2-24-9074/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-9074

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi C.O vastu võlgnevuse

ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3.septembri 2024.a tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8639,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja C.O (isikukood XXX )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 3. septembri 2024 tagaseljaotsus ja saata asi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 10.06.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse C.O

(kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7335,53 eurot,

intressi 407,68 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 3894,47

eurot ning viivise alates 11.06.2024 kuni põhinõude summas 7335,53 euro täitmiseni

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 18,000% aastas. Samuti palus hageja

mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS (esialgne võlausaldaja) ja C.O (kostja)

15.03.2019 laenulepingu nr 19-024884-VL, mille alusel sai kostja laenu summas 10 450

eurot. Hageja tõi esile, et esialgne võlausaldaja hindas laenulepingu sõlmimisel kostja

krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav

tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud

andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku

lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.05.2019 - 10.03.2023. Kuna kostja oma lepingulisi

kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis esialgne võlausaldaja 11.06.2021 kostjale ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud

lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja

29.06.2021 lepingu üles. Kostja on enne lepingu ülesütlemist teinud põhiosa katteks makseid

summas 3114,47 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue 7335,53 eurot.

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 18 % aastas. Lepingu ülesütlemisel oli

kostjal tasumata 2021.a aprilli- juuni intressi maksed kokku 407,68 eurot. Lepingu alusel

nõuab hageja viivist põhinõudelt 7335,53 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

alates s.o 30.06.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 10.06.2024 lepingus kokku

lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o summas 3894,47 eurot.

Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist põhinõudelt 7335,53 eurot kuni selle kohase tasumiseni

alates 09.05.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras 18 %.

Esialgne võlausaldaja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu

lõppemist lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg-s 2 sätestatust. Esialgne võlausaldaja

loovutas 16.08.2021 kostja vastu nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja

muid kõrvalnõudeid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 03.09.2024 tagaseljaotsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 15.03.2019 Swedbank AS-iga sõlmitud lepingust nr 19-024884-VL

tuleneva põhivõlgnevuse 3883,22 eurot ning viivise võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras alates 10.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

Maakohus jättis rahuldamata hagi 15.03.2019 Swedbank AS-iga sõlmitud lepingust nr 19-

024884-VL tuleneva intressi nõude 407,68 euro, viivise nõude 3894,47 euro ja

sissenõudmiskulude nõude 50 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis maakohus 34%

ulatuses kostja kanda ja 66% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulu summas 350,20 eurot, sh riigilõiv 309,40 eurot ja lepingulise esindaja kulu

40,80 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

4. Maakohus leidis, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude

ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 17-26). Kohus selgitas, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida

tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Antud

juhtumil moodustas krediidi kogukulu summas 15 055,81 eurot. Kostjal lasusid juba

laenulepingu sõlmimisel mitmed laenu- ja tarbijalepingutest tulenevad kohustused (MTÜ

Perekeskus Kontakt, Placet Group OÜ jt). Kostja suhtes oli käimas ka täitemenetlus täiteasjas

nr 026/2018/1456. Arvestades eeltoodut ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 403⁴ lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista 15.03.2019 Swedbank AS-iga sõlmitud lepingu nr 19-024884-VL alusel

võlgnevus 3883,22 eurot (laenusumma 10 450 - tagasimaksed kogusummas 6566,78) ning

viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates nõude kohtule esitamisest.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlg 3452,31 eurot, intress 407,68 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivis 3894,47 eurot ning edasiulatuv viivis alates 11.06.2024 kuni

põhinõude summas 7335,53 euro täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o

18,000% aastas, samuti menetluskulude jaotuse osas.

5.1. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti

materiaal- ja menetlusõiguse norme ning on hinnanud tõendeid pealiskaudselt ja vääralt.

Samuti ei ole maakohus lahendit piisavalt põhjendanud (TsMS § 436 lg 1, 2, 3 ja lg 4 ja § 442

lg 8). Lisaks ei või ega saa kohtuotsus olla menetlusosalistele üllatuslik. Kohus on

põhjendavas osas vaid leidnud, et kostjal lasusid juba laenulepingu sõlmimisel mitmed laenu-

ja tarbijalepingutest tulenevad kohustused ning käimas oli ka täitemenetlus täiteasjas nr

026/2018/1456, mistõttu ei saanud krediidiandjal tekkida veendumust, et kostja on

krediidivõimeline. Käesoleval juhul oli esitatud krediidianalüüsi aluseks olev kostja

pangakonto väljavõtte perioodi 01.09.2018 - 15.03.2019 osas. Hageja on hagiavalduse p-s 1.6

ja hagiavalduse lisas 5 esitanud selgitused ja tõendid, kuidas jõuti järelduseni, et kostja on

krediidivõimeline. Kostjale jäi kätte 641 eurot, s.o 58,4% sissetulekust, igapäevasteks

kulutusteks sh majapidamiskuludeks ning finantskohustused moodustasid ca 457 eurot s.o

41,6% sissetulekust. Seoses kohtu viitega, et kostjal oli täitemenetlus, märgib hageja, et

tegemist oli ühekordse nõudega, sest sissetulekute arvelt kinnipidamisi igakuiselt ei toimunud.

