2-10-57941/93 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTäiendada Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määrust menetluskulude jaotuse osas ja Muuta Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määruse resolutsiooni punkti 2 sõnastust ning
Legislator headnote
AI generated2-10-57941/93 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Täiendada Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määrust menetluskulude jaotuse osas ja Muuta Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määruse resolutsiooni punkti 2 sõnastust ning
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov ja Krista Kirspuu
Määruse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-10-57941
Kohtuasi
V.S `i kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
V.S `i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) V.S (isikukood XXX)
Võlausaldajad:
AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline
esindaja Martin Velling
Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (kustutatud,
registrikood 10221469, dokumentide hoidja Nordea Bank
Abp Eesti filiaal)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Täiendada Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määruse resolutsiooni otsustusega
vabastada võlgnik V.S usaldusisiku kohustustest.
2. Täiendada Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määrust menetluskulude jaotuse osas ja
jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
3. Muuta Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määruse resolutsiooni punkti 2 sõnastust ning
sõnastada see vastavalt tervikresolutsiooni punktis 5.3 sätestatule.
4. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määruse resolutsioon muutmata,
kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
5. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
5.1. Lõpetada V.S `i kohustustest vabastamise menetlus.
5.2. Vabastada V.S usaldusisiku kohustustest.
5.3. Jätta V.S vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
5.4. Avaldada teade kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja V.S `i
kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.5. Jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste enda kanda.
6. Jätta V.S `i määruskaebus rahuldamata.
7. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste enda
kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1. V.S (võlgnik) esitas 22.11.2010 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest
vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 27.12.2010 määrusega kuulutati välja V.S ´i pankrot.
2. Pärnu Maakohtu 21.01.2013 määrusega lõpetati V.S-i pankrotimenetlus raugemise tõttu.
Võlgniku pankrotimenetluses jäid rahuldamata AS SEB Pank nõue summas 68 117,02 eurot
ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal nõue summas 1290,44 eurot.
Sama määrusega algatati pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise
menetlus ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
3. Maakohus saatis 13.01.2016 võlgnikule kohtunõude koos usaldusisiku aruande blanketiga
perioodi 2013 kuni 2015 kohta andmete esitamiseks. Samas kirjas selgitas maakohus, et teabe
andmata jätmise tagajärjena võib kohus keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest vabastamast.
4. Võlgnik esitas 22.02.2016 usaldusisiku aruande perioodi 21.01.2013 kuni 31.12.2015
kohta. Selle kohaselt elab võlgnik Soome Vabariigis, tal on kaks alaealist last ning ta on 4-
kuuse lapsega kodune (emapuhkusel). Võlgnikul on kaks arvet Nordea Bank’is ja SEB
pangas, kuid ta ei kasuta neid. Vara võlgnikul ei ole. Väljamakseid võlausaldajatele ei ole
tehtud. Mistahes dokumente/tõendeid võlgnik koos aruandega ei esitanud.
5. Maakohus saatis võlgnikule 06.04.2016 kirja, milles nõudis täiendavaid andmeid 2013 ja
2014 aastal töötamise või töö otsimisega seotud tegevuse kohta.
6. Maakohus saatis 04.04.2017 võlgnikule kohtunõude koos vastava blanketiga 2016 aasta
kohta aruande esitamiseks ning märkis, et edaspidi tuleb esitada aruanne eelmise aasta kohta
iga aasta 01. veebruariks. Samas kirjas selgitas maakohus, et teabe andmata jätmisel keeldub
kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kuna võlgnik
ei esitanud usaldusisiku aruannet kohtu poolt nõutud tähtajaks, saatis maakohus 27.09.2017
võlgnikule uue kirja, milles kohustas esitama aruande hiljemalt 27.10.2017 ning selgitas taas
teabe andmata jätmise tagajärgi.
7. Võlgnik esitas 03.10.2017, 01.02.2018 ja 17.01.2019 usaldusisiku aruanded vastavalt 2016,
2017 ja 2018 aasta kohta. Kõikide aruannete kohaselt on tal kaks alaealist last ning ta on
väiksema lapsega kodune (emapuhkusel) ja mehe poolt ülalpeetav. Vara ta ei oma ja
olemasolevaid arveldusarveid ei kasuta. Mistahes tõendeid/dokumente võlgnik koos
aruandega ei esitanud.
8. Võlgnik esitas 06.01.2020 usaldusisiku aruande 2019 aasta kohta. Selle kohaselt on ta
endiselt töötu, kuid otsib tööd ning käib laohoidja ja logistika koolitusel. Mistahes
tõendeid/dokumente võlgnik koos aruandega ei esitanud.
9. Maakohus saatis 16.01.2020 võlgnikule kohtunõude, milles kohustas võlgnikku esitama
kohtule kirjalikult perioodi 07.02.2013 – 31.12.2019 kohta andmed sissetulekute, töö otsimise
ja töötuna arvel olemise kohta ning pangakonto väljavõtted. Maakohus märkis, et kuigi
võlgnik on aruandeid esitanud, ei nähtu nendest tema sissetulekud, ning selgitas, et
sissetulekud on ka erinevad toetused ja muud isikule laekuvad rahad s.h. ka need, millele
vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 131 ja §-le 132 ei saa sissenõuet pöörata.
Samas kirjas selgitas kohus võlgnikule teabe andmise ja tulutoova tegevusega tegelemise
kohustust ning kohustas võlgnikku esitama andmeid töö otsimise ja töötuna arveloleku kohta.
Lisaks andis maakohus võlgnikule tähtaja lõpparuande ja kohustustest vabastamise taotluse
esitamiseks.
Sama kirjaga kohustas kohus võlgnikku ilmuma kohtusse oma kohustuste täitmise kohta
vande all teabe andmisele ning selgitas, et vastasel juhul keeldub kohus võlgnikku kohustusest
vabastamast.
10. Võlgnik teatas 21.02.2020 kohtule, et ei saa ärakuulamisele tulla rahalistel põhjustel ja
lapse haiguse tõttu. Pangakontode väljavõtteid ei ole samuti võimalik rahalistel põhjustel
esitada.
11. Võlgnik esitas 15.02.2020 taotluse kohustustest vabastamiseks ja lõpparuande. Selle
kohaselt elab võlgnik Soome Vabariigis, on üksikema ja saab Soome Vabariigi poolt
toimetulekutoetusi.
12. Maakohus tegi päringuid võlgniku sissetulekute ja majandusliku seisundi kontrollimiseks
Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile ja Töötukassale ning Eestis tegutsevatesse
krediidiasutustesse.
Nimetatud asutustelt saadud vastuste kohaselt ei ole võlgnik tuludeklaratsioone esitanud.
Võlgnikule väljamaksete tegemist ei ole deklareeritud. Alates 2021. aastast hakati võlgnikule
maksma lapsetoetust. Arvelduskontodel toimingud praktiliselt puudusid (v.a Swedbank kontol
alates 16.02.2021).
13. Maakohus kohustas 12.04.2024 kohtunõudes võlgnikku esitama andmed tema praeguse
elukoha ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta, samuti kõigi perioodil 21.01.2013 kuni
käesoleva ajani Soomes kasututavate pangakontode väljavõtted, sh teiste isikute
pangakontode väljavõtted juhul, kui võlgniku sissetulek sinna laekub.
14. Võlgniku 29.04.2024 vastuse kohaselt on tema andmed kättesaadavad rahvastikuregistrist
ning Soome pangakonto väljavõtteid ei saa ta esitada, kuna kasutab esimese lapse isa Soome
pangakontot. Väljamakseid võlausaldajatele ei ole tehtud majanduslike võimaluste puudumise
tõttu.
Maakohtu määrus ja põhjendused
15. Pärnu Maakohus lõpetas 27.05.2024 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse ja jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
16. Maakohus kohaldas kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni ja
põhjendas võlgniku kohustustest vabastamata jätmist järgmiselt.
17. Maakohus tuvastas, et võlgniku pankrotimenetluses jäid võlausaldajate tunnustatud
nõuded rahuldamata kokku 69 407,46 euro ulatuses: AS SEB Pank nõue summas 68 117,02
eurot ja Nordea Bank Finland PIc Eesti filiaali (kustutatud) nõue summas 1290,44 eurot.
