4-25-3921/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg

15.12.2025

Väärteoasja number

4-25-3921

Kohtunik

Anne PALMISTE

Väärteoasi

X väärteoasi Liiklusseaduse §221 lg.1 järgi

Kaebuse esitaja

X

sünd. xx.xx.xxxx, isikukood XXX, elukoht xxx, töökoht

XXX

Kohtuvälise menetleja

esindaja

Annely RODITELEV

Ida Prefektuuri uurija

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2,

§156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

liiklusgrupi uurija Annely RODITELEVI 10.10.2025 otsus väärteoasjas

nr.2440,25,003160 X karistamise osas Liiklusseaduse §221 lg.1 järgi rahatrahviga 15

trahviühiku ulatuses, s.o. summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot - tühistada ja

väärteomenetlus lõpetada Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel.

X kaebus rahuldada.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

teatavakstegemisest.

Kohtuotsus tehakse Viru Maakohtus teatavaks 15.12.2025.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna uurija Eduard

Blaško koostas 12.09.2025 väärteoprotokolli nr. AB 1595842 X kohta selles, et

viimane juhtis 28.06.2025 kell 11.34 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Rakvere tänaval

mootorsõidukit ning ületas ristmiku foori keelava tule ajal.

Sellega rikkus X Liiklusseaduse §58 lg.3 ja §16 lg.1, 2 ning pani toime väärteo

Liiklusseaduse §221 lg.1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

liiklusgrupi uurija Annely Roditelevi 10.10.2025 otsusega väärteoasjas

nr.2440,25,003160 määrati Xle Liiklusseaduse §221 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv

15 trahviühiku ulatuses.

Otsuse kohaselt on väärtegu tõendatud lühimenetluse tühistamise ja väärteomenetluse

uuendamise määrusega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, Jõhvi

linnakaamerate salvestistega, kaebusega lühimenetluse otsusele, tunnistaja AM

ülekuulamise protokolliga, Xle edastatud kutsega, tunnistaja ülekuulamise protokolliga

ja lühimenetluse otsusega.

Kohtuväline menetleja peab vajalikuks menetlusalusele isikule selgitada, et

Liiklusseaduse §7 lg.1 p.3 kohaselt keelab kollane liikuda, peatumiseks ettenähtud

kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata

võimatu. Tunnistajate ütlustest ja linnakaamera videosalvestistest nähtub üheselt, et

menetlusalune isik, juhtides mootorsõidukit, läheneb ristmikule vilkuva rohelise ja

kollase tulega ning alustab ristmiku ületamist põleva kollase tulega, kuigi peatumine

ettenähtud kohas oli võimalik ilma liiklust ohustamata. Samuti ei olnud

menetlusalune isik kollase tule vilkuma hakkamisel ülekäigurajal ega ristmikul, kus

seismajäämise korral oleks tekkinud liiklustakistus teistele liiklejatele või

jalakäijatele. Menetlusaluse isiku mootorsõiduki ees ega taga ei olnud teisi liiklejaid.

Ristmikul oli seisma jäänud ja ootas vasakpöörde lõpetamist mootorsõiduk. Pöördel

oleva mootorsõiduki juht alustab hetkeks paigalt liikumist rohelise tule vilkuma

hakkamisel, kuid katkestab edasise liikumise ning laseb kollase tulega ristmikku

ületava menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil mööduda. Mootorsõiduki

juht peab olema väga tähelepanelik fooritulede suhtes, kuna need on ettenähtud

liiklusohutuse tagamiseks. Antud olukorras oli võimalus menetlusalusel isikul jääda

teisi liiklejaid ohustades seisma enne ristmikku stoppjoone ees ning jätkata liiklemist

lubava fooritule korral.

Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kergendava asjaoluna arvestati süü tunnistamist ja seda, et kehtivad liiklusalased

karistused menetlusalusel isikul puuduvad.

Raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et määratud karistus rahatrahvina vastab

toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range,

motiveerimaks teda hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest.

Menetlusalune isik X esitas 27.10.2025 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus

kohtuvälise menetleja otsus otsus tühistada, vähendada määratud rahatrahvi või

lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel.

Kuna kaebus oli esitatud puudustega, andis maakohus kaebuse esitajale oma

07.11.2025 määrusega tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Kaebuse kohaselt ei vasta määratud trahvisumma rikkumise tegelikele asjaoludele ja

ei ole rikkumise asjaolusid arvesse võttes proportsionaalne. Karistuse määramine

peaks arvestama rikkumise individuaalseid asjaolusid, s.h. foorisignaali täpset faasi ja

liikluskeskkonna olukorda.

28.06.2025 sõitis kaebuse esitaja Jõhvist koju. Liiklust oli vähe ning ta sõitis ühtlase

ja rahuliku sõidukiirusega. Politseiametnik väitis kinnipidamisel, et kaebuse esitaja

ületas ristmiku keelava fooritulega ja et ta oli enne ristmikku kiirendanud, olenemata

sellest, et teine auto jäi kõrval seisma. Kaebuse esitaja nende väidetega ei nõustunud

ja koos politseiametnikuga vaadati videot, mille järgselt politseiametnik tunnistas, et

eksis – kiirendamist ei olnud ja teist autot ka mitte. Samas märkis politseiametnik, et

muud võimalust ei ole, kui hoiatustrahv ja kui kaebuse esitaja sellega ei nõustu,

otsustab keegi teine ja siis on trahv suurem.

Kuna politseiametnik alustas hoiatusmenetlust eelduslikult ebaõigetel põhjustel ja

menetlejal oli tegelikkuses võimalik teha otsus Väärteomenetluse seadustiku §30

alusel, vaidlustas kaebuse esitaja selle otsuse. Reaalne oht liiklusohutusele puudus,

kahju ei tekitatud, kaebuse esitajal puuduvad varasemad rikkumised.

Liiklusseaduse §221 lg.1 kohaselt kollane foorituli küll keelab liikuda, kuid välja

arvatud juhul, kui peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu. Videosalvestisest

nähtub, et auto oli küll ristmikul kollase fooritule ajal, aga mitte enam punase

süttimise ajal. Arvestades asjaolu, et roheline tuli vilgub tavaliselt kaks korda, mis

kestab 1,5 sekundit, siis kiirusel 50 km/h liigub sõiduk 13,9 m/s, mis teeb

reageerimisteekonnaks sama ehk 1 sekundi jooksul 13,9 m, aga lisaks on kuiva tee

pidurdusteekond 14 m, mis teeb kokku 28 m. Lisaks seisis ristmikul pööret ootav

autojuht. Kuna kaebuse esitaja oli rohelise vilkudes juba niivõrd ristmiku läheduses,

siis peatumiseks oli vaja vähemalt 28 m. Kaebuse esitaja leidis, et just äkiliselt

pidurdades oleks ta tekitanud ohtliku olukorra, kus peatumine stoppjoone ees ei

oleks pidurdusteekonda ja reageerimiskiirust arvestades enam ohutult võimalik ega

realistlik. Kaebuse esitaja leidis, et neid asjaolusid ei ole menetluses kaalutud.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et otsus on faktiliselt ja õiguslikult ekslik ning trahvi

suurendamine pärast hoiatustrahvi vaidlustamist ei ole põhjendatud. Menetleja ei

esitanud uusi raskendavaid asjaolusid, mistõttu trahvi suurendamine tundub

karistusena vaidlustamise eest.

Kaebuse esitaja ei soovinud selle läbivaatamist kohtuistungil.

Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi uurija Annely Roditelev esitas

04.12.2025 Viru Maakohtule kirjaliku seisukoha nr.3.1-1.1/11476-5 kaebuse osas,

milles leidis, et määratud karistus on alla sanktsiooni keskmise määra, kohtuväline

menetleja on karistuse määramisel selgelt juhindunud nii seaduses sätestatust kui ka

Riigikohtu praktikast, mistõttu palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja

kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja oli nõus kaebuse lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Vastuse kohaselt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et väärteo

toimepanemine on tõendatud väärteomenetluse raames kogutud tõenditega,

menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud ning puuduvad

väärteomenetlust välistavad asjaolud.

Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ning ületas ristmiku foori keelava tule ajal.

Menetlusalune isik, lähenedes ristmikule, pidi arvestama võimalusega, et fooris võib

süttida keelav tuli ning juhil oli vajalik seisma jääda stoppjoone ees. Antud

tänavalõik on sirge ning väga hea nähtavusega ja sellest tulenevalt oleks

menetlusalune isik pidanud korrigeerima ristmikule lähenedes sõidukiirust selliselt, et

peatumine vajadusel stoppjoone ees oleks olnud võimalik, ohustamata ennast ja teisi

liiklejaid. Menetlusalune isik tekitas aga olukorra, kus juba ristmikul vasakpöörde

sooritamise võimalust ootava mootorsõiduki juht loobus eesõigusest lõpetada keelava

fooritule korral manööver ning sooritas vasakpöörde peale seda, kui menetlusaluse

isiku poolt juhitud mootorsõiduk ületas keelava tulega ristmiku.

Menetlusaluse isiku poolt kaebuses välja toodud seisukohtadega püüab ta leida

õigustust toimepandud rikkumisele. Kohtuväline menetleja rakendas menetlusaluse

isiku suhtes juba 28.05.2025 leebeimat karistusliiki, koostatud lühimenetluse otsuse

menetlusalune isik vaidlustas. Vaidemenetluses väärteomenetlus uuendati ning alustati

väärteomenetlust Liiklusseaduse §221 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises. Uuendatud väärteomenetluses selgitas kohtuväline menetleja välja

kõik väärteo toimepanemise asjaolud ning kogus kõik võimalikud tõendid.

Lühimenetluse otsuses määratud väärteo kvalifikatsioon ega mõjutustrahvi määr ei

ole siduvad.

Kohtuvälise menetleja esindaja tunnistab, et otsuses peab olema sõna „ohustades“

asemel sõna „ohustamata“.

Kohtuväline menetleja võttis otsuse tegemisel aluseks väljakujunenud kohtupraktikale

tugineva seisukoha, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni

keskmine määr, seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Antud juhul valiti kõige leebem karistusliik ehk rahatrahv ning määratud karistus

vastab isiku süü suurusele. Kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida

saaks karistuse määramisel arvesse võtta.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, tuvastas alljärgneva.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi tekstis VTMS) §120 lg.1 võib

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha

lahendi VTMS §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud

kaebusest, et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Politsei- ja Piirivalveameti 04.12.2025 vastusest nr.3.1-1.1/11476-5 Viru Maakohtu

päringule nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja läbivaatamisega

kirjalikus menetluses.

Vastavalt VTMS §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani menetlusalune isik toime väärteo

Liiklusseaduse §221 lg.1 järgi.

Liiklusseaduse §221 lg.1 näeb ette vastutuse juhi poolt foori keelava tule ajal

ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest.

Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik sõitis foori

keelava tule ajal ristmikule kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas

ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 12.09.2025 koostatud väärteoprotokollist nr.AB 1595842 ja 10.10.2025

otsusest väärteoasjas nr.2440,25,003160, rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse §16

lg.1, 2 ja §58 lg.3.

Liiklusseaduse §16 lg.1, 2 sätestavad, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama

teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust,

ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning liikleja peab juhinduma

reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava

ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni

pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

Liiklusseaduse §58 lg.3 sätestab, et foori või reguleerija keelava märguande korral

peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib

jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et menetlusalune isik juhtis

väärteoprotokollis ja väärteoasjas otsuses viidatud ajal ja kohas mootorsõidukit.

Maakohtule on esitatud 2 videot linnakaamera salvestistest, mis on iseseisvad tõendid

Väärteomenetluse seadustiku §31 lg.1-1 alusel. Maakohus tutvus nimetatud

videosalvestistega, kust nähtub selgelt väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku

poolt.

Käesolevas väärteoasjas ei ole ka menetlusalune isik ise vaidlustanud, et ületas

ristmiku kollase fooritulega.

Kokkuvõtteks leiab maakohus, et menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse §58 lg.3

sätteid ja pani toime väärteo sama seaduse §221 lg.1 järgi.

Kohtuvälise menetleja otsuse sissejuhatavas osas on viidatud nii Liiklusseaduse §58

lg.3 kui ka sama seaduse §16 lg.1, 2 sätete rikkumisele, kuid nimetatud otsusest ei

nähtu, mida konkreetselt menetlusalune isik tulenevalt nendest sätetest rikkus ja

missuguste tõenditega on see tõendamist leidnud. Täiesti arusaamatuks jääb

maakohtule viide Liiklusseaduse §16 lg.1, 2 rikkumisele.

Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Subjektiivsest küljest pani menetlusalune isik väärteo toime kaudse tahtlusega.

Vastavalt KarS §16 lg.4 paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Käesolevas väärteoasjas puuduvad tõendid selle kohta, et foori keelava tule ajal

ristmikule sõitmine oleks olnud menetlusalusele isikule eluliselt vajalik. Asja

materjalide kohaselt ei olnud ka menetlusaluse isiku mootorsõiduki ees/taga/küljel

teist sõidukit, mis oleks sooritanud järske manöövreid või takistanud muul viisil

liiklust või sundinud menetlusalust isikut jätkama liikumist. Maakohus nõustub

kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses tooduga, et tegemist on sirge ja hea

nähtavusega teega, mille puhul oli menetlusalusel isikul võimalik ja ta pidi oma

liikumist selliselt korrigeerima, et oleks vajadusel olnud võimalik sujuvalt peatuda.

Tegemist oli suvise ja päevase ajaga – väärtegu on toime pandud 28.06.2025 kell

11.34. Käesolevas väärteoasjas ei ole menetlusalune isik olnud piisavalt tähelepanelik

ja kohusetundlik ning jätnud süüteo saabumise juhuse hooleks.

Vastavalt VTMS §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui

VTMS ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §221 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

Käesolevas väärteoasjas määras kohtuväline menetleja oma 10.10.2025 otsusega

väärteoasjas nr.2440,25,003160 menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 15

trahviühiku ulatuses.

Nagu nähtub Liiklusseaduse §221 lg.1 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt

menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast

madalamas määras.

Kohtupraktika (vt. ka Riigikohtu 11.06.2018 lahend kohtuasjas nr.1-17-1629,

26.01.2021 lahend kohtuasjas nr.1-19-4150, 03.04.2020 lahend kohtuasjas nr.1-18-

2232) kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning

karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis

kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra

ületavana. Seega võetakse karistuse määramisel/mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni

keskmine määr, seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase

käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus. Lisaks isiku süüle tuleb karistuse

määramisel/mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt arvestati karistust kergendavate asjaoludena

süü tunnistamist ja kehtivate liiklusalaste karistuste puudumist. Raskendavad asjaolud

puudusid. Samas ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest toimepandud väärteo

tahtluse vorm; antud väärteo toimepanemise asjaolud, motiiv ja eesmärk, lisaks muud

menetlusalust isikut individualiseerivad asjaolud, mida tuleb karistuse määramisel

arvestada (vt. ka Riigikohtu 25.04.2025 lahend kohtuasjas nr.4-24-2633).

Maakohus on seisukohal, et hoidmaks isikut uute süütegude toimepanemisest, on

oluline osa just karistuse individualiseerimisel, s.t. kas isikut on vaja mõjutada

karistuse läbi ning mil määral.

Käesoleva väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalust isikut oleks varem

karistatud. Seega on tegemist seadusekuuleka ühiskonna liikmega. Vähetähtis ei ole

ka asjaolu, et rikkumine ei olnud kellelegi eluohtlik.

Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti viidatud, et karistamise aluseks on isiku

süü, kuid sellest otsusest ei nähtu, kui suureks kohtuväline menetleja menetlusaluse

isiku süüd hindas. Kaudse tahtluse puhul on teo toimepanija ebaõigussisu ja süü

suurus väiksemad. Maakohus leiab, et seega ei ole menetlusaluse isiku süü suur ega

oluline, pigem minimaalne.

Järgnevalt kontrollib maakohus vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2, kas

väärteoprotokollis kajastatu on piisav, et menetlusalust isikut süüdistada ja karistada

talle etteheidetavas väärteos. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §87 arutatakse

väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Riigikohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et väärteomenetluses kannab

väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seega

peavad väärteoprotokollis olema kajastatud kõik andmed, mille alusel on võimalik

hinnata, kas nii objektiivne kui subjektiivne süüteokoosseis on täidetud.

Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, tõendid ja vajadusel

lisamaterjal, mille alusel on kohtuvälise menetleja arvates võimalik lugeda

süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud Väärteomenetluse seadustiku §19

lg.1 p.1 sätteid.

Järelikult tuleb kõik andmed, mille alusel on võimalik hinnata väärteokoosseisude

täitmiseks vajalikke objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid, kajastada menetlusaluse

isiku suhtes koostatud väärteoprotokollis. Nagu maakohus juba eespool märkis, on

väärteoprotokolli märgitud teokirjelduse puhul on raske aru saada, millise nõude

rikkumine on seotud konkreetse teokirjeldusega. Väärteoprotokollist ei ole võimalik

aru saada, missugusele rikkumisele teokirjeldus vastab. Rikkumise kirjelduses on vaid

üks lause, kuid rikkumise sätteid on kolm.

Vastavalt väärteoprotokollile on tõenditeks antud väärteoasjas menetlusaluse isiku

protokollitud

ütlused, tunnistajate

protokollitud

ütlused, videosalvestised,

väärteomenetluse uuendamise määrus, kaebus.

Maakohus leiab, et antud juhul on toime pandud oluline menetlusnormide rikkumine.

Kuna maakohus peab väärteoasja läbi vaatama täies mahus ja ulatuses, analüüsib ta

nüüd kohtuvälise menetleja poolt koostatud karistusotsust.

Uurija Annely Roditelevi poolt 10.10.2025 koostatud otsus väärteoasjas

nr.2440,25,003160 on väärteo toimepanemise põhjenduste osas väga puudulik.

Nimetatud väärteootsuses on ära nimetatud väärteo toimepanemist tõendavad tõendid,

kuid kõikide nende sisu ei ole avatud. Kõigepealt märgib maakohus seda, et

nimetatud otsuse põhjendavas ei ole ära märgitud, missuguste tunnistajate ütlusi on

kohtuvälise menetleja esindaja aluseks võtnud. Kui otsuse koostaja lähtus

väärteoprotokollist, siis märgib maakohus, et ka selles ei ole viidatud nimeliselt

ühelegi tunnistajale. Kahe tunnistaja nimed on välja toodud vaid väärteootsuse

tõendite loetelus, millest samas ei nähtu, missugust aspekti või asjaolu ja missugune

tunnistaja tõendab. Veel on kohtuvälise menetleja esindaja otsuses viidatud

järgmistele tõenditele – lühimenetluse tühistamise ja väärteomenetluse uuendamise

määrus, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, Jõhvi linnakaamera salvestised,

kaebus lühimenetluse otsusele, lühimenetluse otsus. Maakohtul puudub võimalus

kontrollida, kas tegemist on samade tõenditega, mis on nimetatud väärteoprotokollis.

Nagu maakohus juba varasemalt märkis, ei ole väärteoprotokollis nimetatud,

missuguste tunnistajate ütlused on protokollitud. Lisaks ei nähtu väärteoprotokollist, et

tegemist on otsuses viidatud Jõhvi linnakaamera salvestistega ning kelle kaebusega

mille üle on tegemist. Maakohus on seisukohal, et juhul, kui kohtuvälise menetleja

otsuse koostaja on otsuse tegemisel võtnud aluseks dokumente, mida

väärteoprotokollis ei ole nimetatud ning samuti juhul, kui erinevad kohtuvälise

menetleja ametnikud nimetavad dokumente erinevate nimetustega, võib olla taaskord

tegemist menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumisega. Menetlusalune isik peab kogu

süüdistusest, s.h. kõikidest seda süüdistust kinnitavatest tõenditest aru saama üheselt.