Ühekordne makse summas 38 eurot näitab, et eeldatavalt oli tegemist

viivistasuotsusega/trahviga väikse summana ning selle alusel ei saa võtta seisukohta, et kostja

oli seetõttu maksejõuetu. Seoses kohtu väitega, et kostjal lasusid juba laenulepingu sõlmimisel

mitmed laenu- ja tarbijalepingutest tulenevad kohustused (MTÜ Perekeskus Kontakt, Placet

Group OÜ jt), märkis hageja, et MTÜ Perekeskus Kontakt osas oli tegemist lühiajalise

laenuga summas 200 eurot, mille kostja sai 04.12.2018 ja oli ka tagasi maksnud 10.12.2018

ehk tegemist oli ühekordse lühiajalise laenuga, mis oli tagastatud ning antud kohustust seega

lepingu sõlmimise eel enam ei olnud. Ka Placet Group OÜ makse oli vaid ühekordne.

Igakuise kohustusena nähtus vaid järelmaks ca 140 eurot kuus. Seega jääb arusaamatuks

maakohtu viide mitmetele laenukohustustele. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid piisavalt

ning on kostja kontoväljavõtet hinnanud pealiskaudselt ja ebaõigesti, lugedes kostja

ühekordseid kohustusi justkui igakuisteks kohustusteks. Asjaolu, et kostja on varasemalt

laenanud, ei tähenda automaatselt, et kostja on krediidivõimetu. Hageja on tõendanud, mida

on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks teinud. Arvestades

võetava kohustuste suurust ja sisu on krediidiandja veendunud piisava hoolikusega ja

põhjalikkusega tarbija krediidivõimelisuses. Seega on krediidiandja järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning krediidileping on kehtiv ka põhinõuet ja seadusjärgset intressi

(VÕS § 94) ületavas osas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus

tuleb TsMS § 656 lg 1 p 2, TsMS § 656 lg 4 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada olenemata

apellatsioonkaebuse põhjendustest menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kuna

rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, siis tuleb asi saata maakohtule

uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes,

keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Kohtusse kutsumisena viidatud sätte tähenduses

tuleb mõista kostjale vähemalt hagimaterjalide kättetoimetamist (TsMS § 306 lg 5).

Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal

oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda

(TsMS § 306 lg 1 esimene lause). Kättetoimetamise puhul peab menetlusdokumendi

üleandmine toimuma seaduses sätestatud vormis ja olema ettenähtud vormis dokumenteeritud

(TsMS § 306 lg 2). TsMS § 307 lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates

dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole

ettenähtud teisiti. Käesoleval juhul ei nähtu tsiviilasja materjalidest ega kohtute

infosüsteemist, et maakohus oleks kostjale hagimaterjalid kätte toimetanud. Seega on

maakohus rikkunud TsMS § 656 lg 1 p-s 2 sätestatut, mis toob vältimatult kaasa kohtuotsuse

tühistamise ja asja saatmise maakohtule uueks arutamiseks.

8. TsMS § 656 lg 4 sätestab, et kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda

osa, mille peale ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas otsuse see osa tühistada.

Arvestades asjaolu, et käesoleval juhul ei ole kostja menetlusest tervikuna teadlik ega ole

saanud oma õigusi ega huve tsiviilkohtumenetluses kaitsta, on ringkonnakohtu hinnangul

tegemist sedavõrd olulise menetlusnormi rikkumisega, millega kaasneb kogu kohtuotsuse

tühistamine.

9. Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes

kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul

kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1). Samuti ei pea

ringkonnakohus analüüsima kaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1) (vt RKTKo 24.01.2018,

2-13-56825/57, p 11). Ringkonnakohus märgib siiski, et nõustub kaebuse väitega

põhjendamiskohustuse rikkumise kohta. Kuigi TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha

tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kehtib see üksnes juhul, kui kohus rahuldab

tagaseljaotsusega hagi täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse rahuldamata,

tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt

põhjendada (vt TsMS komm II, § 444, p 3.4 c). TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus

olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus

seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjaoludega. Kui kohus ei

nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada. Maakohus on teinud otsuse ilma

kirjeldava osata ning on põhjendavas osas viidanud üksnes üldsõnaliselt üksikutele kostja

kohustustele ning täitemenetlusele, millest on teinud järelduse, et kostja ei olnud

krediidivõimeline. Maakohus on jätnud hagi rahuldamata jätmise olulises ulatuses

põhjendamata ja hageja väidetele vastamata. Ringkonnakohtu hinnangul võis selline

põhjendamiskohustuse ulatuslik rikkumine tuua kaasa ebaõige kohtulahendi.

10. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks, määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi menetluskulude jaotuse ja TsMS §

174 lg 6 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus vastavalt asja uue

läbivaatamise tulemusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov