2-24-106049/27 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätkata tsiviilasja nr 2-24-106049 menetlust. Tsiviilasja menetlev kohtunik on Tartu Välja mõista R.M.-ilt K.S.-i kasuks 130 eurot, sh 105 eurot põhivõlgnevus ning
Legislator headnote
AI generated2-24-106049/27 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Tsiviilasja menetlev kohtunik on Tartu Välja mõista R.M.-ilt K.S.-i kasuks 130 eurot, sh 105 eurot põhivõlgnevus ning
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-24-106049
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.12.2025, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-106049
Tsiviilasi
K.S. hagi R.M. vastu võla nõudes
Hagihind
250 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: K.S. (isikukood: XXX; aadress: XXX-i ; e-post:);
Kostja: R.M. (isikukood: XXX; aadress: XXX, 50605
XXX; e-post:).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätkata tsiviilasja nr 2-24-106049 menetlust. Tsiviilasja menetlev kohtunik on Tartu
Maakohtu kohtunik Ülle Raag.
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista R.M.-ilt K.S.-i kasuks 130 eurot, sh 105 eurot põhivõlgnevus ning
leppetrahv 25 eurot.
4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus
1. Jätta menetluskulud R.M. kanda.
2. Välja mõista R.M.-ilt K.S.-i kasuks menetluskulud summas 120 eurot.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul
otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
1 (4)
Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva
kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli
tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1)
hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata
jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt
teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide
ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui
2100 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. K.S. esitas 12.04.2024 kohtule hagiavalduse R.M. vastu lepingust tuleneva võlgnevuse
nõudes. Hageja esitas hagiavalduse täiendused 13.06, 30.09 ning 09.12.2024. Hageja palub
kostjalt välja mõista lepingust tuleneva põhivõla summas 105 eurot ning leppetrahvi 25 eurot,
kokku 130 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulu on kokku 120 eurot,
sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20
eurot.
2. Kohus võttis hagi 28.01.2025 määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja
kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat
hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
3. Kostja kinnitas hagimaterjalide kätte saamist 28.01.2025. Kostja hagiavaldusele vastanud ei
ole.
KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS
§ 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.
Hagi asjaolude kohaselt on hageja K.S. ja kostja R.M. 31.10.2022 sõlminud lepingu, millega
kostja sai laenu summas 75 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu summas 105 eurot
hiljemalt 07.11.2022. Pooled leppisid kokku, et iga järgnev päev makse hilinedes lisandub
leppetrahv 3 eurot päevas.
Pooled sõlmisid 12.03.2024 maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks. Kokkuleppe kohaselt
kohustus kostja tasuma hagejale võla järgmiselt:
10.03.2024 - 50 eurot (tasutud);
10.04.2024 - 70 eurot;
10.05.2024 - 70 eurot ning
10.06.2024 - 75 eurot.
Hageja loobub viiviste nõudest.
Menetluskulu jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud
riigilõiv 100 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
2 (4)
Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele ei vasta.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või
seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud
või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval.
VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele
isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi
maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt
omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on K.S.-iga
sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud. Muu hulgas saab
lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata põhivõlg kokku
summas 105 eurot ning leppetrahv 25 eurot.
VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 sätestab,
et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse
täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita
sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib
võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 105 eurot ning
leppetrahvi 25 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus
tehti.
TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega
või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude
rahalise suuruse.
Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu olnud kokku 120 eurot, sh riigilõiv 100 eurot
ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
Riigilõivu summas 100 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks.
TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse
lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks
menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20
eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu
kiirmenetluses ei hüvitata. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks maksekäsu
kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt mitte enam kui 20 euro
ulatuses.
Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas
120 eurot (100+20).
3 (4)
Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Raag
Kohtunik
4 (4)