Kohustustest vabastamise menetluse perioodil ei ole võlausaldajatele ühtegi väljamakset
tehtud.
17.1. Kohus möönis, et selles asjas on jäänud menetluse lõpetamine venima, kuid see ei
mõjutanud võlgniku kohustustest vabanemise võimalusi. PankrS § 175 lg-s 1 märgitud
kohustustest vabastamise menetluse üldine viie aastane tähtaeg lõppes 21.01.2018.
17.2. Maakohus asus seisukohale, et võlgnik ei ole täitnud kohustust tegeleda mõistlikult
tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsida. Võlgnik ei ole avaldanud ega tõendanud, et
on otsinud piisava sissetulekuga tööd. Kohtu kogutud andmetest (päringud Maksu- ja
Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja pankadele) nähtub, et võlgnikul
ei olnud kogu kohustustest vabastamise perioodil Eestis mingit sissetulekut. Võlgnik elas
kogu kohustustest vabastamise menetluse aja Soomes, kuid ei ole avaldanud ega tõendanud,
milliseid sissetulekuid ja toetusi talle Soomes maksti ega esitanud pangakontode väljavõtteid.
Samuti ei selgitanud võlgnik, millistest allikatest pärinevad ja mis summades maksed laekusid
teiste isikute kontodele, mida võlgnik kasutas. Võlgnik sisuliselt varjas sissetulekuid ja
keeldus kohtule oma majandusliku seisundi kohta andmete/tõendite esitamisest.
17.3. Võlgnik ei ole alates 2013 aastast teinud võlausaldajatele mitte ühtegi väljamakset, kuigi
ta enda väidetel töötas perioodil 2013-2014 (enne teise lapse sündi 2015 oktoobris) poole
kohaga. Võlgnik ei ole põhjendanud, miks ta oli võlgadest vabastamise menetluse kestel mehe
ülalpeetav ja töötas Soomes üksnes poole kohaga, teenides miinimumpalka (mille suurust ta
samuti ei ole avaldanud).
17.4. Kohus on võlgnikule tema kohustusi selgitanud. Võlgnik aga täitis aruannete esitamise
kohustust osaliselt, esitades aruandeid viivitusega ja kohtu täiendava nõudmise peale.
17.5. Võlgnik jättis kohtu kutsel tulemata vande all selgitusi andma. Seetõttu ei esine
kohustustest vabastamata jätmiseks PankrS § 175 lg-st 3 tulenevat piirangut.
17.6. Võlgnik on kohustusi süüliselt rikkunud ning on olnud oma kohustuste täitmisel
vähemalt raskelt hooletu. Kohus on võlgnikule korduvalt kohustusi selgitanud, andnud
tähtaegu ja kutsunud võlgnikku vande all selgitusi andma ning seejuures korduvalt hoiatanud
võlgnikku, et kohtu nõudmiste täitmata jätmise tagajärjeks võib olla kohustustest vabastamata
jätmine. Seega teadis võlgnik oma kohustusi ning pidi teadma ka kohustuste rikkumise
tagajärge, kuid ei hoolinud sellest.
17.7. Võlausaldajate nõudeid ei ole vähendatud ning raha saamata jäämine kahjustab
võlausaldajate huve.
17.8. Lisaks asus maakohus seisukohale, et kohustustest vabastamata jätmiseks annab aluse
ka PankrS § 175 lg 4, kuna võlgnik ei tulnud kohtu määratud tähtaja jooksul vande all
selgitusi andma.
17.9. Maakohtu hinnangul ei ole võlgnik soovinud kohustuste täitmiseks pingutada ega
näidanud üles head tahet võlausaldajate nõudeid osaliseltki rahuldada.
Määruskaebus
18. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue
määruse, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
18.1. Võlgniku hinnangul on määrus ebaõige, kuna menetlus on kestnud pikalt. PankrS § 175
lg 51 kohaselt ei oleks kohustustest vabastamise menetlus tohtinud kesta üle 7 aasta. Pikema
menetlusega pandi võlgnik ebavõrdsesse olukorda.
