1-25-7027/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-7027

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsembril 2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-7027

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Tarmo Elstrok süüdistatuna KarS § 424 lg 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Mariliis Muuga

Süüdistatav

Tarmo Elstrok – isikukood 35311200241, elukoht xxx,

xxx kodanik, emakeel xxx keel, töökoht xxx, xxx, telefon

xxx, tõkend elukohast lahkumise keeld, varem

kriminaalkorras karistamata.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Tarmo Elstrok KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks vangistus

1 aastat 6 kuud.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus

30 päeva.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 03.07.2024-04.07.2024, 10.05.2025-11.05.2025 ja 07.09.2025-

08.09.2025, s.o 6 päeva.

Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev, millest

alates kuulub kandmisele 24 päeva vangistust.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 1 aasta 5

kuud vangistust, täitmisele kui Tarmo Elstrok ei pane 1 aasta 8 kuu pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel

määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxx

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. osaleb kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata Tarmo Elstrok katseajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS § 78 p 1 alusel

kohalduvad käitumiskontrolli nõuded pärast kohtulahendi jõustumist ning KarS § 75 lg

5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine 24 päeva pikkuse vangistuse kandmise ajaks.

Tarmo Elstroki suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista Tarmo Elstrokilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme

kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg

1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 428,94 eurot riigituludesse.

Kohustada Tarmo Elstroki tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 146,49

eurot.

Menetluskulud, kogusummas 1757,94 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700036198. Selgitusse võib märkida: „Tarmo Elstrok, kriminaalasi

1-25-7027, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 44,64 eurot riigi kanda.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Tarmo Elstrokile ja kolmandale isikule kuuluv

mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx (VIN-koodiga xxx).

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Tarmo Elstrokilt mootorsõiduki juhtimise õigus

neljaks kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Tarmo Elstrok kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Tarmo Elstroki süüdistatakse selles, et ta juhtis tahtlikult 03.07.2024 kella 09.38 ajal

Harjumaal, Lääne-Harju vallas, Viruküla–Padise 18. kilomeetril (suunaga Keila–Haapsalu

mnt) mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik lugem 0,87

mg/l, laiendmääramatusega ± 0.09 mg/l mõõtetulemus 0.78 mg/l).

Samuti juhtis ta uuesti tahtlikult 10.05.2025 kella 10.10 ajal Harjumaal Lääne-Harju vallas

Määra külas Keila-Haapsalu tee 27. kilomeetril xxx talu sissesõidu tee juures mootorsõidukit

xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,15 mg/l,

laiendmääramatusega + 0,10 mg/l mõõtetulemus 1,05 mg/1).

Samuti juhtis ta uuesti tahtlikult 07.09.2025 kella 15.42 ajal Harjumaal, Lääne-Harju vallas,

Määra külas, Keila-Haapsalu tee 26. kilomeetril suunaga Haapsalu poole mootorsõidukit xxx

registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,14 mg/l, laiendmääramatusega

+ 0,10 mg/l mõõtetulemus 1,04 mg/1).

Selle tegevusega rikkus ta LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 –- juht ei tohi

olla LS § 69 lg 3 ja 3¹ nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis.

Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse KorS sätestatud korras. LS § 69 lg

2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht

kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas

õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – joobeseisund

on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest

põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Sellega pani Tarmo Elstrok toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Tarmo Elstroki, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 10.12.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Tarmo Elstroki süüdi tunnistamist ja tema karistamist

Kars § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 6 kuud.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et kohe tuleb ära kanda 30 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.07.2024-04.07.2024,

10.05.2025-11.05.2025 ja 07.09.2025-08.09.2025, s.o 6 päeva. Karistusaja alguseks lugeda

reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev, millest alates kuulub kandmisele 24 päeva

vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 1 aasta ja 5 kuud vangistust

tingimisi täitmisele pööramata, kui Tarmo Elstrok ei pane 1 aasta ja 8 kuud pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1)

elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile

oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-

või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8

kohaselt on süüdistatav käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt

määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustub Tarmo Elstrok

käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Tarmo Elstrokilt ära sõiduki juhtimise õigus 4

kuuks.

Tarmo Elstroki nõusolekul ja juhindudes KarS § 83 lg-st 1 konfiskeerida riigi tuludesse Tarmo

Elstrokile ja xxx kuuluv mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx (VIN-kood xxx).

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatele makstud tasu

428,94 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

kohtunik