2-25-6489/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Kohtujurist

Kairi Lints

Määruse tegemise aeg ja koht

16.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-6489

Tsiviilasi

Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus Tallinn, Saha

tn 46 korteriühistu vastu kahjuhüvitise 7034,36 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 1248,90 euro ja

lisanduva viivise nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood

11269248), asukoht Liivalaia 8, 10118 Tallinn

Avaldaja volitatud esindaja: Birgit Juhanson; e-post

XXX

Puudutatud isik: Tallinn, Saha tn 46 korteriühistu

(registrikood 80067969); e-post XXX

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hageja avaldus.

2. Välja mõista Tallinn, Saha tn 46 korteriühistult Swedbank P&C Insurance AS

kasuks kahjuhüvitis 7034,36, seisuga 28.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivis

1248,90 eurot ja alates 29.04.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud Tallinn, Saha tn 46 korteriühistu kanda.

4. Välja mõista Tallinn, Saha tn 46 korteriühistult Swedbank P&C Insurance AS

kasuks menetluskuluna 50 eurot, s.o riigilõiv 50 eurot.

5. Tallinn, Saha tn 46 korteriühistul tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda

Swedbank P&C Insurance AS kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud

määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ning tähtaeg

Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

1 (5)

Avaldaja nõue ja põhjendused

1. Swedbank P&C Insurance AS esitas 28.04.2025 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Saha tn 46

korteriühistu vastu kahjuhüvitise 7034,36 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1248,90 euro

ja lisanduva viivise saamiseks (dtl 3-7).

2. Avalduse kohaselt toimus 28.04.2022 toimus Harju maakonnas Tallinnas Saha tn 46 korteris nr

XXX kahjujuhtum (dtl 34), mille põhjuseks oli hoone kanalisatsioonipüstaku leke, mille

tagajärjel sai vara siseviimistlus kahju.

3. Avaldaja esindaja vaatas 04.05.2022 kahjustada saanud korteri üle ning koostas vara ülevaatuse

akti (dtl 11-14) ja pildistas korteri nähtavad kahjustused (fotod, dtl 15-20). Akti kohaselt olid

korteris nr XXX kahjustused järgnevad: vannitoa keraamiliste plaatidega kaetud betoonsein,

esiku värvitud betoonlaen kollased laigud ja praod, esiku värvitud struktuurtapeeditud

betoonseinal veemullid ja hallitus, esiku MDF põrandaliist pundunud. Avaldaja ja kahjustada

saanud korteri omaniku vahel on sõlmitud kindlustusleping nr XXX (dtl 8-10).

Kindlustusvõtjaks on A. T.. Pooltevahelise lepingu kohaselt on korteriomaniku omavastutus 190

eurot.

4. Korteri nr XXX remondiks tegi 12.05.2022 hinnapakkumise LKB OÜ summas 7 469,56 eurot

(dtl 21-22). 27.10.2022 edastas LKB OÜ arve nr 21698 summas 7 469,56 eurot (dtl 23), mille

avaldaja tasus 28.10.2022 (dtl 24-25). Lisaks remondile soovis vara omanik ajutist elamispinda,

sest korter vajas suuremahulisi taastustöid esikus ning vannitoas. Seega vara omanikule on

ajutise elamiskuluna hüvitatud 40 eurot päev, kokku 520 eurot (dtl 26 maksekorraldus dtl 27-

28).

5. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja hüvitanud vara omanikule kokku 7 989,56 eurot.

6. 19.09.2023 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/591, milles palus

avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 7 989,56 eurot hiljemalt

03.10.2023 (dtl 29-30).

7. Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja

puudutatud isikule 31.10.2023 kohtuhoiatuse nr A01.10-275-02/682, milles andis puudutatud

isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 07.11.2023. Teates selgitas avaldaja, et kui

puudutatud isik nõuet tähtajaks ei täida, pöördub avaldaja oma õiguste kaitseks kohtusse ning

sellisel juhul lisandub nõudesummale viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl

31-32).

8. Vastutulekuna arvestab avaldaja nõudesummast maha 12.05.2022 remondikalkulatsioonis

märgitud „lekkepõhjuse tuvastamine“ summa 76 eurot ja „Materjalide hankimine ja

transpordikulud“ summa 720 eurot, kokku 955,20 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Eeltoodust

tulenevalt on avaldaja nõue puudutatud isiku vastu 7 034,36 eurot.

Puudutatud isiku seisukoht

9. Kohus võttis avalduse 12.08.2025 menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama kohtule

kirjalik seisukoht avalduse kohta 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Kohus toimetas menetlusse võtmise kohtumääruse ja avalduse koos lisadega kohtute

infosüsteemi e-toimiku kaudu kätte puudutatud isiku juhatuse liikmele Liina Lastikule

02.09.2025 ning ka teisele liikmele P. K. 04.09.2025.

10. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (16.09.2025) ei vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses

korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude,

mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi

võõrandamise kohustamiseks.

12. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isik avaldusele vastanud. Maakohus ei ole selgitanud

puudutatud isikule, et avaldusele vastamata jätmisel loeb kohus nõude aluseks olevad asjaolud

omaks võetuks TsMS § 231 lg 4 tähenduses.

13. Korteriomaniku avalduse asjas, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme

valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning

korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 13

ja 61. ptk sätete järgi läbi hagita menetluses. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-

19516/13 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille

esitab kindlustusandja, kuivõrd temale on võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1

järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu. Seega tuleb esitatud avaldus lahendada hagita

menetluses. TsMS 2-25-19127 3 § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal

algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 614 lg-st 1 tulenevalt on

menetlusosalisteks avaldaja ja puudutatud isik. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita

asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

14. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldaja nõue on

põhjendatud, millest tulenevalt rahuldab kohus avalduse. Kohus põhjendab kohtulahendit

järgmiselt.

15. Kannatada saanud korteri omanik võib nõuda teiselt korteriomanikult või korteriühistult kahju

hüvitamist, kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud (VÕS § 115 lg 1 ning §-id 127 ja 128).

Kindlustusandjale läks üle kindlustusvõtja nõue puudutatud isiku vastu (VÕS § 492 lg 1).

16. KrtS § 12 lg 1 järgi teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja

täidavad kohustusi antud seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 2 järgi

peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu

põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

17. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis

on tervik, on korteriomanike kaasomandis (RK TKo 2-19-9500, p 12). Samas peavad kohtud

alati välja selgitama, millisel põhjusel täpselt kahju tekkis (samas, p 15.3). Kui esineb mingi

kahju põhjustanud mõjutus, mis lähtus kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik

esitada KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 alusel tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse

antud kaasomandi esemele tekitatud kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu (samas, p 16).

18. Eeltoodust tulenevalt pidi avaldaja tõendama, et korteriomaniku eriomandisse kuuluva korteri

kahjustus tekkis nimelt tulenevalt kaasomandi esemest tulenevast mõjutusest. Kohtu hinnangul

on avaldaja seda tõendanud. Puudutatud isiku juhatuse liige T. P. on 16.05.2022 digiallkirjaga

kinnitanud kahjuteate, et Saha tn 46 kortermajas sai 28.04.2022 kahjustused korter seoses

katkise püstiku vahetusega. Veel märgib puudutatud isik kahjuteates, et tuli sein eest ära

lõhkuda (dtl 34). Lisaks on avaldaja esitanud kohtule fotod kahjustustest (dtl 15-20) ning vara

ülevaatuse akti (dtl 11-14).

19. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises

seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodust tuleneb, et

avaldajal tuleb tõendada, millist täpselt kahju põhjuslikus seoses alguse sai ja kuidas on selle

tekkimise eest vastutav puudutatud isik.

20. Avalduse kohaselt toimus 28.04.2022 kahjujuhtum, mille käigus sai kahjustada korter aadressil

XXX. Avaldaja selgitab, et kahju põhjuseks oli kortermaja kanalisatsioonipüstaku leke. Elamu

aadressiga Tallinn, Saha tn 46 korteriomanikud on loonud korteriühistu (Tallinn, Saha tn 46

korteriühistu), mille eesmärgiks on mh kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont.

21. Seega on puudutatud isikuks korteriühistu. Olukorras, kus kahju on alguse saanud

hooneomanike kaasomandis olevast tehnosüsteemist, nt vee- või kanalisatsioonitorust, tuleb

esitada kahjunõue korteriühistule. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset

valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt käsitletakse

tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti.

Riigikohus on selgitanud, et korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus

tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada

korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise

säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. Korteriühistu vastutab üksiku

korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse

rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt Riigikohtu 19. märtsi

2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17).

22. Avaldaja esitas 05.04.2023 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja

palus kahju hüvitada hiljemalt 07.11.2023. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Kahjunõue on

muutunud sissenõutavaks alates 08.11.2023.

23. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja hüvitanud vara omanikule kokku 7 989,56 eurot.

24. Kohtule nähtuvalt on korteriomandi omaniku ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud lepingu kohaselt

korteriomaniku omavastutus 190 eurot. Korteri nr XXX remondiks tegi hinnapakkumise LKB

OÜ summas 7 469,56 eurot (dtl 21-22) ning edastas arve nr 21698 summas 7 469,56 eurot (dtl

23), mille avaldaja tasus 28.10.2022 (dtl 24-25). Lisaks remondile soovis vara omanik ajutist

elamispinda, sest korter vajas suuremahulisi taastustöid esikus ning vannitoas. Seega vara

omanikule on ajutise elamiskuluna hüvitatud 40 eurot päev, kokku 520 eurot (dtl 26

maksekorraldus dtl 27-28).

25. Avaldaja on tasunud remondiarve suuruses 7 469,56 eurot ja asenduspinna arve 520 eurot täies

ulatuses, arvestamata kindlustusvõtja omavastutust 190 eurot. Siiski on avaldaja vähendanud

nõuet puudutatud isiku vastu 955,20 euro võrra. Avaldaja on esitanud kohtule kahjuhüvitise

nõude puudutatud isiku vastu 7034,36 eurot. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista

7034,36 eurot, seadusjärgne viivis ajaperioodi 04.10.2023 kuni 28.04.2025 eest summas

1248,90 eurot

26. Lisaks nõuab avaldaja puudutatud isikult viivist TsMS § 367 alusel alates 29.04.2025 VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS § 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus rahuldab avaldaja nõude.

Menetluskulud ja kindlaksmääramine

27. TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid

arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab

menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses.

28. Taotluse kohaselt on avaldaja kulu riigilõiv 50 eurot, mis on TsMS § 138 kohaselt põhjendatud

menetluskulu ja tuleb puudutatud isikult välja mõista.

29. Avaldaja on taotlenud mõista puudutatud isikult avaldajale välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse

jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab avalduse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik