2-10-57941/93 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov ja Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-10-57941

Kohtuasi

V.S `i kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

V.S `i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) V.S (isikukood XXX)

Võlausaldajad:

AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline

esindaja Martin Velling

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (kustutatud,

registrikood 10221469, dokumentide hoidja Nordea Bank

Abp Eesti filiaal)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määruse resolutsiooni otsustusega

vabastada võlgnik V.S usaldusisiku kohustustest.

2. Täiendada Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määrust menetluskulude jaotuse osas ja

jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

3. Muuta Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määruse resolutsiooni punkti 2 sõnastust ning

sõnastada see vastavalt tervikresolutsiooni punktis 5.3 sätestatule.

4. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määruse resolutsioon muutmata,

kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.

5. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

5.1. Lõpetada V.S `i kohustustest vabastamise menetlus.

5.2. Vabastada V.S usaldusisiku kohustustest.

5.3. Jätta V.S vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

5.4. Avaldada teade kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja V.S `i

kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5.5. Jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste enda kanda.

6. Jätta V.S `i määruskaebus rahuldamata.

7. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste enda

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. V.S (võlgnik) esitas 22.11.2010 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 27.12.2010 määrusega kuulutati välja V.S ´i pankrot.

2. Pärnu Maakohtu 21.01.2013 määrusega lõpetati V.S-i pankrotimenetlus raugemise tõttu.

Võlgniku pankrotimenetluses jäid rahuldamata AS SEB Pank nõue summas 68 117,02 eurot

ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal nõue summas 1290,44 eurot.

Sama määrusega algatati pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetlus ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

3. Maakohus saatis 13.01.2016 võlgnikule kohtunõude koos usaldusisiku aruande blanketiga

perioodi 2013 kuni 2015 kohta andmete esitamiseks. Samas kirjas selgitas maakohus, et teabe

andmata jätmise tagajärjena võib kohus keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamast.

4. Võlgnik esitas 22.02.2016 usaldusisiku aruande perioodi 21.01.2013 kuni 31.12.2015

kohta. Selle kohaselt elab võlgnik Soome Vabariigis, tal on kaks alaealist last ning ta on 4-

kuuse lapsega kodune (emapuhkusel). Võlgnikul on kaks arvet Nordea Bank’is ja SEB

pangas, kuid ta ei kasuta neid. Vara võlgnikul ei ole. Väljamakseid võlausaldajatele ei ole

tehtud. Mistahes dokumente/tõendeid võlgnik koos aruandega ei esitanud.

5. Maakohus saatis võlgnikule 06.04.2016 kirja, milles nõudis täiendavaid andmeid 2013 ja

2014 aastal töötamise või töö otsimisega seotud tegevuse kohta.

6. Maakohus saatis 04.04.2017 võlgnikule kohtunõude koos vastava blanketiga 2016 aasta

kohta aruande esitamiseks ning märkis, et edaspidi tuleb esitada aruanne eelmise aasta kohta

iga aasta 01. veebruariks. Samas kirjas selgitas maakohus, et teabe andmata jätmisel keeldub

kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kuna võlgnik

ei esitanud usaldusisiku aruannet kohtu poolt nõutud tähtajaks, saatis maakohus 27.09.2017

võlgnikule uue kirja, milles kohustas esitama aruande hiljemalt 27.10.2017 ning selgitas taas

teabe andmata jätmise tagajärgi.

7. Võlgnik esitas 03.10.2017, 01.02.2018 ja 17.01.2019 usaldusisiku aruanded vastavalt 2016,

2017 ja 2018 aasta kohta. Kõikide aruannete kohaselt on tal kaks alaealist last ning ta on

väiksema lapsega kodune (emapuhkusel) ja mehe poolt ülalpeetav. Vara ta ei oma ja

olemasolevaid arveldusarveid ei kasuta. Mistahes tõendeid/dokumente võlgnik koos

aruandega ei esitanud.

8. Võlgnik esitas 06.01.2020 usaldusisiku aruande 2019 aasta kohta. Selle kohaselt on ta

endiselt töötu, kuid otsib tööd ning käib laohoidja ja logistika koolitusel. Mistahes

tõendeid/dokumente võlgnik koos aruandega ei esitanud.

9. Maakohus saatis 16.01.2020 võlgnikule kohtunõude, milles kohustas võlgnikku esitama

kohtule kirjalikult perioodi 07.02.2013 – 31.12.2019 kohta andmed sissetulekute, töö otsimise

ja töötuna arvel olemise kohta ning pangakonto väljavõtted. Maakohus märkis, et kuigi

võlgnik on aruandeid esitanud, ei nähtu nendest tema sissetulekud, ning selgitas, et

sissetulekud on ka erinevad toetused ja muud isikule laekuvad rahad s.h. ka need, millele

vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 131 ja §-le 132 ei saa sissenõuet pöörata.

Samas kirjas selgitas kohus võlgnikule teabe andmise ja tulutoova tegevusega tegelemise

kohustust ning kohustas võlgnikku esitama andmeid töö otsimise ja töötuna arveloleku kohta.

Lisaks andis maakohus võlgnikule tähtaja lõpparuande ja kohustustest vabastamise taotluse

esitamiseks.

Sama kirjaga kohustas kohus võlgnikku ilmuma kohtusse oma kohustuste täitmise kohta

vande all teabe andmisele ning selgitas, et vastasel juhul keeldub kohus võlgnikku kohustusest

vabastamast.

10. Võlgnik teatas 21.02.2020 kohtule, et ei saa ärakuulamisele tulla rahalistel põhjustel ja

lapse haiguse tõttu. Pangakontode väljavõtteid ei ole samuti võimalik rahalistel põhjustel

esitada.

11. Võlgnik esitas 15.02.2020 taotluse kohustustest vabastamiseks ja lõpparuande. Selle

kohaselt elab võlgnik Soome Vabariigis, on üksikema ja saab Soome Vabariigi poolt

toimetulekutoetusi.

12. Maakohus tegi päringuid võlgniku sissetulekute ja majandusliku seisundi kontrollimiseks

Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile ja Töötukassale ning Eestis tegutsevatesse

krediidiasutustesse.

Nimetatud asutustelt saadud vastuste kohaselt ei ole võlgnik tuludeklaratsioone esitanud.

Võlgnikule väljamaksete tegemist ei ole deklareeritud. Alates 2021. aastast hakati võlgnikule

maksma lapsetoetust. Arvelduskontodel toimingud praktiliselt puudusid (v.a Swedbank kontol

alates 16.02.2021).

13. Maakohus kohustas 12.04.2024 kohtunõudes võlgnikku esitama andmed tema praeguse

elukoha ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta, samuti kõigi perioodil 21.01.2013 kuni

käesoleva ajani Soomes kasututavate pangakontode väljavõtted, sh teiste isikute

pangakontode väljavõtted juhul, kui võlgniku sissetulek sinna laekub.

14. Võlgniku 29.04.2024 vastuse kohaselt on tema andmed kättesaadavad rahvastikuregistrist

ning Soome pangakonto väljavõtteid ei saa ta esitada, kuna kasutab esimese lapse isa Soome

pangakontot. Väljamakseid võlausaldajatele ei ole tehtud majanduslike võimaluste puudumise

tõttu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

15. Pärnu Maakohus lõpetas 27.05.2024 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse ja jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

16. Maakohus kohaldas kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni ja

põhjendas võlgniku kohustustest vabastamata jätmist järgmiselt.

17. Maakohus tuvastas, et võlgniku pankrotimenetluses jäid võlausaldajate tunnustatud

nõuded rahuldamata kokku 69 407,46 euro ulatuses: AS SEB Pank nõue summas 68 117,02

eurot ja Nordea Bank Finland PIc Eesti filiaali (kustutatud) nõue summas 1290,44 eurot.

Kohustustest vabastamise menetluse perioodil ei ole võlausaldajatele ühtegi väljamakset

tehtud.

17.1. Kohus möönis, et selles asjas on jäänud menetluse lõpetamine venima, kuid see ei

mõjutanud võlgniku kohustustest vabanemise võimalusi. PankrS § 175 lg-s 1 märgitud

kohustustest vabastamise menetluse üldine viie aastane tähtaeg lõppes 21.01.2018.

17.2. Maakohus asus seisukohale, et võlgnik ei ole täitnud kohustust tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsida. Võlgnik ei ole avaldanud ega tõendanud, et

on otsinud piisava sissetulekuga tööd. Kohtu kogutud andmetest (päringud Maksu- ja

Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja pankadele) nähtub, et võlgnikul

ei olnud kogu kohustustest vabastamise perioodil Eestis mingit sissetulekut. Võlgnik elas

kogu kohustustest vabastamise menetluse aja Soomes, kuid ei ole avaldanud ega tõendanud,

milliseid sissetulekuid ja toetusi talle Soomes maksti ega esitanud pangakontode väljavõtteid.

Samuti ei selgitanud võlgnik, millistest allikatest pärinevad ja mis summades maksed laekusid

teiste isikute kontodele, mida võlgnik kasutas. Võlgnik sisuliselt varjas sissetulekuid ja

keeldus kohtule oma majandusliku seisundi kohta andmete/tõendite esitamisest.

17.3. Võlgnik ei ole alates 2013 aastast teinud võlausaldajatele mitte ühtegi väljamakset, kuigi

ta enda väidetel töötas perioodil 2013-2014 (enne teise lapse sündi 2015 oktoobris) poole

kohaga. Võlgnik ei ole põhjendanud, miks ta oli võlgadest vabastamise menetluse kestel mehe

ülalpeetav ja töötas Soomes üksnes poole kohaga, teenides miinimumpalka (mille suurust ta

samuti ei ole avaldanud).

17.4. Kohus on võlgnikule tema kohustusi selgitanud. Võlgnik aga täitis aruannete esitamise

kohustust osaliselt, esitades aruandeid viivitusega ja kohtu täiendava nõudmise peale.

17.5. Võlgnik jättis kohtu kutsel tulemata vande all selgitusi andma. Seetõttu ei esine

kohustustest vabastamata jätmiseks PankrS § 175 lg-st 3 tulenevat piirangut.

17.6. Võlgnik on kohustusi süüliselt rikkunud ning on olnud oma kohustuste täitmisel

vähemalt raskelt hooletu. Kohus on võlgnikule korduvalt kohustusi selgitanud, andnud

tähtaegu ja kutsunud võlgnikku vande all selgitusi andma ning seejuures korduvalt hoiatanud

võlgnikku, et kohtu nõudmiste täitmata jätmise tagajärjeks võib olla kohustustest vabastamata

jätmine. Seega teadis võlgnik oma kohustusi ning pidi teadma ka kohustuste rikkumise

tagajärge, kuid ei hoolinud sellest.

17.7. Võlausaldajate nõudeid ei ole vähendatud ning raha saamata jäämine kahjustab

võlausaldajate huve.

17.8. Lisaks asus maakohus seisukohale, et kohustustest vabastamata jätmiseks annab aluse

ka PankrS § 175 lg 4, kuna võlgnik ei tulnud kohtu määratud tähtaja jooksul vande all

selgitusi andma.

17.9. Maakohtu hinnangul ei ole võlgnik soovinud kohustuste täitmiseks pingutada ega

näidanud üles head tahet võlausaldajate nõudeid osaliseltki rahuldada.

Määruskaebus

18. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

18.1. Võlgniku hinnangul on määrus ebaõige, kuna menetlus on kestnud pikalt. PankrS § 175

lg 51 kohaselt ei oleks kohustustest vabastamise menetlus tohtinud kesta üle 7 aasta. Pikema

menetlusega pandi võlgnik ebavõrdsesse olukorda.

18.2. Maakohus oleks pidanud võlgniku kohustustest vabastama, kuna kõik nõuded on

aegunud. Võlgnik palub kohaldada nõuetele aegumist.

18.3. Vale on maakohtu väide, mille kohaselt ei ilmunud võlgnik ärakuulamisele. Võlgnik

selgitas maakohtule, et kohtu poolt pakutud kuupäeval ei saa ta rahalistel põhjustel ja lapse

haiguse tõttu Eestisse tulla.

18.4. Võlgnik ei nõustu maakohtuga selles, et ta ei ole esitanud kohtule tõendeid või selgitusi.

Võlgnik esitas kõik tähtaegselt ja nõuetekohaselt.

Menetlusosaliste seisukohad

19. AS SEB Pank teatas kohtule, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

palus selle jõusse jätta.

20. Julianus Inkasso OÜ, kes on enda väitel omandanud Nordea Bank Finland Plc Eesti

filiaali nõude võlgniku vastu, teatas kohtule, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluse edasine käik

21. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada otsustusega

vabastada võlgnik usaldusisiku kohustustest ning samuti menetluskulude jaotusega, samuti

tuleb täpsustada määruse resolutsiooni punkti 2 sõnastust. Muus osas tuleb maakohtu määrus

jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 ja TsMS § 659 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta

maakohtu määruse põhjendusi võlgniku kohustuste rikkumise ja kohustustest vabastamata

jätmise aluste osas. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

23. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus koos võlgadest vabastamise menetluse algatamise

avaldusega esitatud 22.11.2010 (dtl 36) ja taotlus kohustustest vabastamiseks 04.02.2020 (dtl

76) ehk enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) jõustumist 01.07.2022. Seega on

maakohus vastavalt FiMS § 68 lg-le 2 kohaldanud õigesti kuni 30.06.2022 kehtinud

pankrotiseaduse redaktsiooni.

24. Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamata tuginedes PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel

tulutoova tegevusega tegelemise või selle otsimise kohustuse (PankrS § 173 lg-s 1), kohtule

teabe andmise kohustuse (PankrS § 173 lg-s 2) ning tulu loovutamise ja väljamaksete

tegemise kohustuse (PankrS § 173 lg 3 ja PankrS § 172 lg 2) rikkumisele ning lisaks PankrS §

175 lg 4 alusel vande all teabe andmise kohustuse rikkumisele.

25. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Samuti peab kohus PankrS § 175 lg 4 järgi keelduma võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet

kohustuste täitmise kohta. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused,

mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-

16, p. 15).

26. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda

tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsida (PankrS § 173 lg 1) ning kohtule teabe

andmise kohustust (PankrS § 173 lg 2) ega pea vajalikuks korrata kõiki maakohtu vastavaid

põhjendusi (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Kohtutoimikust nähtuv ei kinnita

võlgniku määruskaebuses esitatud väidet, mille kohaselt on ta esitanud kõik selgitused ja

tõendid nõuetekohaselt.

26.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et võlgnik ei ole vaatamata kohtu

korduvatele selgitustele (vt nt 06.04.2016 kohtunõue, dtl 45 ja 16.01.2020 kohtunõue, dtl 65)

esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et ta oleks töötanud piisava sissetulekuga töökohal

või otsinud piisava sissetulekuga tööd enne emapuhkusele jäämist 2015 aastal ja pärast seda

(PankrS § 173 lg 1 rikkumine).

26.2. Vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele ja selgitustele (vt al 2016 aastast kohtu poolt

võlgnikule saadetud aruande blankette, millele oli eeltäidetult märgitud, et aruandele tuleb

lisada pangakontode täielik väljavõte dtl 43, dtl 52 ja dtl 58, samuti 16.01.2020 kohtunõue, dtl

65 ja 12.04.2024 kohtunõue, dtl 86) ei ole võlgnik esitanud teavet enda sissetulekute kohta

ega ühtegi pangakonto väljavõtet. Võlgniku täidetud usaldusisiku aruande blanketid on

napisõnalised ega anna sisulist teavet ei võlgniku sissetulekute ega tulutoova tegevusega

tegelemise või selle otsimise kohta. Selliste aruannete esitamist ei saa pidada PankrS § 173 lg-

s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse täitmiseks. Samuti ei ole võlgnik esitanud kohtule

panagakontode väljavõtteid. Seejuures on paljasõnaline võlgniku väide, mille kohaselt ei ole

tal võimalik pangakontode väljavõtteid esitada selleks rahaliste vahendite puudumise tõttu.

Esitatud ei ole ka andmeid selle kohta, mis sissetulekud ja kui suures summas kolmanda isiku

või tema enda pangakontole laekuvad.

26.3. Seega tuleb asuda seisukohale, et võlgnik ei ole esitanud kohtu küsitud andmeid oma

sissetulekute ega töö otsimise kohta, ega esitanud kohtu nõutud dokumente (PankrS § 173 lg 2

rikkumine).

27. Maakohus heitis võlgnikule ette ka PankrS § 172 lg-s 2 ja PankrS § 173 lg-s 3 sätestatud

tulu loovutamise ja väljamaksete tegemise kohustuse rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei

saa siinses asjas võlgnikule nimetatud sätete rikkumist ette heita. Selleks, et tuvastada, kas

võlgnik rikkus PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud kohustust, tuleb esmalt tuvastada võlgniku tulu

suurus ning alles seejärel saab hinnata, kas võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid

vastavalt PankrS § 173 lg-tele 4 ja 5 või jättis endale tulust suurema osa, kui on seadusega ette

nähtud (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942, p 23 ja TlnRnKo 08.12.2023, 2-16-579, p 39).

Maakohus ei ole seda teinud ega saanudki teha, kuna võlgnik ei esitanud teavet enda

sissetulekute kohta. Seega ei ole käesolevas asjas võimalik võlgnikule tulu loovutamise

kohustuse rikkumist ette heita.

27.1. Samuti ei ole võlgnikule võimalik ette heita PankrS § 172 lg-s 2 sätestatud väljamaksete

tegemise kohustuse rikkumist, sest tegemist on usaldusisiku, mitte võlgniku, kohustusega.

PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt on kohustustest vabastamise keeldumise aluseks PankrS §-s

173 sätestatud kohustuste rikkumine. Usaldusisiku PankrS § 172 järgsete kohustuste

rikkumine ei saa mõjutada võlgniku kohustustest vabastamata jätmist vaatamata sellele, et

käesolevas asjas täitis võlgnik ka usaldusisiku kohustusi. Kohustustest vabastamisest

keeldumise aluseks ei saa olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda

usaldusisiku rolli täites (vt TlnRnKm 08.08.2024, 2-19-4172/72 p. 15.4.). Kolleegium

muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi.

28. Maakohus leidis, et praegusel juhul esineb võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks

ka PankrS § 175 lg-st 4 tulenev alus, kuna võlgnik jättis kohtu kutsel tulemata vande all

selgitusi andma. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. PankrS § 175 lg 4 kohaldamiseks peab

kohus muu hulgas selgitama, millise teabe vande all andmata jätmise tõttu kohus menetluse

lõpetab (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16 p. 19). See tähendab, et menetlusdokumendis,

millega kohus kohustab võlgnikku ilmuma kohtusse ärakuulamisele ja hoiatab, et

ärakuulamisele ilmumata jätmise korral keeldub kohus teda kohustustest vabastamast, peab

ühtlasi nähtuma, millise teabe osas võlgnikku plaanitakse ära kuulata ja millise teabe vande

all andmata jätmise korral kohus PankrS § 175 lg 4 alusel menetluse lõpetab (TlnRnKm

07.06.2023, 2-19-4019/57 p. 17). Praegusel juhul kohustas maakohus 16.01.2020 kirjas

võlgnikku esitama andmed kirjalikult koos tõenditega töö otsimise, töötuna arveloleku ja

sissetulekute kohta. Samas kirjas kohustas kohus võlgnikku ilmuma kohtusse, et anda vande

all teavet oma kohustuste täitmise kohta, ning hoiatas, et teabe tähtajaks andmata jätmise

korral keeldub kohus PankrS § 175 lg 4 järgi teda kohustustest vabastamast (dtl 65-66).

Maakohus ei täpsustanud, millist teavet peab võlgnik lisaks samas kirjas kirjalikult küsitud

teabele andma ärakuulamisel ja konkreetselt millise teabe vande all andmata jätmise korral

kaasneb PankrS § 175 lg 4 alusel menetluse lõpetamine. Seega ei olnud arusaadav, millise

teabe osas võlgnikku plaanitakse ära kuulata ja millise teabe vande all andmata jätmise korral

kohus PankrS § 175 lg 4 alusel menetluse lõpetab, mistõttu on praegusel juhul PankrS § 175

lg 4 alusel kohustustest vabastamata jätmine põhjendamatu. Kolleegium muudab selles osas

maakohtu määruse põhjendusi.

29. Kuigi ringkonnakohus asus eelnevas seisukohale, et PankrS § 175 lg-s 4 sätestatud

rikkumist ei ole praegusel juhul võimalik võlgnikule ette heita, märgib kolleegium vastuseks

määruskaebuses esitatud väitele ärakuulamisele mitteilmumise põhjuste osas siiski järgmist.

Võlgnik on küll väitnud, et tal ei olnud võimalik tulla ärakuulamisele lapse haiguse ja

rahaliste probleemide tõttu, kuid ei ole vastavaid asjaolusid mistahes viisil tõendanud. Seega

on võlgniku väide põhistamata.

29.1. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku ärakuulamine on oluline ka PankrS § 175 lg 3

kohaselt. Kohtunõudes, millega maakohus kutsus võlgniku suulisele ärakuulamisele (dtl 65)

kohustas kohus võlgnikku esitama ka kirjalikult andmed oma sissetulekute, tulutoova

tegevusega tegelemise või selle otsimise kohta. Lisaks küsis maakohus võlgnikult 12.04.2024

kohtunõudes (dtl 86) andmeid tema elukoha, väljamaksete, pangakontode kohta. Seega oli

võlgnikul võimalik esitada enne lahendi tegemist kõik avalduse lahendamiseks tähtsust

omavad asjaolud kirjalikult (TsMS § 477 lg-le 4, vt ka RKTKm nr 3-2-1-49-16, p 16) ning

võlgniku ärakuulamise nõue on täidetud olenemata suulisele ärakuulamisele mitteilmumisest.

30. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt annab võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks aluse

PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste süüline rikkumine ning sellega võlausaldajate huvide

kahjustamine. Riigikohtu praktika kohaselt on PankrS § 175 lg 2 p-s 2 peetud silmas võlgniku

raskelt süülist käitumist (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Raske süülise käitumise

all tuleb mõista rasket hooletust võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 või tahtlust VÕS § 104 lg

5 järgi.

Maakohus selgitas võlgnikule korduvalt tema kohustust esitada kohtule teave ja tõendid mh

sissetulekute kohta, sh selgitas kohus, mis on sissetulekuna käsitletav (vt nt dtl 65). Samuti on

kohus korduvalt palunud võlgnikul esitada enda või temaga seotud isikute pangakonto

väljavõtted. Kohtu kirju ja nende hulka arvestades tuleb asuda seisukohale, et võlgnik pidi aru

saama, mida täpselt ta kohtule esitama peab. Viimast kinnitab seegi, et võlgnik esitas

paljasõnalised vastuargumendid selles osas, miks ta näiteks kohtu nõutud pangakonto

väljavõtteid esitada ei saa (vt nt dtl 83 ja dtl 166), kuid dokumente ei esitanud ega ka

põhistanud mitte kuidagi nende esitamata jätmist. Seejuures jättis võlgnik küsitud andmed ja

dokumendid esitamata vaatamata kohtu hoiatusele jätta võlgnik teabe esitamata jätmisel

kohustustest vabastamata. Siinset arvestades tuleb asuda seisukohale, et võlgnik pidi teadma

nii oma kohustusi kui kohustuste rikkumise tagajärge, kuid jättis sellegipoolest oma

kohustused täitmata. Kirjeldatud võlgniku käitumine on käsitatav vähemalt raske hooletusena

ja seega oli võlgniku rikkumine süüline.

31. Teabe andmise kohustuse rikkumine ja tulutoova tegevusega tegelemata jätmine tõid

kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, mis seisnes selles, et võlausaldajatele jäid

väljamaksed tegemata (vt RKTKm, 02.11.2016, 3-2-1-31-16,p 17). Võlgnik ei ole

võlausaldajatele kogu menetluse jooksul ühtegi väljamakset teinud.

32. Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele pika menetluse osas maakohtus selgitab

kolleegium järgmist. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus üldjuhul võlgniku kohustustest

vabastamise võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest. Lisaks võib kohus pikendada PankrS § 175 lg 51 järgi menetlust ja

määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest

vabastamise avaldus uuesti läbi, kuid see tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat

menetluse algatamisest. Seega on iseenesest õige võlgniku väide, mille kohaselt võib

kohustustest vabastamise menetlus kesta maksimaalselt seitse aastat. Samas esitas võlgnik

PankrS § 175 lg 1 sätestatud taotluse kohustusest vabastamiseks 04.02.2020. Lahendi

tegemine hiljem seaduses sätestatud tähtajast ei anna iseseisvat alust võlgniku kohustustest

vabastamiseks. Nimetatud tähtajad tähendavad eelkõige seda, et vastaval perioodil tuleb

kohtul hinnata võlgniku käitumist ning seda sõltumata sellest, kui pikalt on asi kohtu

menetluses (TlnRnKm 14.06.2022, 2-11-4924 p. 12).

32.1. Käesolev võlgadest vabastamise menetlus algas 21.01.2013 määrusega ning maakohus

ei ole menetlust pikendanud. Seega tuli hinnata võlgniku kohustuste täitmist viieaastase

perioodi vältel, s.o perioodil 21.01.2013 kuni 21.01.2018. Vaidlustatava määruse p-s 18 ongi

maakohus õigesti tuvastanud, et PankrS § 175 lg-s 1 märgitud kohustustest vabastamise

menetluse üldine viie aastane tähtaeg lõppes 21.01.2018. Kuigi käesolev kohtumenetlus kestis

pikemalt kui viis aastat ning maakohus on esitanud võlgnikule kohtunõudeid ka pärast

viieaastase perioodi lõppu, ei ole võlgnik esitanud dokumente oma sissetulekute kohta

Soomes ajavahemiku 21.01.2013-21.01.2018 kohta ega ka hilisema perioodi kohta. Seega

jättis maakohus võlgniku õigesti kohustustest vabastamata.

33. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses ei hinda kohus

võlausaldajate nõuete põhjendatust ega võta seisukohta nõuetele esitatud vastuväidete, sh

aegumise vastuväite, osas.

34. PankrS § 172 lg 4 kohaselt vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Maakohus

ei ole seda teinud, mistõttu täiendab kolleegium maakohtu määrus resolutsiooni võlgniku kui

usaldusisiku kohustustest vabastamise otsustusega.

35. Äriregistrist nähtuvalt on võlausaldaja Nordea Bank Finland PIc Eesti filiaal kustutatud

ning kohtule on avaldatud, et nõue võib kuuluda uuele võlausaldajale Julianus Inkasso OÜ

(registrikoodiga 10686553). Ringkonnakohus andis korduvalt Julianus Inkasso OÜ-le

võimaluse tõendada enda õigusjärglust, kuid tema poolt esitatu alusel ei ole võimalik üheselt

veenduda, et Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali nõue võlgniku vastu summas 1290,44

eurot kuulub Julianus Inkasso OÜ-le. Seetõttu tuleb käesoleva asja menetlusosaliseks märkida

võlausaldaja Nordea Bank Finland PIc Eesti filiaal (kustutatud).

36. Maakohus ei ole vaidlustatavas määruses märkinud menetluskulude jaotust, rikkudes

seeläbi TsMS § 173 lg 1 esimest lauset. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrust selles osas

täiendada. Arvestades kohustustest vabastamise menetluse olemust, peab ringkonnakohus

õiglaseks jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS §

172 lg 1). Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt

kindlaks määrata.

37. Käesoleva määruse peale saab PankrS § 175 lg 6 järgi esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)