Käesoleval juhul see nii ei ole. Kõikides lahendites, s.h. kohtuvälise menetleja

otsuses, peavad kõik tõendid olema lahti kirjutatud selliselt, et neist oleks

üheseltmõistetavalt aru saada, missuguse tõendiga on missugune süüteo

toimepanemise asjaolu tõendatud. Käesolevas väärteootsuses seda tehtud ei ole.

Lisaks sellele jääb maakohtule täiesti arusaamatuks, kuidas on väärteo toimepanemine

tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, lühimenetluse tühistamise ja

väärteomenetluse uuendamise määrusega, kaebusega lühimenetluse otsusele ja

lühimenetluse otsusega. Käesoleval juhul on tegemist uue menetlusega, kus tuleb

hinnata kogutud tõendeid. Varasemad otsused ja kaebus varasemas menetluses ei ole

väärteoasjas tõenditeks, teatud juhtudel võib olla tegemist menetlusalust isikut

iseloomustava materjaliga.

Eriti arusaamatuks jääb maakohtule asjaolu, miks on tõendite loetelus märgitud

menetlusalusele isikule saadetud kutse ja millega seda tõendatakse.

Vaidlustatud väärteootsuses on märgitud, et määratud karistus rahatrahvina vastab

toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle. Süü küsimust puudutas

maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Oma kirjalikus vastuses märkis

kohtuvälise menetleja esindaja, et antud rikkumise puhul valiti kõige leebem

karistusliik ehk rahatrahv. Siinkohal peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise

menetleja tähelepanu asjaolule, et Liiklusseaduse §221 lg.1 ei näe ette alternatiive

karistuse liigi osas ning rahatrahv ongi ainuke võimalik karistuse liik.

Lisaks ülaltoodud karistuse määramisel olulistele asjaoludele (mis käesolevas

väärteoasjas jäeti arvestamata või on need otsuses välja toodud puudustega) peab

maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu ka kohtupraktikale, mis

viitab sellele, et igale süüteo toimepanemisele ei peagi ilmtingimata järgnema

karistus (vt. ka Riigikohtu 04.10.2019 lahend kohtuasjas nr.4-18-5832, 05.03.2014

lahend kohtuasjas nr.3-1-1-11-14, 01.11.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-91-13,

12.10.2016 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-65-16, 16.12.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-

120-13, 18.10.2004 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-85-04 ja 20.04.2011 lahend kohtuasjas

nr.3-1-1-29-11).

Maakohus tuvastas, et menetlusaluse isiku süü on väike, kohtuvälise menetleja otsus

tema karistamise osas on puudustega ning samuti puudub avalik huvi menetlusaluse

isiku karistamiseks. Maakohus arvestab ka menetlusaluse isiku tausta ning väärteo

toimepanemise raskust ja asjaolusid.

Eeltoodu alusel on menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga ilmselgelt ebavajalik.

Kuna karistamise eesmärk on suunata menetlusalune isik käituma edaspidi

seadusekuulekalt, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra

üldine kaitsmine, leiab maakohus, et kõiki neid eesmärke on võimalik saavutada ka

ilma rahatrahviga karistamata. Arvestades käesoleva väärteoasja tehiolusid, on

maakohus veendunud, et edaspidi on menetlusalune isik foori läheduses liikudes

ülimalt tähelepanelik ja kohusetundlik ning talle on antud selge signaal selle kohta,

et kõik järgnevad samalaadsed rikkumised ei pruugi enam jääda karistuseta.

Ülaltoodu alusel kuulub kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ja väärteoasja

menetlus lõpetamisele.

Menetlusaluse isiku kaebus kuulub rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik