2-24-145235/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-145235

Tsiviilasi

Meliva AS hagi I.P vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

389,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Meliva AS (registrikood: 10303948; asukoht:

XXX-i) lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja: I.P (isikukood: XXX; elukoht hagiavalduses

ja registris: XXX, 87602, XXX; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista I.P-lt Meliva AS kasuks hambaraviteenuse kasutamise eest tulenev

võlgnevus summas kokku 330,29 eurot (millest 264,15 eurot põhivõlgnevus, 66,14

eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.01.2023 kuni 4.03.2025 eest).

3. Välja mõista I.P-lt Meliva AS kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna

võla põhiosalt (s.o 264,15 eurot) perioodi eest 5.03.2025 kuni 16.12.2025 summas

21,94 eurot.

4. Välja mõista I.P-lt Meliva AS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses (s.o otsuse tegemise seisuga 10,15% aastas) arvestatuna võla põhiosalt (s.o

264,15 eurot) alates 17.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

5. Jätta rahuldamata Meliva AS nõue I.P vastu sissenõudmiskulude 30,00 euro

väljamõistmiseks.

6. Jätta menetluskulud I.P kanda.

7. Määrata Meliva AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 310,00 eurot

(maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 140 eurot,

lepingulise esindaja tasu 150 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud) ja

mõista I.P-lt Meliva AS kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on I.P kohustatud tasuma viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

Tsiviilasi nr 2-24-145235

menetluskulude tasumiseni.

9. Toimetada kostjale I.P-le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

TsMS § 44 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus

puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse

esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses.

Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna

koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva

osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41).

Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates

teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada,

loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Meliva AS (hageja) esitas 10.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult I.P (kostja) 330,66 euro saamiseks. Kohus tegi 12.12.2024 makseettepaneku, mida

ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 10.01.2025 kohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ning nõue anti üle menetlemiseks Pärnu Maakohtule.

2. Hageja esitas 4.03.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse

264,15 euro, sissenõudmiskulude 30,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 66,14 euro ja

viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni

seadusjärgses viivisemääras väljamõistmiseks.

Esitatud asjaolude kohaselt hageja osutas kostjale hambaraviteenust. Kostjal tuli tasuda arved

hiljemalt 18.01.2023. Teostatud tööde eest on kostjale esitatud arved, mis on kostja poolt

jäetud tasumata kokku summas 264,15 eurot. Vaatamata meeldetuletustele kostja arveid ei

tasunud ning seetõttu oli hageja sunnitud oma nõude kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-24-145235

arvestab viiviseid seadusjärgse VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhisummalt

264,15 eurolt alates 19.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.03.2025 kokku summas

66,14 eurot. Samuti palub hageja maakohtul mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt alates

5.03.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja

esitas ka VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulude 30,00 euro väljamõistmiseks kostjalt.

Kostjale saadeti pärast laenulepingu lõppemist kolm meeldetuletuskirja: 17.07.2023 tasuline

meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 25.03.2025 tasuline meeldetuletuskiri

maksumusega 5 eurot ja 28.11.2024 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

3. Pärnu Maakohus võttis 7.03.2025 hagiavalduse menetlusse ning toimetas hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded (teadaande number 2520064). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles

asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 23.10.2025. Seega

dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 7.11.2024. Hagiavalduse menetlusse võtmisel

kohus juhtis ka tähelepanu, et hageja sissenõudmiskulude nõue võib jääda osaliselt

rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et

kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p

14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud

kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud tervishoiuteenuse osutamise

lepingust tulenevaid rahalisi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuse

osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma

kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi

arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma

patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning

tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse

osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. VÕS

§ 761 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise eest tuleb maksta kehtestatud, kokkulepitud või

tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd,

kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik.

7. Kohus leiab, et hageja on veenvalt asjaoludega põhistanud, et kostjal oli kohustus tasuda

osutatud tervishoiuteenuse eest arvete PA2022-1279035 ja PA20231298600 eest 264,15

eurot. Hageja on avaldanud, et arvetel maksetähtajad on möödunud ning seega kohustused on

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-24-145235

muutunud sissenõutavaks. Seetõttu mõistab kohus võlgnevuse põhiosa 264,15 eurot kostjalt

hageja kasuks välja.

8. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja on palunud kostjalt välja

nõuda sissenõudmiskulud 30 eurot. Hageja väidab, et on korduvalt pärast lepingu lõppemist

saatnud kostjale maksemeeldetuletusi: 17.7.2023 esimese tasulise kirja 15 eurot, 25.3.2024

teise tasulise kirja 5 eurot, 28.11.2024 kolmanda tasulise kirja 5 eurot. 5 eurot nõuab hageja

muude makseviivitusega tekkinud kulude eest. Hageja leiab, et tal on õigus 30 eurot nõuda

kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Tegu ei ole lihtsalt

seadustatud hinnakirjaga. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejale alust

nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid

vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist

kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja

selle ulatust ka põhistama. VÕS § 1132 lg 2 ei ole seadustatud hinnakiri. Hageja ei ole

viidanud sellele, et poolte vahel selline kokkulepe oleks sõlmitud. Samuti ei ole hageja

palunud hüvitada tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni

alusel. Märgitusttulenevalt ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue summas 30 eurot

õiguslikult põhjendatud ning kohus jätab selle hageja nõude rahuldamata.

9. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seadusjärgses viivisemääras alates 19.01.2023 kuni

hagiavalduse esitamiseni 4.03.2025. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

sissenõutavaks muutunud viivise 66,14 eurot.

10. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 5.03.2025 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 21,94 eurot ning alates 17.12.2025 protsendina

VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (s.o otsuse tegemise seisuga 10,15%).

11. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 140,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Samuti kohus loeb

põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses hageja

menetluskulud 20,00 eurot.

12. Hageja taotleb lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluses menetluskuludele esindajale

makstud tasu õigusabi eest summas 253,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud

menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 253,50 eurot (ilma

käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-24-145235

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav

menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul

peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku

menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma

teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja

mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll

oma lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot ja enam, kuid kohus

võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab

täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev

vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100

eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150

eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta.

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab

menetluskulud kostja kanda.

14. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

5 (5)