18.2. Maakohus oleks pidanud võlgniku kohustustest vabastama, kuna kõik nõuded on
aegunud. Võlgnik palub kohaldada nõuetele aegumist.
18.3. Vale on maakohtu väide, mille kohaselt ei ilmunud võlgnik ärakuulamisele. Võlgnik
selgitas maakohtule, et kohtu poolt pakutud kuupäeval ei saa ta rahalistel põhjustel ja lapse
haiguse tõttu Eestisse tulla.
18.4. Võlgnik ei nõustu maakohtuga selles, et ta ei ole esitanud kohtule tõendeid või selgitusi.
Võlgnik esitas kõik tähtaegselt ja nõuetekohaselt.
Menetlusosaliste seisukohad
19. AS SEB Pank teatas kohtule, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning
palus selle jõusse jätta.
20. Julianus Inkasso OÜ, kes on enda väitel omandanud Nordea Bank Finland Plc Eesti
filiaali nõude võlgniku vastu, teatas kohtule, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
Menetluse edasine käik
21. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada otsustusega
vabastada võlgnik usaldusisiku kohustustest ning samuti menetluskulude jaotusega, samuti
tuleb täpsustada määruse resolutsiooni punkti 2 sõnastust. Muus osas tuleb maakohtu määrus
jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 ja TsMS § 659 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta
maakohtu määruse põhjendusi võlgniku kohustuste rikkumise ja kohustustest vabastamata
jätmise aluste osas. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
23. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus koos võlgadest vabastamise menetluse algatamise
avaldusega esitatud 22.11.2010 (dtl 36) ja taotlus kohustustest vabastamiseks 04.02.2020 (dtl
76) ehk enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) jõustumist 01.07.2022. Seega on
maakohus vastavalt FiMS § 68 lg-le 2 kohaldanud õigesti kuni 30.06.2022 kehtinud
pankrotiseaduse redaktsiooni.
24. Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamata tuginedes PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel
tulutoova tegevusega tegelemise või selle otsimise kohustuse (PankrS § 173 lg-s 1), kohtule
teabe andmise kohustuse (PankrS § 173 lg-s 2) ning tulu loovutamise ja väljamaksete
tegemise kohustuse (PankrS § 173 lg 3 ja PankrS § 172 lg 2) rikkumisele ning lisaks PankrS §
175 lg 4 alusel vande all teabe andmise kohustuse rikkumisele.
25. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui
võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega
võlausaldajate huve. Samuti peab kohus PankrS § 175 lg 4 järgi keelduma võlgnikku
kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet
kohustuste täitmise kohta. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused,
mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-
16, p. 15).
26. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda
tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsida (PankrS § 173 lg 1) ning kohtule teabe
andmise kohustust (PankrS § 173 lg 2) ega pea vajalikuks korrata kõiki maakohtu vastavaid
põhjendusi (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Kohtutoimikust nähtuv ei kinnita
võlgniku määruskaebuses esitatud väidet, mille kohaselt on ta esitanud kõik selgitused ja
tõendid nõuetekohaselt.
26.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et võlgnik ei ole vaatamata kohtu
korduvatele selgitustele (vt nt 06.04.2016 kohtunõue, dtl 45 ja 16.01.2020 kohtunõue, dtl 65)
esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et ta oleks töötanud piisava sissetulekuga töökohal
või otsinud piisava sissetulekuga tööd enne emapuhkusele jäämist 2015 aastal ja pärast seda
(PankrS § 173 lg 1 rikkumine).
26.2. Vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele ja selgitustele (vt al 2016 aastast kohtu poolt
võlgnikule saadetud aruande blankette, millele oli eeltäidetult märgitud, et aruandele tuleb
lisada pangakontode täielik väljavõte dtl 43, dtl 52 ja dtl 58, samuti 16.01.2020 kohtunõue, dtl
65 ja 12.04.2024 kohtunõue, dtl 86) ei ole võlgnik esitanud teavet enda sissetulekute kohta
ega ühtegi pangakonto väljavõtet. Võlgniku täidetud usaldusisiku aruande blanketid on
napisõnalised ega anna sisulist teavet ei võlgniku sissetulekute ega tulutoova tegevusega
tegelemise või selle otsimise kohta. Selliste aruannete esitamist ei saa pidada PankrS § 173 lg-
s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse täitmiseks. Samuti ei ole võlgnik esitanud kohtule
panagakontode väljavõtteid. Seejuures on paljasõnaline võlgniku väide, mille kohaselt ei ole
tal võimalik pangakontode väljavõtteid esitada selleks rahaliste vahendite puudumise tõttu.
Esitatud ei ole ka andmeid selle kohta, mis sissetulekud ja kui suures summas kolmanda isiku
või tema enda pangakontole laekuvad.
26.3. Seega tuleb asuda seisukohale, et võlgnik ei ole esitanud kohtu küsitud andmeid oma
sissetulekute ega töö otsimise kohta, ega esitanud kohtu nõutud dokumente (PankrS § 173 lg 2
rikkumine).
27. Maakohus heitis võlgnikule ette ka PankrS § 172 lg-s 2 ja PankrS § 173 lg-s 3 sätestatud
tulu loovutamise ja väljamaksete tegemise kohustuse rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei
saa siinses asjas võlgnikule nimetatud sätete rikkumist ette heita. Selleks, et tuvastada, kas
võlgnik rikkus PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud kohustust, tuleb esmalt tuvastada võlgniku tulu
suurus ning alles seejärel saab hinnata, kas võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid
vastavalt PankrS § 173 lg-tele 4 ja 5 või jättis endale tulust suurema osa, kui on seadusega ette
nähtud (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942, p 23 ja TlnRnKo 08.12.2023, 2-16-579, p 39).
Maakohus ei ole seda teinud ega saanudki teha, kuna võlgnik ei esitanud teavet enda
sissetulekute kohta. Seega ei ole käesolevas asjas võimalik võlgnikule tulu loovutamise
kohustuse rikkumist ette heita.
27.1. Samuti ei ole võlgnikule võimalik ette heita PankrS § 172 lg-s 2 sätestatud väljamaksete
tegemise kohustuse rikkumist, sest tegemist on usaldusisiku, mitte võlgniku, kohustusega.
PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt on kohustustest vabastamise keeldumise aluseks PankrS §-s
173 sätestatud kohustuste rikkumine. Usaldusisiku PankrS § 172 järgsete kohustuste
rikkumine ei saa mõjutada võlgniku kohustustest vabastamata jätmist vaatamata sellele, et
käesolevas asjas täitis võlgnik ka usaldusisiku kohustusi. Kohustustest vabastamisest
keeldumise aluseks ei saa olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda
usaldusisiku rolli täites (vt TlnRnKm 08.08.2024, 2-19-4172/72 p. 15.4.). Kolleegium
muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi.
28. Maakohus leidis, et praegusel juhul esineb võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks
ka PankrS § 175 lg-st 4 tulenev alus, kuna võlgnik jättis kohtu kutsel tulemata vande all
selgitusi andma. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. PankrS § 175 lg 4 kohaldamiseks peab
kohus muu hulgas selgitama, millise teabe vande all andmata jätmise tõttu kohus menetluse
lõpetab (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16 p. 19). See tähendab, et menetlusdokumendis,
millega kohus kohustab võlgnikku ilmuma kohtusse ärakuulamisele ja hoiatab, et
ärakuulamisele ilmumata jätmise korral keeldub kohus teda kohustustest vabastamast, peab
ühtlasi nähtuma, millise teabe osas võlgnikku plaanitakse ära kuulata ja millise teabe vande
all andmata jätmise korral kohus PankrS § 175 lg 4 alusel menetluse lõpetab (TlnRnKm
07.06.2023, 2-19-4019/57 p. 17). Praegusel juhul kohustas maakohus 16.01.2020 kirjas
võlgnikku esitama andmed kirjalikult koos tõenditega töö otsimise, töötuna arveloleku ja
sissetulekute kohta. Samas kirjas kohustas kohus võlgnikku ilmuma kohtusse, et anda vande
all teavet oma kohustuste täitmise kohta, ning hoiatas, et teabe tähtajaks andmata jätmise
korral keeldub kohus PankrS § 175 lg 4 järgi teda kohustustest vabastamast (dtl 65-66).
Maakohus ei täpsustanud, millist teavet peab võlgnik lisaks samas kirjas kirjalikult küsitud
teabele andma ärakuulamisel ja konkreetselt millise teabe vande all andmata jätmise korral
kaasneb PankrS § 175 lg 4 alusel menetluse lõpetamine. Seega ei olnud arusaadav, millise
teabe osas võlgnikku plaanitakse ära kuulata ja millise teabe vande all andmata jätmise korral
kohus PankrS § 175 lg 4 alusel menetluse lõpetab, mistõttu on praegusel juhul PankrS § 175
lg 4 alusel kohustustest vabastamata jätmine põhjendamatu. Kolleegium muudab selles osas
maakohtu määruse põhjendusi.
29. Kuigi ringkonnakohus asus eelnevas seisukohale, et PankrS § 175 lg-s 4 sätestatud
rikkumist ei ole praegusel juhul võimalik võlgnikule ette heita, märgib kolleegium vastuseks
määruskaebuses esitatud väitele ärakuulamisele mitteilmumise põhjuste osas siiski järgmist.
Võlgnik on küll väitnud, et tal ei olnud võimalik tulla ärakuulamisele lapse haiguse ja
rahaliste probleemide tõttu, kuid ei ole vastavaid asjaolusid mistahes viisil tõendanud. Seega
on võlgniku väide põhistamata.
29.1. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku ärakuulamine on oluline ka PankrS § 175 lg 3
kohaselt. Kohtunõudes, millega maakohus kutsus võlgniku suulisele ärakuulamisele (dtl 65)
kohustas kohus võlgnikku esitama ka kirjalikult andmed oma sissetulekute, tulutoova
tegevusega tegelemise või selle otsimise kohta. Lisaks küsis maakohus võlgnikult 12.04.2024
kohtunõudes (dtl 86) andmeid tema elukoha, väljamaksete, pangakontode kohta. Seega oli
võlgnikul võimalik esitada enne lahendi tegemist kõik avalduse lahendamiseks tähtsust
omavad asjaolud kirjalikult (TsMS § 477 lg-le 4, vt ka RKTKm nr 3-2-1-49-16, p 16) ning
võlgniku ärakuulamise nõue on täidetud olenemata suulisele ärakuulamisele mitteilmumisest.
30. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt annab võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks aluse
PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste süüline rikkumine ning sellega võlausaldajate huvide
kahjustamine. Riigikohtu praktika kohaselt on PankrS § 175 lg 2 p-s 2 peetud silmas võlgniku
raskelt süülist käitumist (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Raske süülise käitumise
all tuleb mõista rasket hooletust võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 või tahtlust VÕS § 104 lg
5 järgi.
Maakohus selgitas võlgnikule korduvalt tema kohustust esitada kohtule teave ja tõendid mh
sissetulekute kohta, sh selgitas kohus, mis on sissetulekuna käsitletav (vt nt dtl 65). Samuti on
kohus korduvalt palunud võlgnikul esitada enda või temaga seotud isikute pangakonto
väljavõtted. Kohtu kirju ja nende hulka arvestades tuleb asuda seisukohale, et võlgnik pidi aru
saama, mida täpselt ta kohtule esitama peab. Viimast kinnitab seegi, et võlgnik esitas
paljasõnalised vastuargumendid selles osas, miks ta näiteks kohtu nõutud pangakonto
väljavõtteid esitada ei saa (vt nt dtl 83 ja dtl 166), kuid dokumente ei esitanud ega ka
põhistanud mitte kuidagi nende esitamata jätmist. Seejuures jättis võlgnik küsitud andmed ja
dokumendid esitamata vaatamata kohtu hoiatusele jätta võlgnik teabe esitamata jätmisel
kohustustest vabastamata. Siinset arvestades tuleb asuda seisukohale, et võlgnik pidi teadma
nii oma kohustusi kui kohustuste rikkumise tagajärge, kuid jättis sellegipoolest oma
kohustused täitmata. Kirjeldatud võlgniku käitumine on käsitatav vähemalt raske hooletusena
ja seega oli võlgniku rikkumine süüline.
31. Teabe andmise kohustuse rikkumine ja tulutoova tegevusega tegelemata jätmine tõid
kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, mis seisnes selles, et võlausaldajatele jäid
väljamaksed tegemata (vt RKTKm, 02.11.2016, 3-2-1-31-16,p 17). Võlgnik ei ole
võlausaldajatele kogu menetluse jooksul ühtegi väljamakset teinud.
32. Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele pika menetluse osas maakohtus selgitab
kolleegium järgmist. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus üldjuhul võlgniku kohustustest
vabastamise võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise
menetluse algatamisest. Lisaks võib kohus pikendada PankrS § 175 lg 51 järgi menetlust ja
määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest
vabastamise avaldus uuesti läbi, kuid see tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat
menetluse algatamisest. Seega on iseenesest õige võlgniku väide, mille kohaselt võib
kohustustest vabastamise menetlus kesta maksimaalselt seitse aastat. Samas esitas võlgnik
PankrS § 175 lg 1 sätestatud taotluse kohustusest vabastamiseks 04.02.2020. Lahendi
tegemine hiljem seaduses sätestatud tähtajast ei anna iseseisvat alust võlgniku kohustustest
vabastamiseks. Nimetatud tähtajad tähendavad eelkõige seda, et vastaval perioodil tuleb
kohtul hinnata võlgniku käitumist ning seda sõltumata sellest, kui pikalt on asi kohtu
menetluses (TlnRnKm 14.06.2022, 2-11-4924 p. 12).
32.1. Käesolev võlgadest vabastamise menetlus algas 21.01.2013 määrusega ning maakohus
ei ole menetlust pikendanud. Seega tuli hinnata võlgniku kohustuste täitmist viieaastase
perioodi vältel, s.o perioodil 21.01.2013 kuni 21.01.2018. Vaidlustatava määruse p-s 18 ongi
maakohus õigesti tuvastanud, et PankrS § 175 lg-s 1 märgitud kohustustest vabastamise
menetluse üldine viie aastane tähtaeg lõppes 21.01.2018. Kuigi käesolev kohtumenetlus kestis
pikemalt kui viis aastat ning maakohus on esitanud võlgnikule kohtunõudeid ka pärast
viieaastase perioodi lõppu, ei ole võlgnik esitanud dokumente oma sissetulekute kohta
Soomes ajavahemiku 21.01.2013-21.01.2018 kohta ega ka hilisema perioodi kohta. Seega
jättis maakohus võlgniku õigesti kohustustest vabastamata.
33. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses ei hinda kohus
võlausaldajate nõuete põhjendatust ega võta seisukohta nõuetele esitatud vastuväidete, sh
aegumise vastuväite, osas.
34. PankrS § 172 lg 4 kohaselt vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Maakohus
ei ole seda teinud, mistõttu täiendab kolleegium maakohtu määrus resolutsiooni võlgniku kui
usaldusisiku kohustustest vabastamise otsustusega.
35. Äriregistrist nähtuvalt on võlausaldaja Nordea Bank Finland PIc Eesti filiaal kustutatud
ning kohtule on avaldatud, et nõue võib kuuluda uuele võlausaldajale Julianus Inkasso OÜ
(registrikoodiga 10686553). Ringkonnakohus andis korduvalt Julianus Inkasso OÜ-le
võimaluse tõendada enda õigusjärglust, kuid tema poolt esitatu alusel ei ole võimalik üheselt
veenduda, et Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali nõue võlgniku vastu summas 1290,44
eurot kuulub Julianus Inkasso OÜ-le. Seetõttu tuleb käesoleva asja menetlusosaliseks märkida
võlausaldaja Nordea Bank Finland PIc Eesti filiaal (kustutatud).
36. Maakohus ei ole vaidlustatavas määruses märkinud menetluskulude jaotust, rikkudes
seeläbi TsMS § 173 lg 1 esimest lauset. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrust selles osas
täiendada. Arvestades kohustustest vabastamise menetluse olemust, peab ringkonnakohus
õiglaseks jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS §
172 lg 1). Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt
kindlaks määrata.
37. Käesoleva määruse peale saab PankrS § 175 lg 6 järgi esitada määruskaebuse.
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)