlanõude

avaldamisega tehtud kuludest. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal

alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab

piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist

kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja

selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2016, lk 580, 581). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kulusid kandnud. Kohtu

hinnangul ei saanud kirjade saatmine kostjale tekitada kulu 30 eurot, samuti ei nähtu hageja

poolt välja toodud asjaoludest, et hageja oleks käesoleval juhul teinud toiminguid

kontaktandmete otsinguks, võlgnikule vastamiseks või teinud võlgnikule kõnesid. Seetõttu

jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.

8. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas

hagi 80% ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda 80 % ulatuses ja hageja kanda 20

% ulatuses.

2-25-118501

9. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud

riigilõivu 100 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud õigusabikulu 20

eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude

hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule

avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842). Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu

menetluskulu 20 eurot.

11. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 2 tunni eest

338 eurot. Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus

pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kõrgema

astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla

kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne

tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020

otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on

põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas koos maksekäsu

kiirmenetluse kuluga kokku 50 eurot.

12. Kohus määrab hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 150 eurot. Kuna kohus

jättis menetluskulud kostja kanda 80 % ulatuses ja hageja kanda 20 % ulatuses, on hagejale

hüvitatavate menetluskulude suuruseks 120 eurot.

13. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik